LAKTOOSI TALUMATUS – HÜPOLAKTAASIA (0)

Kasutatud kirjandus

Kasutatud kirjandus 1
Mis on hüpolaktaasia 2
Neoliitikum 2
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha 3
Ravivõimalused 4
Prognoos 4
Mis aitaks? 4
Kasutatud kirjandus 5

Mis on hüpolaktaasia

Hüpolaktaasia ehk laktoositalumatus ehk piimasuhkrutalumatus ehk Hypolactasia (lad. k.) ehk Lactose intolerance (ingl. k.).
Laktoos ( piimasuhkur ) on redutseeriv disahhariid . Laktoos on piima peamine süsivesik (rinnapiimas 6..8%, lehmapiimas 3,8..5%). Laktoosi sünteesivad vaid imetajate piimanäärmete rakud laktatsiooniperioodil laktoosi süntetaasi toimel. Laktoos on oluline allikas inimorganismile. Osa inimesi on intolerantsed laktoosile (geneetilise defekti tõttu on seedenõre laktaasi aktiivsus väga madal). Eriti avaldub see vanemas eas inimestel. Piima laktoos ei hüdrolüüsu, kuhjub seedekulgas ja allub seedekanali mikroobile toimele. [1]
Laktoosi ehk piimasuhkru talumatus on olukord, mille korral piima või piimasaaduste tarvitamisel tekivad inimesel kõhuvaevused (kõhupuhitus, -korisemine, -lahtisus ja -valu). Seda põhjustab laktoosi imendumishäire, mis omakorda on tingitud laktoosi lõhustava ensüümi - laktaasi - madalast aktiivsusest soolelimaskestas (hüpolaktaasia). [4]
Hüpolaktaasia võib olla esmane ehk primaarne (geneetiliselt määratud) või teisene ehk sekundaarne (soolehaigustest tulenev, näiteks tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia, põletikulise soolehaiguse, ägeda soolepõletiku, düsbakterioosi või lühikese soole sündroomi korral - viimasel juhul on mõne haiguse tõttu haigel eemaldatud osa peensoolest).[4]
Äärmiselt harva esineb kaasasündinud hüpolaktaasiat - sel juhul ei talu vastsündinu ega imik emapiima ning viimase tarvitamisel sugenevad kõhuhäired. Enamasti kujuneb esmane hüpolaktaasia välja pärast emapiima tarvitamise lõppemist. Indiviiditi võib selle väljendatus olla erinev, sõltudes laktaasi aktiivsuse vähenemise määrast. Nii talub mõni hüpolaktaasiaga isik piima paremini, mõnel aga tekivad vaevused kergemini.[4]
Hüpolaktaasia epidemioloogilised uuringud on näidanud selle suurt varieeruvust maailma
erinevatel rahvastel , ulatudes 2% Skandinaavias kuni 90–100%-ni mõnedel Aasia rahvastel. Eestis tehtud uuringutes on SHLi (Pärilik primaarne hüpolaktaasia ehk selektiivne täiskasvanu-tüüpi hüpolaktaasia) leitud 23–33%-l eestlastest, Setumaal esineb seda 50%-l ning Peipsiäärsetel põlisvenelastel 57%-l. [2]

Neoliitikum

Saksamaa ja Suurbritannia teadlaste sõnul olid neoliitikumis elanud varajased eurooplased piima suhtes allergilised. Uurijad lisasid siiski, et kui inimesed hakkasid koduloomi, sealhulgas ka lehmi pidama , hakkas nende organism järk-järgult piimaga harjuma, kirjutab The Independent.
Toitumisspetsialistide sõnul tekkisid aja jooksul geneetilised muutused. Osa varajastest inimestest kandis edasi piima talumatuse geeni, teisel osal aga tekkisid geneetilised mutatsioonid , mille tagajärjel neil piimatoodete tarbimisega raskusi enam polnud.
Teadlaste sõnul kannavad 90 protsenti tänapäeva eurooplastest endas piimaallergia geeni, kuid suuremal osal on see latsentses olekus.
Piima seedimiseks vajavad inimesed geeni, mis aitab toota ensüümi laktaasi. Inimesed, kes ei talu piimas leiduvat looduslikku suhkrut laktoosi, ei saa piima juua. Enne kui keha saab seda absorbeerida, peab laktaas ta ära lagundama. Kui kehas puudub laktaas või on seda vähe, on raskusi laktoosi kasutamisega. Tulemuseks on kõhu puhitus , gaasid ja mõnikord kõhulahtisus.
Teooria kohaselt said geneetiliste muutuste tagajärjel domineerivaks väike grupp inimesi, kes polnud laktoosi suhtes allergilised.
Mainzi ülikooli ja London University College teadalsed uurisid neoliitikumist pärit skeleti jäänustes, mis pärinesid aastatest 5480 – 5000 e.kr., laktaasi olemasolu.
« Tegime neile varajaste inimeste jäänustele DNA-testi, mis näitas, et neil puudus laktaasi geen. Sellest saab järeldada, et nad olid piima suhtes allergilised,» selgitas uurija Mark Thomas .
Ta lisas , et need varajased inimesed, kellel piima joomisest probleeme ei tekkinud, said sellest mitmesugust kasu.
«Piim andis tavapärasele napile ja vähe vaheldusrikkale toidule lisa. Ka oli piima ohutum juua kui vett, milles võis leida parasiite. Piim andis varajastele elurooplastele võimaluse ellu jääda,» lisas Thomas. [5]

