Evolutsioon (0)

Bioloogia kontrolltöö –  Evolutsioon (1)
1. Darwini teooria ja selle tõendid
Evolutsiooniteooria ehk arenguteooria , pooldab arengut ja muutumist.
Darwini teooria põhineb Lamarck’i teoorial ning sellele eelnes ümbermaailmareis. Austraalia loomastik viis mõttele, et miks mujal maailmas loomad on sarnased, aga Austraalias teistsugused.
1859 . aastal sõnastas oma teooria ,,Liikide tekkimine …’’. Teooria ütleb, et kõik liigid, mis maakeral elavad on tekkinud järkjärgult üksteisest loodusliku valiku teel. Evolutsiooni liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. Tänapäeval kehtib sünteetiline darwinism ehk sünteetiline evolutsiooniteooria, mis on Darwini poolt loodud ning mis on liidetud geneetika , molekulaarbioloogia , biokeemia saavutusena.
Teooriat tõendavad faktid:
- paleontoloogilised leiud – mammut , California kotkas, doda 
- atavismid / rudimendid – 
atavismid - harva esinev loomariigi tunnus inimesel, nt: karvakate näos, saba, lisa rinnanibu meestel
rudimendid- taandarenenud loomariigi tunnused kõikidel inimestel nt: ussijätke,  pimesool jne.
- DNA-sarnasus
- Enbrüonaalsed tõendid ehk loodete sarnasus
- sordi- ja tõuaretus, mis näitab seda, et suhteliselt lühikese ajaga saab kujundada / esile kutsuda. Nt: valge klaar .
2. Taimeriigi areng Maal
Vanimad hulkraksed organismid on käsnad (pärinevad Hiinast 570 aastat tagasi)
Hulkraksetele järgnes taimeriigi evolutsioon:
1.) vetikad
2.)ürgraikad –3.)sõnajalad
4.)seemnetaimed
-Vetikad said alguse 500-600 miljonist aastat tagasi ning varustasid Maa atmosfääri hapnikuga.
- Soontaimed (e. ürgraikad) – pärinevad 400 -440 miljonit aastat tagasi. Ürgraikad on sõnajalgtaimed, mis paljunevad eostega. Puuduvad lehed ja juured, esinesid varred ja risoomid
-Hiiglaslikud eostaimed
a.)pärisraikad – puulaadsed kollad , nt:Soomuspuu
b.)kidad – osjade taolised, nt: Karboni kida
c.)sõnajalgtaimed, mis paljunevad eostega, lehed fotosünteesi jaoks. Aitasid kaasa mulla tekkele
- Paljasseemnetaimed – juured, täiuslikumad koed
a.)seemnesõnajalad, mis paljunesid seemnetega, sarnanesid sõnajalfadega.
b.) okaspuud – 320 -280 miljonit aastat tagasi , nt: jugapuu , kadakas
3.Loomariigi areng Maal
Umbes 545 miljonit aastat tagasi kujunes hulkraksete loomade ehitustüüpide areng, mille käigus ilmusid tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Selles perioodis kulges hulkraksete loomade arenguliinide - nt ainuõõssete ja keelikloomade, usside , limuste, lülijalgsete evolutsioon. Hiljem hävisid sellele ajastule tüüpilised lülijalgsed liigid. Hiljem järgnes sellele elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsete rühmade arvel. 440 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed kalad , hiljem lisandusid rüükalad ja kilpkalad.415 miljonit aastat tagasi asusid maismaale kaladest põlvnenud esimesed nelijalgsed – kahepaiksed. 354 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad. 292 miljonit aastat tagasi leidis aset Maa ajaloo suurim väljasuremine. 270 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed imetajad, kes põlvnesid primitiivsetest roomajatest, eksisteerisid väikeste ööloomadena. 250 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed linnud . 65 miljonit aastat tagasi algas imetajate kiire evolutsioon – ilmusid kiskjalised , kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised . 25 miljonit aastat tagasi hakkasid laiemalt levima konnad , maod, hiired, rotid, laululinnud . 3 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed inimese eelkäijad.

4.Evolutsiooni mehhanismid /5.Pudelikaelaefekt ja rajajaefet
Evolutsiooni eesmärk on maksimaalne kohastumine ja paljunemiseelise saamine selle kaudu.
Evolutsioonil on 3 peamist mehhanismi:
1.) mutatsioonid – kõik järglased ei ole võrdsed e ühesugused ja mõnel on mingisugune uus tunnus. Nt: valge jänes
- geenm e punktm – ei avaldu gentüübis ehk välimuses
- kromosoomm – ¼ - ½ kromosoomist on mutateerunud , nt: Angelmanni sündroom
-genoomm – muutunud on kromosoomide arv, nt: Downi sündroom
2.)Rekombinantne mehhanism – kohtuvad harva esinevad retsetsiivsed alleelid , nt: kuuljatel sünnib kurt laps
3.)Geenitriiv – teatud geeni esinemissagedus tõuseb järsult
-pudelikaelaefekt – see hakkab tööle peale katastroofi või erilist sündmust kui domineerima hakkab varem vähemuses olnud geen
- rajajaefekt , nt: lennuki vms kaudu satub saarele nt mingi taime seeme, mis on piisavalt domineeriv, et kohalikud liigid välja suruda.
6.Looduslik valik
Evolutsiooni mehhanismid käivitavad loodusliku valiku, mis on evolutsiooni liikuma panevaks jõuks.
Koosneb järgnevatest etappidest: (liblika näide, kelle tavaline elukeskkond on muutunud)
1.)järglasi on väga palju
2.) mõnel järglasel avaldub mutatsioon
3.) olelusvõitlus→ uus tunnus saab eelise konkreetses keskkonnas, mis on varasest erinev
4.)Uue tunnusekandja saab paljunemiseelise ehk võime endasuguseid juurde tekitada
5.) Uus tunnus süveneb ehk tiiva värv on tumedam. Vana tunnusekandja kaovad ( nt süüakse ära)
6.)Uus tunnus on eristunud sedavõrd, et tekkib tunnusekandjaga ristumisbarjäär, uut tunnust võib nimetada uueks liigiks
Igasugune kohastumine on suhteline ja ta on seotud konkreetse keskkonnaga.Looduslik valik jaguneb 3 ks:
1.) Stabiliseeriv valik – annab eelise
keskmise väärtusega tunnusele ja
kõrvaldab äärmised
2.) Suunav valik – annab eelise
ühele äärmusele, liik areneb selle
tunnuse suunas ( nt: hall kapsaliblikas )
3.) Lõhestav valik – kõrvaldab keskmised
ja annab eelise kahele äärmusele, nt: sügisräim
ja kevadräim
7. Kohastumine
Kohastumine on protsess, mis viib kohastumuse tekkeni. Kohastumus on kasulik tunnus või omadus, mis tõstab liigi eluvõimet ja aitab tal paljuneda. Kujuneb loodusliku valiku käigus ning on seotud teatud aja ja kohaga.
Kohastumisi on 3 sorti:
1.) kehaehitus, nt: varjuvärvus (lehetäi)
2.)käitumine, nt: lõimetishoole ( merihobu-hoolitseb oma järglaste eest)
3.)füsioloogiline, nt kameelon, sisalik
1.KEHAEHITUS:
-kaitsevärvus:lehetäi, valge jänes
- mimikri : mingi liik maskeerib mõnda teist liiki või maskeerutakse mingiks taime osaks , et vältida hukkumist (nt: raagritsikas , lehekedrik ).
- hoiatusvärvus: lepatriinud , imilont,
-kõrbetaimedel ehitus - kuivuse talumiseks kogutakse vett, nende juurde asuvad sügaval, lihakad lehed
2.KÄITUMUSLIK
- väike hüpikämblik, kes sarnaneb sipelgaga ja käitub nendega sarnaselt
- kägu, kes muneb teiste pessa ning kelle järglased suruvad teised pesast välja, et rohkem toitu saada
3.FÜSIOLOOGILINE
- lumekirp, kellel on ’’ antifriis ’’ ehk verevedelik muudetakse glütserooliks, et ta saaks tegutseda ka külmal temperatuuril
8. Liigitekke barjäärid
Liigiteke on on loodusliku valiku tagajärg, mis kujuneb välja lõpuks ristumisbarjääri tagajärjel
1.)Geograafiline – maastikutõke või pinnavorm . Nt: Suure Kanjoni eriservadel – põhja pool Kaibabi orav, lõunas Aberti orav. Põhjapõdrad: Karibu ja poro
2.) Bioloogiline barjäär
- ökoloogiline – nt erinev tolmlemisaeg eri puudel
-käituvuslik – nt armastavad eri elupaiku (valge ja must toonekurg)
- spetsiifilised signaaltunnused – nt mõjutavad mingit kindalt rühma (nt putukate feromoonid)
-pulmatantsud – nt tedremäng, konnade kisakoorid
-geneetika sobimatus – nt kalad