moodustavad H sidemeid Tsütokroom C koos seostunud heemiga Valkude sekundaarstruktuuri elemendid kombineeritakse erinevatel viisidel Hemoglobiin Konkanavaliin A Trioosfosfaadi isomeraas Valkude sekundaarstruktuuri elemendid moodustavad supersekundaarstruktuure ehk motiive 1. motiiv 2. juuksenõel 3. motiiv 4. tünnid Valkude, mis on suuremad kui 200 ah jääki, piires moodustuvad tavaliselt struktuurselt iseseisvad klastrid ehk domeenid Domeen on iseseisvalt kokkupakkuv struktuuriühik
Kõige parem areng lapsel on see, kui ta saab tingimusteta positiivset hooldust oma vanematelt. Tihti juhtub, et vanemad hakkavad seadma tingimusi positiivse suhtumise ära teenimiseks. Üks oluline koht, mida kriitikud ette heidavad on kuidas vanemate kasvatus ja väline keskkond mõjutab last ja lapse arengut. See koht, kuhu kõik meie kogemused koonduvad on self. Self on sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. Selfist võib rääkida, kui omaduste kogumist, mis mind peegeldavad. Üks osa selfist on see, et seal sisaldub ideaalne self, potentsiaal, milleks me lõppkokkuvõtteks välja kujuneme. Self Rogersi käsitluses on väga keeruline konstruktsioon. Mida rohkem on kogemusi, seda täiuslikumaks ja keerulisemaks saab minakontseptsioon. Kogemused saavad osaks minakontseptsioonist. Miks mõnedel inimestel läheb elu hästi? kui
saj pärit lõvimask pronksist uksekoputid. I kor 2-lööv eeskoda ja suur võlvitud saal. Oleviste gild-tähtvõlvid saal (Mustpeade Vennaskonna hoone ümber ehit renessanssstiilis. Kuni 15.saj ehit elamuid puidust aga 1433.a all-linna hiigeltulek,keelat vanimad kiv majad pärin seega 15.saj. keskaegn elumaj on 3nurxe sadulkatusega, tihedast teise maja kõrvale. Majad olid sarnased,õige oli ehit nii nagu teised samast seisust inim olid ehit. Kordusid mõned-ül kaunistada- 1 motiive on kõrge teravkaareline petikniss. Kui maja ukseni viis trep(etikuosa) seisid kõrval etikukivid, mis kands omaniku nim, vappi, majamärk, sümbol textid v kujut. Sisekujund: olulisim korrus oli I- asus tähts rum eeskoda(Diele) ning ainuk köetav rum, kojatagun elutuba (Dornse). Diele oli võõrastetoajaox ja töörumix kaupmehele, keal seal klien vastu võtis aga ka köögix ja söögitoax. Koja nurgas lahtin kolle ja sel kohal kõrge mantelkorsten. Kojatagust elutub
Nii võib ta ebameeldiva kogemuse unustada. Need ärevust tekitavad mõtted võivad tõrjumisel avalduda unenäosümbolites ja keelevääratuses. Reggressioon e tagasiminek Inimene ei tea kuidas toimida. Võtab appi lapsepõlves omandatud käitumisi. Ratsionaliseerimine häiriv asi mõeldakse ümber. Seeläbi on võimalik leevendada oma ebaõnnestumisi või leida oma tegevusele õigustusi. Vastandreaktsioon Inimene varjab enda eest oma tegelikke motiive ja käitub neile alateadlikele mõtetele ja tunnetele vastupidiselt. Projektsioon e ülekandmine enda omadused siirutatakse liialdatult teistele inimestele. ,,Kes teisele ütleb, see ise on". Eitus - Ebameeldiva olukorra või sündmuse mahasalgamine. Asendamine Suunatakse inimese seksuaalsed või agressiivsed impulsid psühholoogiliselt sobivamatele objektidele kui need, mis on seda ärevust tekitanud. Kaitsemehhanismid vähendavad ärevust seetõttu, et moonutavad ärevust põhjustanud
Kirjandus: Rahvalaul: Rahvalaulul on kolm komponenti: meloodia, tekst ja esitus. Jaguneb kaheks: regivärsiline rahavlaul (vanem) ja riimiline rahvalaul (Uuem) Regivärss: Regivärsi tunnused: paralleelism (sarnase mõttega värsiridade kordamine) Algriim (algushäälikute kordus): a)alliteratsioon (kaashäälikute kordus) ja b) assonants (täishäälikute kordus) 8 silpi värsireas Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad rõhuline ja rõhuta silbid) Aegunud käändelõpud (nt. Ella) Regivärsil on mitmeid alaliike (töölaulud, kodulaulud, kiigelaulud) Esitatakse leelotatakse Rütmiline rahvalaul: 18. sajand. Pole algriimi ega paralelismi, on lõppriim (ridade viimased sõnad riimuvad...
Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. 5 Jumalad Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse
Art Nouveau e. juugend on inspireeritud looduse orgaanilistest vormidest. Juugendstiili iseloomustavad tavaliselt looklevad jooned ja ,,piitsaplaksu" trajektoori kujutav joon, mis tulenesid biloogilistest süvavee organismide uurimustest ja illustratsioonidest. Üheks neist uurimustest on Saksa biloogi Ernst Heinrich Haeckel (1834-1919) raamat Kunstformen der Natur (Kunsti Vormid Looduses, 1899). Ka teised teosed, mis sisaldasid ornamente või muid loodusega seotud motiive, olid peamiseks inspiratsiooniks mineviku stiilidest läbi murdmiseks. Juugendstiili looklev joon väljendab tolleaegsete kunstnike soovi vabaneda kunsti traditsioonide ja kriitiliste ootuste rõhuvast survest. (http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/hd_artn.htm ) Samuti iseloomustavad stiili stiliseeritud lilled ja lehed ning tihti õli meenutav, iriseeritud viimistlus. (http://www.20thcenturyglass.com/glass_encyclopedia/artnouveau_glass/artnouveau_glass.htm ) Uusi
TURISMI PLANEERIMINE Seiklusturism ja sellega seotud riskid Pärnu 2003 Koostas: Pärnu Kolledzi 3. kursuse üliõpilane Kristiina Viilik [email protected] Allikad: Karin Weber, Outdoor adventure tourism, Annals of Tourism Research, vol. 28, No. 2, pp. 360-377, 2001; Tim A. Bentley, Stephen J. Page, Scoping the extent of adventure tourism accidents, Annals of Tourism Research, Vol. 28, No. 3, pp. 705-726, 2001; Simon Robinson, Jeff Chu, The going gets tougher, Time Atlentic, 10/30/2000, Vol. 156, Issue 18. Pidevalt rõhutatakse sihtkoha arendamisel tähelepanelikult kliente (potentsiaalseid ja juba olemasolevaid) jälgima n...
