Bioloogia kokkuvõte koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal (0)

1 HALB

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Kokkuvõte
Koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal
1) Raku ehitus
1) Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. Membraanideks on poorid. Tuumaväline osa kaetud tsütoplasmaga.
2) Rakk on kõige väiksem osake, millel on omane elutegevus ja mis võib elada iseseisvalt
3) Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakud moodustavad kogumikke, mida nimetatakse kudedeks st. koed koosnevad rakkudest.
Tähtsamad organellid on mitokondrid – nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja elutegevuseks
Ribosoomid – neis sünteesitakse valke
Lüsosoomid – membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme
Vakuoolid – õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid
Raku ehitus Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene.
Raku kujud: Rasvarakud – ümarad
Näärmerakud – kuupjad st. rakkude kuju on vastavuses nende ülesannetega.
Koed: Kattekude
Lihaskude
Närvikude
Side- ja tugikude
Rakkude paljunemine: Pärilikkusaine kahekordistub
Pärilikkusaine koondub
Tütarkromosoomid avalduvad teineteisest ja liiguvad raku poolustele
Tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks
1) algkude
Taimkoed:
a) tipmine algkude
b) külgmine algkude
c) vahealgkude
d) juhtkude
e) tugikude
f) kattekude
2)püsikude
a) põhikude
b) assimilatsioonikude
c) säilituskude
Epiteelkude -eritamine, imendumine
Loomsed koed:
Sidekude – tugi-, toite ja kaitsefunktsioon
Lihaskude – liikumine, toestamine
Närvikude – erituste edasiandmine, ärrituste vastuvõtmine, ümbertöötamine
Kattekude on naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Ülesanne katta teisi kudesid ja elundeid. Nad paiknevad üksteise kõrval.
Side- ja tugikoe ülesandeks on siduda teisi kudesid ja rakke üksteisega või neid toetada.
Lihaskoel on omane liigutustalitlus, nad on võimelised kokku tõmbuma.
Närvikude koosneb närvirakkudest. Võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse.
2) sugulisel teel levivad haigused
1) tripper 2) süüfilis 3) klamüdioos 4) AIDS
Veregrupid on A, B, AB ja O
Vitamiinid on A (neer, maks, porgand), D (maks), E (maks, taimeõlid), K (rohelised köögiviljad)
3) selgrootud , selgroogsed
SELGROOTUD:
ainuraksed- veekogudes, mullas
ainuõõssed ( hulkraksed )- veekogudes
lameussid - 3 rakukihti, mage -merevees
ümarussid- keha on seest õõnes, elavad vees ja mullas
rõngasussid- koosnevad lülidest
limused - teod, karbid , vähe liikuva eluviisiga
lülijalgsed- nende keha koosneb lülidest
putukad- lennuvõimelised, arenevad kahte viisi a) munevad ja arenevad b) munevad, areneb vastne ja tuleb uus vastne
SELGROOGSED:
kalad - vees, uimed , hingavad lõpustega, kõigusoojased, vereringe suletud, süda on 2 osaline
kahepaiksed - pool veelise eluviisiga, areng toimub vees, kõigusoojased, paljas limanäärmetega nahk, hingavad kopsudega, nahk niiske
roomajad- maismaa loomad, hingavad kopsudega, nahk on kuiv sarvsoomuseline, muneb maismaal, 2 ringeline veresüsteem
linnud - püsisoojased, süda on 4 osaline, nahk näärmetega, kuiv, suled, hambaid ei ole
imetajad - püsisoojased, süda 4 osaline, nahas näärmed, karvad kehal, toidavad poegi piimaga, kesknärvisüsteem
4) looduse ja keskkonnakaitse
traditsiooniline looduskaitse
maastiku kaitse
looduse kasutamine rekreatsiooniks
keskkonnahoid (vee ja õhu kaitse)
loodusvarade kaitse ja hoidmine
5) Loomad evolutsiooni tekke järgi
700 mln aastat tagasi – esimesed hulkraksed loomad
600 mln aastat tagasi – selgrootud
500 mln aastat tagasi – kalad
400 mln aastat tagasi – maismaaloomad
200 mln aastat tagasi – sauruste valitsemisaeg
70 mln aastat tagasi – valitsevad imetajad
2 mln aastat tagasi – esimene inimene
6) Suur ja väike vereringe
Veri liigub südame vasakust vatsakest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta – suur vereringe
Veri liigub südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vaskusse kotta nimetatakse väikseks vereringeks
7) ribosoomid, lüsosoomid, vakuoolid
Vakuoolid – õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid
Ribosoomid – väikesed organellid