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha

Hüpolaktaasiat võib kahtlustada sümptomite alusel — kui kõhuvaevused tekivad pärast piima tarvitamist.Hüpolaktaasia kindlakstegemiseks kasutatakse laktoosi tolerantsustesti — inimene joob vees lahustatud laktoosi. Kui piimasuhkru imendumishäireid ei ole, siis veresuhkru sisaldus tõuseb, hüpolaktaasia korral aga mitte. Lisaks võib tekkida ka kõhuvalu.
Tehakse ka vesinikuhingamistesti. Vesinikku toodavad sooles süsivesikuid lammutavad bakterid . Inimestel, kes süsivesikuid (laktoosi) ei seedi , suureneb vesiniku hulk sooles, kust see imendub verre ja väljub kopsude kaudu. Seega suureneb väljahingatavas õhus vesiniku hulk. Testi tegemiseks joob inimene vees lahustatud laktoosi, seejärel mõõdetakse mõne aja möödudes tema väljahingatavas õhus vesinikusisaldust.
Võimalik on peensoole biopsia ehk koetükikeste võtmine, ning laktaasi aktiivsuse määramine selles.[3]

Ravivõimalused

Sümptomite tekke kiirus ja raskus on seotud laktoosi hulgaga toidus, sest praktiliselt kõik täiskasvanud saavad süüa mingi koguse piimasuhkrut. Niipea kui soolestik vabaneb puudulikult lõhustunud ja käärinud laktoosist, mööduvad sümptomid iseenesest. [4]

Prognoos

Ensüüm laktaas ei ole asendatav, seega on probleem eluaegne.
Hea enesetunde nimel ei tohiks juua rõõska piima, ka keedetud piima ja rõõska koort.
Kui dieeti rikutakse siis on see ebameeldivusi valmistav, aga mitte ohtlik. [4]

Mis aitaks?

Laktoositalumatusega isikuil tuleb oma piimatarbimise harjumusi muuta. Piimatoodete tarbimist pole õige vähendada, sest piim on meie oludes peamiseks kaltsiumiallikaks. Küll aga tuleks piirata rõõsa piima, rõõsa koore ja jäätise tarvitamist, asendades need muude piimasaadustega, kus osa laktoosi on juba lõhustatud ( hapupiim , jogurt , juust, kohupiim jne.). Piimataluvust parandab ka see, kui tarvitada piima koos muu toiduga.
Kõhuprobleemi esinedes peaks selle olemuse täpsustamiseks siiski esmalt arsti juurde pöörduma, sest mitmed erinevad haigused võivad algul väljenduda sarnaselt piimasuhkru talumatusele. Arst viib läbi vajalikud analüüsid ja uuringud ning kui selgub , et muud häiret peale piimasuhkru talumatuse ei esine, on ainsaks soovituseks vaevustest hoidumiseks toidusedeli muutmine. [3]

Kasutatud kirjandus

Zilmer , M., Karelson , E., Vihalemm, T. (1996) Meditsiiniline Biokeemia . Biomolekulid: biokeemilised ja meditsiinilised aspektid. Tartu: Tartu Ülikool Arstiteaduskond Biokeemia Instituut

Lember, M., Torniainen S.,Kull M., Saadla P.,Rajasalu T., Lepiksoo M., Vilimaa T., Kallikorm R., Järvelä I. Pärilik primaarne hüpolaktaasia – genotüübid ja nende seos piimatalumatusega, Eesti Arst 2007; 86 (6): 383–386

Benno M., Laktoosi talumatus, Diabetes 2001 (Nr. 13)

Haiguste ja seisundite kataloog
www.inimene.ee

Inna-Katrin Hein (2007) Varajased eurooplased olid piima suhtes allergilised
5