a)Roomas levis kirjutusmaterjalina töödeldud loomanahast pärgament(pühade tekstide jaoks) b)maaliti värvilisi pilte, mis selgitasid teksti 2.Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid 1.-2. sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsad allikad osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed seina- ja laemaalid 3.Tavalisi antiikkunsti motiive käsitleti kristlaste poolt tingmärkidena lambatalle õlul kandev mees Hea Karjane (Kristus) kala Kristus ankur - lootus paabulind surematus tuvi Püha Vaim rist ja ülestõstetud kätega inimene palvetaja 4.Reljeefikunst a) reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage b)temaatika on võetud Piiblist varakristlikud reljeefid rõhutaad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust
III Vooruseetika • keskseks voorusemõiste • Erinevalt Kantist ja utilitaristidest (keskendusid mõlemad üksikute tegeude õigsusele või väärusele) keskendub vooruseetika inimese elule tervikuna • Põhiküsimus- Kuidas peaksin elama? Arenda oma voorusi, nii saad inimolendina õitsema. Vooruseetika põhiidee: • tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone • tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid tähtis on ka, et inimene naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha • vooruseetika jaoks on küsimus „Mis sorti inimeseks peaksin ma saama?“ (teo- ja kohuse eetika küsimuseks oli „mida ma peaksin tegema?“) • eetika- kujundada täiuslikke imetlusväärseid iseloome, tuleb püüda olla ideaalne inimene)
tähele panna,, mis tasandite lõikes. AGA nt ühiskonnas ikka ja jälle süsteemiteoreetilises lähenemises kordub ning küsida, millist oluline Vastuvõtja roll. Kui rolli see ühiskonnas täidab. vastuvõtja tõlgendab Ja ka "Kuidas panustavad kommunikaatori tegevust kui ühiskonna osad ühiskonna tähendusliku sõnumina, on tegemist stabiilsusesse?" kommunikatsiooniga (lk 64) Millist funktsiooni täidab Uuritakse meediakasutuse motiive. massikommunikatsioon inimese jaoks? "Kelle reaalsust meedia Lühiajaline mõju passiivsele ikkagi pakub?" auditooriumile. Millist rolli mängib Seavad käsitluse keskmesse kommunikatsiooni vahendav meediumi tehnoloogia kommunikatsiooniprotsessis ja ühiskonna muutmisel? Kuidas inimesed maailma Erinevad representatsioonid kogevad? meedias (nähtused, inimesed jms) lk 125
lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Matisse viljeles fovismi elulõpuni. · Raoul Dufy (18771953) tema teostes on sageli muusika motiive. · Albert Marquet (18751947) · Maurice de Vlaminck (18761958) kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. · André Derain (18801954) kasutas kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Derain sattus hiljem kubismi mõjude alla. · Georges Braque (18671956) kuulus fooled hulka kaks aastat. 1907. aastal jõudis ta koos Picassoga kubismini.
vormistamisel ei osale, lähtub lahendi lugemisel, mis kohtuotsuses kirjas on, mitte ei pea aimama, mida Riigikohus oli tegelikult silmas pidanud. Teiseks oluliseks küsimuses antud Riigikohtu lahendis oli, kas maksuotsuse täieliku täitmise peatamise ajal tuleks isikut käsitada maksuvõlglasena või mitte. Riigikohus tõstatas küsimuse, mis ei puudutanud antud kohtulahendis asjaolusid, kuna maksukohustuslane ei vaidlustanud ringkonna kohtu motiive selles küsimuses. Varasema kohtupraktika näitel ei saa isikut pidada ega käsitada maksuvõlglasena, ajal mil maksuotsus on peatatud. Käesoleva kohtulahendis leidis halduskolleegiumi täiskogu, et maksuotsuse kehtivuse või täitmise peatamine esialgse õiguskaitse korras ei mõjuta maksuvõla olemasolu. Vastupidiselt sellele, leidis halduskolleegiumi kogu koosseis, et isikul oli maksuotsuse peatamise ajal maksuvõlg. Seega võib väita, et
Art Nouveau e. juugend on inspireeritud looduse orgaanilistest vormidest. Juugendstiili iseloomustavad tavaliselt looklevad jooned ja „piitsaplaksu“ trajektoori kujutav joon, mis tulenesid biloogilistest süvavee organismide uurimustest ja illustratsioonidest. Üheks neist uurimustest on Saksa biloogi Ernst Heinrich Haeckel (1834-1919) raamat Kunstformen der Natur (Kunsti Vormid Looduses, 1899). Ka teised teosed, mis sisaldasid ornamente või muid loodusega seotud motiive, olid peamiseks inspiratsiooniks mineviku stiilidest läbi murdmiseks. Juugendstiili looklev joon väljendab tolleaegsete kunstnike soovi vabaneda kunsti traditsioonide ja kriitiliste ootuste rõhuvast survest. (http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/hd_artn.htm ) Samuti iseloomustavad stiili stiliseeritud lilled ja lehed ning tihti õli meenutav, iriseeritud viimistlus. (http://www.20thcenturyglass.com/glass_encyclopedia/artnouveau_glass/artnouveau_glass.htm ) Uusi