Lüsosoomid – on membraaniga ümbritsetud põiekesed (0,25 – 0,5 µm), mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme
7) Lihased: 3 liiki lihased
Skeletilihased ehk vöötlihased – alluvad inimese tahtele
Südamelihased – ei allu meie tahtele
Silelihased – ei allu meie tahtele (kokkutõmme on aeglane)
8) Veri
Veri on vedel kude, mis koosneb vereplasma ja vererakkudest. Veres on 3 tüüpi vererakke: punalibled, valgelibled ja vereliistakud
9) Piirdenärvisüsteem
Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks :
somaatiliseks
Moodustavad liikumis- ja
meeleelundite närvid
vegetatiivseks
juhib tahtele allumatut
siseelundite jne talitlust
10) Neerupealised, käbikeha, kilpnääre, kõhunääre, sugunääre
Käbikeha – asub peaajus, vähe arenenud nääre
Kilpnääre – sisenõrenääre (40 g), paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Mõjutavad erutusprotsesse ja ainevahetuse kiirust
Neerupealised – paiknevad neeru peal, tuntuim hormoon on adrenaliin (eritub verre hirmu, ehmatuse jms korral)
Kõhunääre – asub mao taga, tähtsam hormoon on insuliin
Sugunääre – hormoonid mõjutavad sootunnuste – vastavalt kas mehe või naise - arengut
11) Hormoonipreparaadid
Hormooni vaeguse või puuduse korral aitab sageli hormoonipreparaatide tarvitamine, näiteks suhkrutõve ravimisel . Kontrollimatu kasutamine võib tulla kahjulikuks
12) Suguelundid
Mehe suguelundid- munandid , munandimanused, seemnejuhad , seemnepõiekesed, eesnääre ja suguti
Naise suguelundid- munasarjad, munajuhad , emakas , tupp ja välised suguelundid
13) Inimese areng
5-7 miljonit aastat tagasi inimahvi eellane
1-5 milj. a. tagasi australopiteek
1,6-2 milj. a. tagasi osav inimene
püstine inimene
varajane pärisinimene
neandertallane 120 000 – 30 000 aasta eest
tänapäeva inimene
14) DNA, geenid , kromosoomid
DNA- desoksüribonukleiinhape. Pärilikkuse kandja on DNA
Geen- on DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujundamises
Kromosoom - keharakkudes on ühepalju kromosoome. Inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 kromosoomi
15) Infarkt
Tekib siis kui südamelihast verega varustav veresoon ummistub, mille tagajärjel muutub osa lihastest elututuks ja asendub armkoega
16) Alveoolid
Alveoolide seinad on õhukesed, koosnevad ühest rakukihist. Igat alveooli ümbritseb verekapillaaride võrk. Alveoolides toimub gaasivahetus
17) Sisenõrenääre
Sisenõrenääre eritab hormoonid otse verre. Need on munandid, munasarjad, neerupealised, kõhunääre, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, ajuripats , käbikeha
18) Meeleelundid
Silm- kaitsevad silmalaud ja ripsmed , silmamuna niisutab pisaravedelik. Silmi hoiavad paigal silmalihased. Eestpoolt katab sarvkest . Silmaava ümbritseb vikerkest. Kepikesed eristavad musta valget ( heledust , tumedust). Kolvikesed tajuvad värvusi. Nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus
Kõrv- kuulmiselund. 3 osast koosneb: väline-, kesk- ja sisekõrv. Väline- kõrvalest, kuulmekäik. Kesk- trummiõõs, kuulmetõri, jalus, vasar , alasi. Sise- tigu, poolringkanalid, närv. Sisekõrv aitab tasakaalu hoida.
Maitsmine- maitsete tajumine
Haistmine - lõhnade tajumine
Kompimine- puudutas teha kindlaks kuju jne.
19) Mutatsioon
Mutatsioonid muudavad geenide või kromosoomide struktuuri või kromosoomide arvu.
20) Ainering
Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi
21) Bioloogiline evolutsioon
Maa elusa looduse ajaloolist arengut esimestest elusolenditest tänapäevani nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks.
22) Inimrassid
Negriidide rass - neegrid ehk tumeda nahalised, krässus juuksed, piklik peakuju, lai nina, paksud huuled ja suur kasv
Europiidne rass- hele nahk, kitsas nina, kitsad huuled, silmad ja juuksed heledad. Juuksed tavaliselt sirged
Mongoliidne rass- väike kasv, kollakas nahk, kõrged põsenukid, pilukil silmad, lai nina, vähene habemekasv
23) Biosfäär
Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid
24) Kasvuhoone efekt
Päikese kiirgus soojendab õhku ning maapind pidevalt soojeneb. Soojus peegeldub tagasi maale, toimub pidev kuumenemine
25) Looduse saastajad
tööstusettevõtted
autode heitgaasid
deodorandid
tankerlaevadelt satub vette reostavaid aineid
keskkonna mürgid
suitsud
liivatolm jms