tekitava nime: ,,Külalised" ja sügisel muutus ka koosseis: Juss ja Märt pühendasid ennast jäägitult Ska Faktorile ja uueks külaliseks tuli Joel-Rasmus Remmel klahvpillidega. Seninägematu hooga otsisime rütme, meloodiaid ja saundi, mis oleks meeldiv ja meeldejääv. 2007 aasta alguses liitusid Külalistega Raivi Rohumets (kitarr) ja Tarmo Kiuru (perkussioon). Meie flirt jazzi ja räpiga laienes millekski enamaks, haarates üha uusi motiive kõigi lemmikmuusikastiilidest pisut souli, fanki, rokki, bluusi, kantrit ja reggaet. Enamus proove tehti Otsakooli keldri klassikaliste löökpillide harjutusklassis, mis põhjustas eelpool mainitud eriala usinatele harjutajatele teatavat ebamugavust ja ehk ka pisukest meelehärmi. Et seda olukorda muuta, kolisime sama aasta sügisel hubasesse stuudiosse, kus 2008 aasta sõbrapäevaks said valmis oma esimese raadiosingli ,,Armastus on armastus". 2008
Kommenteeri Octavio Pazi väidet: "Üksindus on inimolemise sügavaim põhi". Üksindus on inimese psüühika jaoks kõige raskem. Selle talumine tekitab palju süümepiinu ning enese hukkamõistmist. Kas nõustud seisukohaga, et inimene on moraali valdkonnas vaba? Jah! Igal inimesel on õigus tunda ennast vahel üksikuna, see aitab ennast taas tasakaalu seada. 3. Kristlik allegooria: inimese teekond kui palverännak Milliseid kristlikke motiive romaanis esineb? Minategelane teeks justkui palverännakut, et jõuda hingerahuni. Millised on pastor Rothi kristlikud vaated? Arvas, et inimese elutee on üks palverännak, mis on ette määratud. Mil viisil sarnaneb see teekond reisikirjeldusega? Teekonnal on mitmeid seiklusi, probleeme ja takistusi. Milles minategelast süüdistatakse? Teda süüdistatakse uhkuses, ahnuses, vaimses laiskuses, minnalaskmises,
sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal
Kergesti jäävad unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem. Nende unenäod on eredad, värvilised, seotud süzeeks, rajanevad enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva. Kõikide inimeste unenäod on erinevad. Need võivad tingitud olla päevastest üleelamistest või sageli puudustest, mille all inimesed kannatavad (Terviseleht 2000). 4. Mida unenäos nähtu tähendab? Relv- seksuaalsus ja agressiivsus. Pistoda- viha ja vaimuteravus. Mõõk- võim ja jõud, aga ka tarkuse, tõe ja õigluse sümbol. Kilp- kangelaslikkus, kartmatus kui ka kaitse, süütus ja naiselik jõud.
teatri poole. Tema biograafias on ka tõelisi lavastuslikke suurvorme Mõneti seostus rituaalsuse otsingutega ka tema huvi Ida teatritraditsiooni vastu. Komissarovi teater oli poliitiline. Mõju avaldas talle Brecht. Tema lavakujundus oli võimas, suured kujud. A lahkas sotisolistlike ja poliitilisi teemasid, psühholoogiline lahkamine. Tema lavastustes esines ka popkultuuri elemente. Ta viljeles noorteteatrit. Vahel võib leida ka rahvuslike motiive. Nende 2 lavastaja looming on väga erinev. Üks pooldab rahvuslikust, folkloorsust ja siirust, teine aga lahkab sots-poliitilisis teemasid. Nende ühiseks jooneks olid nende uuendused teatris. Kumbki ei lavastanud vana malli järgi. Igaüks neist tõi teatrisse midagi uut ja huvitavat. 14. Juhan Viidingu, Lembit Petersoni, Priit Pedajase teater 1970.-1980. aastail: tooge välja sarnased jooned, iseloomustage lähemalt ühe lavastaja teatrikeelt.
või maailmapildist, mille täielik valitseja on kunst. 1966 Tähetund, 1971 Eluhelbed, 1979 Lendav linn, 1986 Korallid Emajões. ''Lugu valgest varesest'' ilmus 1931, esimene Alveri poeem, irooniline haritlusluule. Puskini mõju on Alveri loomingut kujundanud, eriti see, kuidas jutustada lugusid värsis. Alveri metalne värss muutub pehmemaks, sisse tuleb laulvust, helilisust, rahvuslikke motiive, otsest haakumist Eesti rahvusklassikaga. 1904ndatel otsesed seosed Juhan Liiviga. 1960-70ndate Alver: tugevneb keeleline dünaamika, keel muutub liikuvamaks, tekib vabavärsse, segavorme. Noor Alver on n-ö staatilisem. Sagenevad alliteerivad kõlamängud, sõnade varieerimised, tuleb uustuletisi. Tugevneb allegoorilisus, mõistukõne, rohkem sotsiaalse ja eetilise tagapõhjaga allegooria, tahab mõistukõne kaudu öelda midagi ühiskonna kohta. 18. Uku Masingu looming.
enesekindlana. Teisest küljest võib seesama klaverimängija nautida nimetatud tegevust, kuna see annab talle võimaluse teenida elatist, võita auhindu, avaldada muljet või võita stipendiume. Tegelikult võib mistahes tegevusele läheneda orienteerituna nii sisemistele kui välistele motivatsioonile. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon - vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemida eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: 1
oleks saanud seda kuidagi ette kujutada, et ori petab peremeest või on temast targem, aga kreekas või niisuguseid nähtusi ette kujutada. Kreeka oli roomlaste jaoks oma pahelisuse poolest tuntud. Plautus segas erinevate autorite komöödiaid kokku, mõni tegevusliin võis olla muust komöödiast kui põhiliin, et saaks rohkem nalja. Valdavalt põhinevad tema komöödiad perekonnaliinil. Ta näitas rooma publikule ateena rikaste elanike jõudeelu. Lisaks tegelaste vahetmisele võib tuua ka muid motiive: pettused, äratundmised, möödarääkimised, situatsioonikoomika, sõnamäng. Peategelaseks on peaaegu alati nutikas ori, kes päästab probleemidest oma isanda, peremehe. Ori on sageli palju targem kui isand. Ori lahendab isanda probleemid, ajab astaste plaanid nurja. Ori nimi ja peategelasena oli kreeka komöödiaga võrreldes midagi täiesti uut ( kreeka komöödiates ei olnud kunagi ori peategelane ). Süzeeliselt olid üsnagi lihtsakoelised, tavaliselt aitas ori oma noort
2. Arhitektuur itaalias 2.1. Vararenessanssi arhitektuur itaalias ● Antiikkunsti mõju tugevaim just ARHITEKTUURIS. ● Esimesed uuenduslikud jooned avaldusid sakraalarhitektuuris. ● Antiikkunsti taassünd arhitektuuris: proportsionaalsus baasi ja kapiteeliga sambad poolsambad ja pilastrid (dekoratiivsed) VIILUD akende ja uste kohal korrusevahesid märgiti SIMSSIDE abil fassaadi ülemine osa kaunistati antiikseid motiive sisaldava FRIISIGA. KULDLÕIKE REEGEL – ehitise massid ja pinnad jaotuvad nii, et terviku suhe suuremasse osasse oleks nagu suurema osa suhe väiksemasse osasse. 5 Kuldlõige – (sectio aurea (ld.) e. section d'or (pr.)), geomeetriline vahekord, formaat, mille abil püüti anda kunstiteosele ideaalne proportsioon. Jaotus kaheks erineva suurusega osaks,
küsimusest on aga alati aktuaalne. Enamasti loodetakse sellele lihtsate küsimuste ja küsitlustega vastust saada. Tavaliselt aga sedamoodi usaldatavat vastust ei saa, kuna : -paljud inimesed ei oskagi määratleda oma motivatsiooni ja motiive; -mõned ei teagi millised motiivid neil aktualiseeruvad; -mõned vastavad seda, mida uurija tahab kuulda; -mõni esitab selle, mida ta usub olevat motiiviks; -mõned lihtsalt ei taha oma motiive paljastada ja varjavad neid. Seega on töötajate põhivajaduste rahuldamisest lähtudes võimalik töötajate motivatsiooni tõsta. Hoopis tõsisem küsimus aga seisneb selles, kuidas seda teha. Kui palga ja töötingimuste puhul pole takistusena niivõrd teadmised kui võimalused (see ei peaks tähendama aga otsingute loobumist), siis ülejäänute puhul on võimalusi rohkem, vastavalt ka teadmised vajalikumad.
maastikke. Maalide käsitluslaad on elurõõmus. Egeuse mere saarte asukate elurõõmu näeme vaasimaalidel. Vormilt lopsakad ja eripalgelised. Varasemal perioodil kaunistati keraamilised vaasid sissekraabitud ornamentidega. Katsid nõud musta, pruuni või punase värviga. Joonistati valgega peale. Keskmisel perioodil muutub lihtne ornament taimornamendiks. Tuntakse Kamarese vaasidena, leiukoha järgi. Muutuvad väga põnevateks, kasut. palju looduslikke motiive. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Hilisajajärk oli Mükeene õitseperiood, juhtiv osa arhitektuuril, aga nüüd on kindlustatud lossidega. Trooja rajati sel ajal. Mükeenekükloobilised müürid. Siit saab alguse hilisema kreeka templi põhiplaan. Lossi pearuum on Megaron. Ristkülikukujuline saal, kahe sambaga sissekäigu juures. Sellestki saabki kreeka tempel alguse. Arhailine ajajärk 7-6 saj enne meie aega Klassikaline ajajärk 5-4 saj enne meie aega
Olles uskumatult naiivne ja samal ajal omades ebainimlikku jõudu, muutub ta kergesti ärakasutatavaks Kaval Antsu jaoks. Teema on võetud rahvajuttude tsüklist Kaval Antsust ja Vanapaganast. Lõpp on lahtine ning iga üks võib ise otsustada, kas Jürka saab õndsaks või ei. Tegevus areneb pidevalt: Jürka võtab endale uue naise, Ants rikastub, elu muutub, lapsed sünnivad ja surevad, Jürka elab. Selgelt on näha Tõe ja Õiguse, Vana Andrese ja maaarmastuse motiive. Jürka enda jutt pole mitte kõige paremini sõnastatud. Preestri jaoks jääb seletamatuks Jürka paradoks usub, et on Vanapagan, aga tahab õndsaks saada, lunastusse ise uskumata! Jürka kogu tegevuse eesmärk on halba teha põrgusse uusi hingi saada.
ja kavatsusi väga palju ka mujal? väljaspool igasugust "terrorismi"? Destruktiivsus ei saa siis ju olla ainuke ühendav joon? Sageli rõhutatakse, et terrorismi puhul ei tohi huvi tunda terroristide nõudmiste, ajendite ja sügavama tausta vastu. Tähtis on "sõda terrorismiga", sest muidu see ohustab "meid kõiki", ja niisuguses võitluses saab olla ainult "poolt või vastu" ega tohi vaidlustada sõja liidrite "demokraatlikke" motiive. Kuidas aga seda kõike mõista, kui me ei teagi, mis on õieti ühist neil, kes lasevad end õhku, neil, kes nõuavad raha, neil, kes taotlevad ülemaailmset konflikti, ja neil, kes kuskil maailma nurgas igatsevad sõja lõppemist? Mis siis, kui olulist ühisosa tegelikult ei olegi? Kogu "terrorismivastase võitluse" doktriin on algusest peale põhinenud rassistlikel, natsionalistlikel, ksenofoobsetel, militaristlikel, usulist vaenu ja kultuurilist sallimatust rõhutavatel ideedel
tuleb vaadata järk-järgult. Sellest on tingitud ka rullformaat. Maal on tehtud paberi- või siidirullile, mis mõnekümne sentimeetri laiuse juures võib olla isegi meetreid pikk. Chani koolkond. Chani usulahu munkadest maalijad 13. sajandil panid pearõhu lihtsusele. Nende arvates ei saa budismi tõdesid väljendada sõnades, küll aga visuaalsetes kujundites. Kasutati ühevärvilisi tussi ja võimalikult lihtsaid motiive: terve puu asemel kujutati näiteks ainult oksa kogu objekti asemel üht võimalikult iseloomulikku ja olulist detaili, millest piisab vaataja mõttele kindla suuna andmiseks. Kujutis ise tehti ainult ühte nurka, kuna ülejäänud pildipind jäeti tühjaks, nagu vaataja ettekujutusele vaba ruumi andmiseks. See kompositsioonivõte avaldas eriti tugevat mõju jaapani kunsti arengule ja sealtkaudu ka Euroopa kunstile (impressionistidele, kes tegutsesid 19. Sajandi II poolel).
Kuigi „roosa perioodi“ tööd kujutavad suuresti inimesi ning nende elu, nagu ka „sinises perioodis“, siis ei ole tööd enam siiski nii sünged ja tõsised kui varem. Järgneva perioodiga pani Picasso jahmatama kõik oma austajad, kui ta astus täiesti uuele teele. Seda perioodi kutsutakse kui „Aafrika kunstist mõjutatud periood“ või siis „cézanne’ilikuks perioodiks“ (1907 – 1908). Esimese nimetuse taga on see, et Picasso hakkas võtma motiive Aafrikast ning oli mõjutatud Aafrika mandri rahvuste kunsti eripäradest. Teine nimetus „cézannelik periood“ tuleneb sellest, et Picasso uuenduslik stiil lähenes kubismile ning sellele oli tõukeandjaks Paul Cézanne, nagu ka varasemalt mainitud. Kogu kubistlikule koolkonnale sai iseloomulikuks nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest erinevast küljest. (Kaniglaski
ARENGUS L. Võgotski otsis vastust küsimustele kuidas tekib ja areneb mäng lapseeas ja mis tähendus on tal lapse arengus. Võgotski märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumise, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuse väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. See eristabki mängu tööst ja teistest tegevustest (Saar, 1997, 20). Võgotski on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Tema teooria järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Esimesel kolmel eluaastal ei ole see veel võimalik aga alates neljandast eluaastast, mil olulisemaks muutub mängulise
1. Lapse riituslik pesemine sündides 2. Ristimine – vee alla vajutamine, ülevalamine, piserdamine 3. Karjase kastmine jüripäeval 4. Riituslik kätepesu (peale seda kui puututi kokku ebapuhtaga) 5. Pruudi riituslik pesemine (enne pulma – annab viljakust) 6. Naiste riituslik pesemine allikatel (et saada lapsi) 7. Raviriitused allikatel (pesti silmi, käsi.. seda, mis haige oli) 8. Surnu ristimine (sünniriitus – sünnib uude maailma) 23. Nimeta olulisemaid motiive surnu väljaviimisel talust surnuaeda 1. Peab olema hoolikas 2. Tuba ei jäeta tühjaks (keegi inimene peab sinna jääma) 3. Üle läve minnes – nael lävepakku ja mingi raudese ukse kohale(sirp..) 4. Kuuseoksad 5. Kuused (värava juures, talu piiri juures) 6. Vesi, söed 7. Eksitati surnuaeda minekul – mindi mööda kõrvalisi teid ja tehti haake 8. Risti lõikamine 9. Vaadati esimest vastutulijat (sugu, vanus, kui kaugelt vastu tuleb) – kui tuli naine vastu
Euroopas: ● Y. Klein - sinised antropomeetriad, perfomance (etendus), happening ● Niki de Saint Phalle - plastikust naisekujud “nanad”, “Hon” ● Jean Tinguluy - toasuurused masin-konstruktsioonid → kineetiline kunst Y. Klein Niki Phalle “Hon” Popkunst 1950ndate lõpp USAs 60ndatel ● Mõiste “popkunst” tuleb R. Hamiltoni kollaaži järgi ● Kunsti loomisel kasutati igapäevaselt tarbimisühiskonnas tuntud motiive Nt. konservid, dollarimärk, tuntud inimeste portreed jne Andy Warhol “Campbell’i supp” Andy Warhol (1928-1987) ● Graafika-siiditrükk (Marylin Monroe), Mao Zedong ● Velvet Underground - manager ● Filmilooming: “Empire” - 6 tundi, “Eat”, “Sleep” Roy Lichestein (1923-1997) ● “Erased de Kooning” (1. pilt) ● Suurendatud koomiksipildid ● “M-Maybe” (2. pilt) OP-kunst ● Optiline, silmapetted
.." ajal kätest kinni ja oldi meeleliigutuses kõik koos. Vaimulik ja ilmalik muusika. Nagu ühest ja samast tellisest võib saada kas profaan- või sakraalehitise müürikivi, võib üks ja sama muusikaline heli või isegi fraas olla kas vaimuliku või ilmaliku muusika teenistuses. Samuti on võimalikud transformatsioonid vaimuliku ja ilmaliku muusika vahel. Näiteks võib rahvalaulust välja areneda koraal ja koraali motiive on omakorda kasutatud kontsertmuusikas - kas kõlavärvidena, tsitaatidena või teose ideestikuna. Üldtuntud on Cyrillus Kreegi 4-8 häälsed polüfoonilised kooriteosed, kus ta kasutas kas vaimulikke või ilmalikke rahvaviise, esmalt tuleb meelde ,,Mu süda ärka üles". Algselt rahvalaul, siis koorilaul-kontsertmuusika, käesoleval ajal ka KLPR kaanonisse võetud (KLPR 398A) ja seega jälle (kiriku)rahval laulda.
algatamine, teostamine ja kinnistamine. Neid etappe ei tohiks vaadelda kui lineaarselt üksteisele järgnevaid, pigem on tegemist muutuste protsessi kolme etapiga, mis üksteisega kattuvad ega ole selgelt eristatavad. (Miles, Ekholm, 1987) Muudatuste toimumise ajal on oluline tagada töötajatele motivatsiooni säilimine, info jagamine ja usalduse säilimine. Motivatsiooniks nimetatakse inimese tegevust mõjutavaid sisemisi motiive, stiimuleid, põhjusi ja jõude. Motivatsioon tähendab töötaja soovi rakendada oma võimeid, st teadmised, oskused ja energia mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. (Paevere, 2014) Olulisim asi juhtimisel on näidata inimestele, et nad on üks osa muudatuste protsessist. Inimesed tahavad tunda, et nad on osa millestki suuremast ja olulisemast kui nad ise. Kui nad mõistavad suunda ja nende osa soovitud tulemuste teoks saamisel, siis nad võivad efektiivselt koostööd teha
Bretooniaineline rüütlieepika jaguneb laadilt nelja sarja: 1) värssnovellid nn bretooni leed 2) Tristani ja Isolde romaanid 3) Arturi romaanid 4) Püha graali romaanid Bütsantsi romaanid jõudsid Euroopasse ristisõdijate vahendusel. Bütsantsi kirjanduse tõusuaeg oli 12. sajand. Levinud oli tava luua eepilisi laule hiliskreeka lemberomaanide ainestikul, millele lisati idamaiseid muinasloolisi motiive. Bütsantsi romaanide peamiseks levikuajaks on 13. sajand. Esikoht kuulub taas Prantsusmaale. Kuid üht selle liigi silmapaistavamt romaani 'Flore ja Blanchefleur' tunrakse kõikjal Euroopas. Rüütlikirjanduse kõrval levib 12- 13. sajandil nii ladina kui rahvuskeelne klerikaalne kirjandus. Enamasti on teosed didaktilised, propageerides kiriklikku moraali. Tuntakse palju legende pühakute elust, näiteks 'Legend pühast Alexiusest'. Keskaja kirjanduse kõrgajastu, 12- 13
Aga selle määratlemine pole mulle vist eriti tähtis. Kas eesti rahvas läheks sellest paremaks, kui meil oleks palju veidraid kujusid ja suuri röövleid (nende pärast kakeldakse ju eriti), keda teistel pole? Võõrsil tegeled selle küsimusega rohkem. Näed, et teiste mentaliteet erineb; oma kogukonna liikmega on kood siiski nii sarnane, et hakkad mõtlema, mis see täpselt on. Mul on siin üks Hiina tass: mis teeb ta just hiinalikuks? Meandrid, oinasarved, rosett kõiki neid motiive esineb ju mujal maailmas ka. See on peenike ja keeruline eritlustöö. Essees «Loomise mõnu ja kiri» pakute välja, et pärimusega suhestumine võiks aidata inimesel tänapäeva ideoloogiate, meedia ja popkultuuri rägas orienteeruda ning sellest ehk omaenese healoomulist labürintigi luua. Kas inimese maailmapilt on sidusam, kui ta on tihedamalt seotud mingi kindla koha kultuurimaterjaliga? Noh, kui kuulata praegu seda taustamuusikat [Dhafer Youssefi «Electric Sufi»]... Fusion jazz
Tabasalu Ühisgümnaasium GRUNGE Uurimistöö Kadre Ruth Peirumaa 8. A klass Juhendaja: Elen Ilves Tabasalu 2015 1 Sisukord Sis...
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis....................................................
härra pastori või papiga), kuid sotsiaalselt alam on ikka võidumees. Mees ja naine on kavalusnaljandites samuti tavaline paar, mees võidab küll sagedamini, kuid tuleb ette ka vastupidist. Petmine võib aga toimuda ka kihlveo või tellimuse peale. Rahvusvahelises naljandivaras on Till Ulenspiegeli tsüklist lähtuvate jt. motiivide najal välja kristalliseerunud eriline professionaalse kelmi või meistervarga kuju (eriti AT 1525 jj.). Eestis on mitmeid siinseid motiive koondunud Rummu Jüri nime ümber, ka võib see mees kanda Ulenspiegelist tuletatud nime (nt. Uulipilli Ants), ta on tihti pere kolmas poeg või noorim vend, kes ei ole viitsinud endale korralikku ametit hankida nagu vanemad vennad, vaid elukutseliseks vargaks hakanud; seega on naljandite kaval noorim vend imemuinasjuttude lolli (kuid heasüdamliku) noorima venna omalaadne kõverpeegelpilt. Rumalusnaljandid. Kavala tegelase vastasmängija ei olegi õieti silmapaistvalt rumal, vaid lihtsalt
agulitänavat ajahambast puretud kivist tulemüüride, kõrgete piirdeaedade ja maaliliselt ebakorrapäraste hoonetegruppidega. Peamotiiv jääb keskplaani, mida rõhutavad sügavusse viivad tänava ja piirdeaedade perspektiivjooned. Tiheda pastoosse faktuuriga annab Koort edasi majaseinte ebaühtlust, maalilist pinnamõju, peente värvivarjunditega modelleerib plastiliselt selgepiiriliste majaseinte erinevat värvust. 1909. aastal Eestis viibides maalis Koort rea Pühajärve ja selle ümbruse motiive. Võrreldes Pariisi vaadetega on need maalitud märksa dekoratiivsemalt ja hoogsamalt. Peale maalimise töötas Koort neil aastail ka väga palju joonistuse alal. Tänaseni on säilinud rohkearvulised aktikrokiid, portreejoonised, mis kõnelevad pingsast ja järjekindlast natuuri tundmaõppimisest. 1910. aastal algas Koorti loomingus uus etapp, ta vabanes lõplikult sümbolismi mõjudest. Uee etapi esimstes töödes paistavad silma Rodini koolkonna maalilise käsitluslaadi
Koorijuht, orelimängija, muusikaelu organisaator. Tema loomingu üks olulisemaid jooni on rahvuslikkus. Põhilisteks teemadeks on loodus ja isamaaarmastus. Tähtsus: osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises(1919) ning juhtis seda neli esimest aastat. Temalt on sageli üldlaulupidude avalooks olnud koorilaul `Koit'. Teosed: süit `Lembitu'. Koorimuusika, soololaulud, instrumentaalkammermuusika, lavamuusika. Peeter Süda polüfoonilisus. Kasutas rahvamuusikast pärit motiive. Teosed: Põhiliselt oreliteosed(`Ave Maria', `Pastoraal'). Klaveriteoseid, segakoorilaul `Linakatkuja', soololaul `Muremõtted' , rahvaviisiseaded. Artur Lemba helilooja ja klaveripedagoog. Teostes domineerib viisirikkus ja värvikas orkestratsioon(seade orkestrile). Dramatismi leidub ooperiloomingus. Toetus klassikalistele vormidele. Teosed: ooperid `Lembitu tütar', `Kalmuneid', `Armastus ja surm'. 2 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 pidulikku avamängu. Koorimuusikat (u 30 koorilaulu)
Toulouse- Lautrec elas täielikult oma kunstile, temast sai postimpressionistlik maalikunstnik, litograafiakunstnik ja juugendstiilis raamatuillustraator. Henri de Toulouse-Lautrec jäädvustas oma teostes 19.sajandi lõpu boheemlaste elu Pariisis. Ta elas Montmartel ja teda kutsuti seetõttu Montmarte hingeks. 1885.aastal kavandas Toulouse-Lautrec lugematuid plakateid Artistide Bruandi avatud kabareele Le Mirliton. 1888.aastast alates hakkas Henri valima motiive, millega ta on tänaseni tuntud: inimesed lõbustuskohtadest, tsirkusest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutasid elu Montmarte'i ja teiste Pariisi bordellide, kabaeede ja teatrite elu, mida at ise tihti külastas. Tema maalidel on kujutatud isegi kankaani looja Louise Weber. Henri de Toluouse-Lautrec äratas taas ellu litograafia. Suuresti mõjutasid teda Degas, jaapani puulõige ja Paul Gauguin. 1890.aastal sai alguse Toulouse-Lautrec'i kuulsaim age, kui ta kavandas Moulin Rogue afisi
Mosaiik: · Roomlased armastasid siledaid, mitte eriliselt kirka värviga marmor tükikesi. · Varakristlikud mosaiigid aga seevastu armastasid kirkaid värve ja kuubiku kujulisi klaase, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustus küll konarlik pildi pind, kuid see ei rikkunud intensiivset ja sädelevat värvi elamust. Lemmik värvid olid heleroheline, kuldne, helesinine ja lilla. Mosaiikidel on kujutatud katakombi maalides kasutatud motiive ja piibli lugusid illustreerivaid pilte. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühalike ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest loobuti sest, mosaiikmaal poleks selleks sobinud ja need pildid pole mitte ainult minevuks toimud sündmused vaid igavese tähendusega märgid (sellepärast ei olnud oluline kujutada piiblitegelasi ümbritsevat ruumi vaid asja nende ümber). Tähtis oli isikute tuntavaks
9 OLI ESIMENE, MILLES OLID KOORID JA SOLIST. TEOS ON PRAEGU KASUTUSEL EUROOPA LIIDU HÜMNINA. ARRANZEERING ON TEHTUD HERBERT VON KARAJANI POOLT. KOKKUVÕTE: LUDWIG VAN BEETHOVEN ON ÜKS ERAKORDSEMAID HELILOOJAID MAAILMA MUUSIKAAJALOOS. KIRJUTADES OMA LOOMINGU PAREMIKU FÜÜSILISELT HALVATUNA, TULEB TUNNISTADA, ET SÄÄRAST ANNET POLE VEEL NÄHTUD. TA OLI ÜKS ESIMESI, KES KOMPONEERIS SÜSTEEMIGA JA JÄRJEKINDLALT LÄBIVAID TEEMASID, MOTIIVE. JA TA SUUTIS HOIDA TEEMA VÄGA MAHUKANA, SAMAS HOIDES SELLE VÄRSKE JA HUVITAVANA, ET SEE EI MUUTUKS IGAVAKS. MUUTUSI TEGI TA PEAAEGU IGAS MUUSIKAZANRIS, MILLES BEETHOVEN KIRJUTAS. NÄITEKS TA VÕTTIS ETTE HÄSTI PIIRITLETUD RONDO JA KIRJUTAS SELLE ÜMBER ELASTSENA JA RUUMIKANA NING TÕI SELLE LÄHEMALA SONAADILE. BEETHOVENIT NIMETATAKSE KÕIGE TÄHTSAMAKS HELILOOJAKS KLASSITSISMI JA ROMANTISMI VAHEL.
sajandil kirjutatud Codex Regius (taasleiti1643) "Beowulf" on anglosaksi eepos I ATe viimasest veerandist, räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Keskaegsed kangelasE rahva kujunem, rüütlirom; autorid pole teada, ette kandsid laulikud. ,,Rolandi laul" (11 saj lõpp, 12 alg) vanim Prants eepos; kajastab ajalool sündmusi- Karl Suur. ,,Laul minu Cidist"- 12saj kesk-hisp; kirjut realistlikus laadis, teos sotsiaalne, rahvalähedane; Cidi elust ,,Nibelungide laul" 13saj- sks. Motiive hilj kasut; 39 ptk; Siegfried- e kangelane- õiglane,aus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" 1185-87. ülistab kangelaslikkust, patriotismi. Barokk. alged juba 16.s II poole Itaalias (maalikunstis, arhitektuuris, kirjanduses). B on mitmemõtteline ja mänguline; kirjanduses maise elu tühisuse ja kaduvuse; vastandati näilikku ja tegelikku; B skeptiline ja pessimistlik; inimene- sisemiselt lõhestunud, moraalselt allakäinud Luule. Ing ja Sks tunnus- armastusluules hakkas üha rohkem maad võtma
Veristlik (veritas tõde) reaalsed kujundid ebareaalsetes seostes 6. Millist tuntud itaalia kunstnikku peetakse üheks veristliku sürrealismi eelkäijaks? Eeskujuks G de Chirico 7. Kataloonia on andnud maailmale kaks suurt sürrealistliku maalikunstnikku. Kes need olid? Olles küll katalaanid, millist riiki nad tegelikult esindasid? J. Miro (hisp) Salvador Dali (hisp) 8. Kes olid kuulsamaid sürrealistid Saksamaal ja Belgias? Max Ernst (Saksamaa) R. Magritte (Belgia) 9. Milliseid motiive võib enamasti näha prantsuse sürrealisti Yves Tanguy maalidel? Y. Tanguy kummalised, loodusvorme meenutavad objektid 10. Kirjelda sveitsi skulptori Alberto Giacometti töid. Kriipsutaolised, pikaksvenitatud, krobelised inimfiguurid. 83 Joan Miró. Hollandi interjöör II. 1928. Hispaania. 86 Salvador Dali. Mälestuse püsivus. 1931. New York 87 René Magritte. Sürrealistliku väljaande ,,Minotaure" esikaas. 1937. 88 Alberto Giacometti. Kõndiv mees III. 1960.
säilinud peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist avastatud dekoratiivsete seinamaalidelt võib leida peaaegu kõike, mida maalida saab: seal on kenasid natüürmorte ja loomade pilte ning isegi maastikumaale, mis on vast kõige suurem uuendus hellenistlikus kunstis. Kunstnikud püüavad kujutada ka lihtsat maaelu ja selle võlusid. Need maalid kujutavad endast kokkukuhjatud motiive, mis annavad kokku idüllilise stseeni, nagu näiteks karjused ja kari, lihtsad pühakojad, kaugelt paistvad villad jms. Kuigi need pildid on kaunid ja kõik kujutatu on selgelt välja toodud ning on püütud maalida jäljendada tegelikkust, ei ole nad siiski nii realistlikud, kui esmapilgul tundub. Üpris mõttetu on neid kujutatud paiku maakaardilt otsida. Me ei tea kui kaugel kujutatud motiivid teieteisest asusid, sest kuigi hellenistliku ajastu kunstnikud maalisid kaugeid
realistlikumalt. Saksamaal oli ,,Bauhaus"; juhtiv osa ekspressionismil. Otto Dix, Max Beckmann. Skulptorid Erinst Barlach, Wilhelm Lehmbruck. Suurbritannias oli mõju kunsti toetavatel kriitikutel ja teoreetikutel Itaalias tulid võimule natsid Mussilini: antiigi eeskujude järgimine. USA kunst: 1900 1940. Kuni 1930 aastani puudus kunstipoliitika. Aluse moodsale kunstile pani aluse näitus Aramory Show 1913 aastal New Yorgis. Kubismis kasutati linna motiive, masinaid: Charles Demuth, Stuart Davis. Ameerika realism 2 suunda: sotsiaalne (Robert Henri) ja religioosne realism (Thomas Hart Benton). Külaelu kujutas Grant Wood ,,Ameerika gootika". Andrew Wyeth. Majanduskriisi järel pakutu kunstnikele elatist teenida hoonete maalimisega. Mehhiko kunst: 1930 aastate seinmaalikunstile andsid olulise tõuke mehhiko monumetalistid. Suur edu seinamaalil. Diego Rivera, Jose Clemente Orozco ühendasid oma
1. Itaalia renessansi aegse palazzo iseloomustus ja 2 näidet. Palazzo on algupäraselt Itaalias suursuguse perekonna residents või mingi institutsiooni peakorter. Kasutatakse renessansile iseloomulikku ruudu ja ringi motiive ja ümarkaari. Kaarsillusega ja ehisraamistikuga bifoorsed aknad. Võimas 3- korruseline kivihoone. Seinapinda katab krobeline kivipind- rustika. Iseloomulik sümmeetrilisus ja rõhutatud horisontaalsus. Korruste vahel vahekarniisid, pikk katuseräästas, lame katus. Kokku 4 hoonetiiba ja siseõu. I korrus on kõrgem ja väikeste ruudukujuliste akendega, kasutati kaitse eesmärgil ja laoruumidena, II korrus oli mõeldud eluruumidena ja seal asusid
ühtsuse poole, vormikäsitluse õrnroosad ja helesinised toonid. Loodi religioossed ja allegoorilised maalid ja võltsimatu asjalik ja julge kindlus, liialduste seina- ja tahvelmaale, millel kujutati portreed, suure-formaadilised, objektiivne kujutamine, ainult vältimine, väärikus ja peen salongistseene, karjaseelu, frivoolseid kompositsioon tasakaalukas, seda, mida ta näeb, tehes maitse, IDEALISTLIKKUS, motiive mütoloogiast. Mütoloogia- sümmeetriline, teatraalsed poosid, seda ilustamata ja rahu, tasakaal, reeglipärasus ainestel piltidel kujutasid kunstnikud tagaplaanil väga vähe detaile, huvipuudus idealiseerimata, huvi argielu modelle Olümpose jumalatena. koloriidi suhtes vastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