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk · .odt · 14 allalaadimist

Bioloogia kokkuvõte koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal #1

Bioloogia kokkuvõte koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal #2

Bioloogia kokkuvõte koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal #3

Bioloogia kokkuvõte koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal #4

Bioloogia kokkuvõte koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal #5

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sandrake13 Õppematerjali autor

Raku tähtsam osa on tuum,mis juhib raku tegevust.Rakk on kõige väiksem osake, millel on omane elutegevus ja mis võib elada iseseisvalt.SELGROOGSED:........SELGROOTUD:.........SUGUELUNDID:........AINERING:......ja palju muud :D

Sarnased õppematerjalid

doc

Eluslooduse portfoolio

TAIMERAKK · plastiidid kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik 1. siledapinnaline: süsivesik

Algoloogia

docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides. Paljunevad enamasti sugulise

Bioloogia

doc

Rakk

Kõik organismid koosnevad rakkudest ja uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Enamik rakke on väga väikesed ja palja silmaga nähtamatud. Eeltuumsetes rakkudes (bakteritel) pole rakutuum eristunud, st. pärilikkusaine pole tsütoplasmast membraaniga eraldatud. Kõigi päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma- ja seenerakkudes on rakutuum. Rakutuum on tavaliselt ümar ja suhteliselt suur. Ta sisaldab pärilikkusainet ning kontrollib ja suunab raku elutegevust kõiki rakust toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kõige olulisemad kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Neis membraanides on poorid, mille kaudu tuumasisene plasma on ühenduses tuumavälise tsütoplasmaga ning mis võimaldavad info-ja ainevahetust rakutuuma ja teda ümbritseva tsütoplasma vahel. Tsütoplasma ümbritseb rakutuuma,

Bioloogia

doc

Bioloogia konspekt

Rakuteooria : 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim üksus. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. (ehituselt ja talituselt) · Hübriidjõud- heteroos · Louis Pasteur- välistas elu isetekke (kõik elav tekib elusast), pastöriseerimine, vaktsineerimine (marutõvevaktsiini looja) (elas 19. Sajandil) · Alexander Fleming- penitsilliini avastaja (antibiootikumide ajastu) (elas 19. sajand kuni 20. sajand) · Roheline revolutsioon- agrotehnika täiustamise tulemusena leevendati näljahädasid Mehhikos, Pakistanis ja Indias · Feromoonid- hormoonisarnased ained, mida kasutatakse biotõrjes · Biopuhastid- aerotangid · Meristeem- algkude (meristeempaljund

Bioloogia

doc

Inimene

Erituselundid 1)Vajaliku lahuste kontsentratsioonide alalhoidmine kehas. 2)Keha ruumala säilitamine (veesisaldus). 3)Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 4)Kehavõõraste ainete või nende ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. Nahk. Higi - vesi ja soolad. Aurumine keha jahutamine. Kopsud süsihappegaas ja veeaur. Neerud, kuseteed - liigne vesi, jääkained, happed ja soolad. Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 1)Vee homoöstaasi reguleerimine2)Vere puhastamine ja filtreerimine 3)Keha vedelike happe-aluse tasakaalu reguleerimine4)Vere koostise (vedelik) keemilise koostise reguleerimine. Jämesool- väheses koguses vett, seedimata toidujäätmed. Liigne vesi imendub tagasi. Seedeelundkond- 1)suuõõnes toit peenestatakse eritub sülge, 2)liigub edasi neelu. 3)Neelamise ajal kaetakse ninaõõs ja kõri kinni. 4)Neelust liigub toit söögitorusse. 5)Toit läheb mööda söögitoru makku 6)Maos toimub toidu peenestamine, soojendamine ja segamine.7)Osaliselt seedunud toidu

Bioloogia

doc

Inimene

veenid. Punasega on märgitud südame parem pool ja arterid. Nooled näitavad vere liikumise suunda. Ülesanne. Kirjelda joonis põhjal vere liikumist südames! Moodusta vähemalt 5 lauset! http://www.syda.ee/syda.htm Veresooned ja vereringe. Joonisel on sinisega märgitud veenid ja punasega arterid. Kaelal saame pulssi katsuda nn unearterilt.

Bioloogia

docx

Eksami teemad

Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased Selts-kiskjad

Bioloogia

docx

Rakkude ehitus ja talitlus (lk 73)

Rakkude ehitus ja talitlus (lk 73, Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakuteooria ehk arusaam, mille kohaselt kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Rakuteooria on üks bioloogia aluspõhimõtetest ja selle peamised seisukohad on: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole! Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed, kes koosnevad ainult ühest rakust. Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid