Louis Comfort Tiffany vitraaž Feeding Flamingoes (0)

Eesti Kunstiakadeemia
Disainiteaduskond
Klaasikunst- ja disain , III kursus
Mai Schults
Louis Comfort Tiffany vitraaž Feeding Flamingoes
Referaat
Pilt 1
Juhendaja : Prof . Mare Saare,
Tallinn
2011
SISSEJUHATUS 2
Ülevaade Juugendist 3
Louis Comfort Tiffany 4-5
Vitraaž Feeding The Flamingoes 6
KOKKUVÕTE 7
Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 8
Sissejuhatus
Selles referaadis tutvustan vitraaži Feeding Flamingoes, mis on loodud muuseumite ja kollektsionääride poolt väärtustatud kunstniku Louis Comfort Tiffany (1848–1933) poolt. Alustan ülevaatega juugendstiilist, mis on nimetatud vitraaži valmimise perioodiks. Sellele järgnevalt toon lugejani informatsiooni vitraaži autorist Louis Comfort Tiffanist endast. Vitraaži tutvustamisel lähtun enamjaolt Hugh F. McKean´i (1908-1995) raamatus The „ Lost “ Treasures of Louis Comfort Tiffany kirjeldatust. Raamatu autoriks on kunstnik, kes oli vananeva Louis Comfort Tiffany isiklik tuttav ning on viibinud tänaseks tules hävinud Tiffany kodus, Laurelton Hall´is.
Juugend
Alates aastatest 1880 kuni I maailmasõjani, olid Lääne-Euroopa ja Ameerika Art Nouveau („New Art“, e.k „Uus kunst “) arengu tunnistajaks. Art Nouveau e. juugend on inspireeritud looduse orgaanilistest vormidest . Juugendstiili iseloomustavad tavaliselt looklevad jooned ja „piitsaplaksu“ trajektoori kujutav joon, mis tulenesid biloogilistest süvavee organismide uurimustest ja illustratsioonidest. Üheks neist uurimustest on Saksa biloogi Ernst Heinrich Haeckel (1834-1919) raamat Kunstformen der Natur (Kunsti Vormid Looduses, 1899). Ka teised teosed, mis sisaldasid ornamente või muid loodusega seotud motiive, olid peamiseks inspiratsiooniks mineviku stiilidest läbi murdmiseks. Juugendstiili looklev joon väljendab tolleaegsete kunstnike soovi vabaneda kunsti traditsioonide ja kriitiliste ootuste rõhuvast survest. ( http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/hd_artn.ht m ) Samuti iseloomustavad stiili stiliseeritud lilled ja lehed ning tihti õli meenutav , iriseeritud viimistlus . ( http://www.20thcenturyglass.com/glass_encyclopedia/artnouveau_glass/artnouveau_glass.ht m ) Uusi ideid ammutati ka Jaapanist (japonime), Põhja-Aafrika ja Kesk-Ida kunstist. (M. Saare)
Uus loodusest inspireeritud stiil arenes kahest 19. sajandi Inglismaa liikumisest ( Arts and Crafts liikumine ja Esteetiline liikumine), mille juhtmotiiviks oli disaini reform. Arts and Crafts liikumine keskendus käsitööliste ja traditsiooniliste tehnikate tagasitulekule. Esteetiline liikumine edendas sellele sarnast kreedot „ kunst kunsti pärast“, mis oli aluseks mitte-narratiivsetele maalidele (nt Whistler ´i Nocturnes). ( http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/hd_artn.ht m )
Mõiste art nouveau esines esmakordselt 1880. aastatel Belgia ajakirjas L´Art Moderne , et kirjeldada Les Vingt´i töid (20-st kunstnikust koosnev grupp). Les Vingt, nagu ka teised kunstnike grupid kogu Euroopas ja Ameerikas, reageeris juhtivatele teoreetikutele, kes pooldasid kõikide kunstide ühtsust ja olid vastu kauni kunsti ja vähem dekoratiivse kunsti eraldumisele. Olles sügavalt mõjutatud William Morrise tehnikatest ja Arts and Crafts liikumisest, püüdsid juugendstiili disainerid saavutada kunsti ja käsitöö kooslust, ja luua hingelist meeliülendavat Gesamtkunstwerk´i („täielikku kunstiteost“). Eesmärgiks oli kasutada võimalikult palju erinevaid väljundeid. Edukateks selles ettevõtmises osutusid näiteks Victor Horta ja Henry van de Velde Tasseli maja Brüsselis, Charles Rennie Mackintosh and Margaret Macdonald´i disain Hill House´is Helensburgis ja Josef Hoffmann ja Gustav Klimt´i Palais Stocklet söögituba Brüsselis.
1895 . aasta detsembris avas Pariisi kunstidiiler Siegfired Bing galerii, mille nimetas L´Art Nouveau´ks. ( http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/hd_artn.ht m) Art nouveau sai populaarseks pärast 1900. aastal Pariisis toimunud maailmanäitust.
Juugendstiili seostati just nimelt Pariisiga, kus seda kutsuti Style Jules Verne, Le Style Métro, Art belle époque, ja Art fin de siècle. Nagu ka Prantsusmaal, kutsuti „uut kunsti“ mitmeti üle kogu Euroopa. Ameerika Ühendriikides sai see nime (Tiffany Style) legendaarse kunstniku, Louis Comfort Tiffany järgi.
Teistest klaasikunstnikest on juugendstiili esindajad ka Böömi tootjad Loetz, Kralik, Pallme-König ja Rindskopf, Prantsuse kunstnikud Lalique, Gallé, Baccarat ja Daum, Richardsons ja John Walsh Inglismaalt ning Tiffany ja Dugan USA-st. ( http://www.20thcenturyglass.com/glass_encyclopedia/artnouveau_glass/artnouveau_glass.ht m )
Louis Comfort Tiffany
Olles New York ´is asuva Tiffany & Company asutaja , tuntud juveliiri Charles L. Tiffany, poeg, sündis Louis Comfort Tiffany (1848-1933) n-ö “hõbelusikas suus”. Ümritsetuna maailmast, kus hinnati ilu ja kus kunst ja käsitöö olid tihedalt seotud, arenes Temas kunsti- ja kriitikameel, mis viis tülideni vanematega. Ta oli veendunud, et kunstniku elu on ainus elu Tema jaoks. (lk 17, The Art of Louis Comfort Tiffany. Vivienne Couldrey, 1989, London).
1866. aastal alustas Louis Comfort Tiffany kunstiõpinguid Euroopas. ( http://tiffanystudios.org/Site/Tiffany_chronology.html ) Olles õppinud mõnda aega mitteametlikult George Innessi käe all, otsustas Tiffany jätkata reisimist. Sihtkohtadeks Pariis, Alžeeria, Hispaania , Maroko , Palestiinia, Pärsia, Egiptus, Itaalia. Ta reisis tudengina, kasutades kõiki hüvesid, mida pakkusid Tema isa firma tutvused maailmas. Louis Comfort Tiffany reisid paljastasid temas tõelise kunstniku, inspireerides tema tuleviku saavutusi ja avades silmad antiikkunstile. Ta külastas Euroopat põneval ajal, kui paljud kunstnikud olid sügavalt mõjutatud Jaapani, islami ja idamaade kunsti poolt. Olles näinud maailma ning mitmete tuntud kunstnike töid, soovis Louis Comfort Tiffany väljendada seda kõike omal moel teda kõige rohkem paeluval viisil – kasutades klaasi ja värve.
Ta oli hämmastunud kergelt kiirgavatest, sillerdavatest värvidest Rooma ja Süüria klaasidel ning soovis avastada selle saavutamise viise. Ta armastas klaasi võlusid, mida oli maailmas näinud ning tuli ideele taaselustada mujal maailmas hüljatuks jäänud vitraažitegemiskunsti Ameerikas.
(lk 17-18, The Art of Louis Comfort Tiffany. Vivienne Couldrey, 1989, London). Tiffany asus tegelema klaasi tehnoloogiaga kolmes liinis: klaasimaaliga, vitraažiga ja uute klaasisortide väljatöötamisega (M. Saare).
Osates värvidega meisterlikult ümber käia, leidis Louis ennast sisakujundaja rollis. 1871. aastal valiti Louis Comfort Tiffany Rahvusliku Disaini Akadeemia osanikuks. Rikaste seas olid Louis Comfort Tiffany ja tema ärikaaslased kõrgelt nõutud. Kuid kogu aja, kui Louis Comfort Tiffany lähtus sisekujundusest, tegeles ta samaaegselt ka klaasikatsetustega. Palju aastaid hiljem avastas ta viisi, kuidas vältida klaasi pinna töötlemist, et saavutada põnevaid värve. Selleks pidi klaas ise juba värviline olema. . (lk 22, The Art of Louis Comfort Tiffany. Vivienne Couldrey, 1989, London).
Vitraaž oli oluline komponent 20. Sajandite alguses Ameerika sakraal- ja ilmalikus arhitektuuris. ( http://collection.cmog.org/detail.php?t=objects&type=browse&f=maker&s=Tiffany%2C+Louis+Comfort&record=153#.TrKkZrLPs3w ) Ameerikas valitses üüratu entusiasm, mistõttu ehitusel oli üle 4000 kiriku, kõik kaunistatud memoriaalakendega. Louis Comfort Tiffany vitraažaknad olid populaarsed üle kogu maa. Eriti populaarsed olid kirikutes, kuid ka kodudes, koolides , raamatukogudes ja institutsioonides. (lk 22, The Art of Louis Comfort Tiffany. Vivienne Couldrey, 1989, London). Kuigi enamus vitraažakendest kujutavad religioosseid teemasid , iseloomustavad Tiffany valikut disainerina just maastikaknad ( http://collection.cmog.org/detail.php?t=objects&type=browse&f=maker&s=Tiffany%2C+Louis+Comfort&record=153#.TrKkZrLPs3w )
1902 . aastal alustas Louis Comfort Tiffany suure maamaja ehitamisega 580 aakri suurusele maalapile, mis asus mõne miili kaugusel Oyster Bay´st, Long Islandil. Tiffany ehitas endisele populaarsele kuurortile talveaedade ja tallidega ning 60 aakrise hoolega planeeritud aiaga 84-toalise maja, mida kutsus Laurelton Hall´iks. Kinnisvara oli kõige isiklikum ja laiaulatuslikum projekt kunstniku karjääri jooksul. http://www.morsemuseum.org/louis-comfort-tiffany
Tiffany kujundas häärberi interjööri tuhandete lummavate ja unikaalsete objektidega, mida Ta oli kogunud üle terve maa. Paljud neist (mööbel, valguslahendused, aknad, lauad jm) olid ka disainitud Tema enda või kellegi poolt Tema stuudiost. Eriti suur tähelepanu vääriv kollektsioon sisaldab klaasikunsti, emaili, keraamikat, mis on märgisega „A-Coll“ („Artist´s Collection “). Need on objektid, mis Tiffany on kogunud oma enda stuudiost. Mõned neist virtuoossemad oma väärikates väljundites, Tiffany loodud erilised tööd näitamaks tema suurimat võimekust.
http://www.morsemuseum.org/louis-comfort-tiffany/laurelton-hall
Maja hävis 1957. aastal tulekahjus, milles säilis väga palju kunstniku teoseid. Kõige laiaulatuslikum kollektsioon Tiffany töödest kuulub Morse Museum ´ile.
Vitraaž Feeding The Flamingoes
Vitraaž Feeding The Flamingoes (Pilt 1) on loodud Louis Comfort Tiffany kodu, Laurelton Hall´i akna jaoks. See on erilise tähtsusega, sest käsitleb teemat, mida Tiffany kasutas ka oma maalidel. Samanimelist akvarellmaali koopiaid võib leida lõpututes kogustes . Vitraaž on eriline ka seetõttu, et käed ja neiu pea on maalitud Louis Comfort Tiffany enda poolt. Neiu jalgu katab hoolikalt klassikaline pikk kleit. Vitraažil kujutatav näitsik sirutab käsi segaduses oleva flamingo poole, kelle kaaslane näib vaatavat arusaadava kahtlusega. Vaatlejale on öeldud nii mõndagi neiu kohta, v.a seda, et Ta on hästi hoolitsetud ja ei tea midagi flamingode toitmisest (kes sööb pea alaspidi ja eelistab toitu, mis on vees). Aken püstitab veel nii mõnedki küsimused: Kas on tegemist külastusega antiiksesse Rooma või hoopiski troopilisele saarele , kus neiud riietuvad ajatult ning elavad sõbralikes suhetes veelindudega? Kas tüdruk on linnuarmastaja või on ta seotud mingisuguse teatraalse loodusega?
Aken ei vasta asjakohatutele küsimustele, vaid on uurimus kahest topistatud flamingost [...] autori Seventy -Second tänava majas . Tiffany käsitleb seda kõike fantaasiana ning kirjeldab üksikasjalikult midagi olematut, õnnelikku maad, kus silmale ilus pole pidanud olema tõetruu. Aken pakub väljapääsu reaalsusest. Aken pakub väljapääsu reaalsusest. Kuid on veel miskit: Neiu, flamingo ja veenõu moodustavad kolmnurga. Samuti on nad paralleelselt pildi raamiga , nagu pildi taustal paiknevad sambad. Aken on üllatav peegeldus klassitsistlikust traditsioonist, mida praktiseeritakse Prantsuse Akadeemias . Varjud näitsiku kätel ja põskedel on täiendavateks näitajateks Prantsusmaa mõjutustest. [---]
Feeding The Flamingoes on hiilgav teos. Neiu, v.a tema kleit (mis on draperiiklaasist), on läbipaistvast maalitud klaasist. Ülejäänu (k.a linnud ) on Tiffany enda toodetud ilusaimatest klaasidest. (McKean, 1980: 61) Kaladega anumi kujutamisel on kasutatud peaaegu 2,5cm paksust klaasi. Mitmed tükid flamingode peade läheduses on õhendatud, et paljastada värve, mis peituvad klaasi sees. [---]
Aken demonstreerib Tiffany meisterlikkust klaasikunstnikuna, tema oskust luua pilte töötlemata pot metal klaasist, ja kõige tõenäolisemalt tema erakordset võimet klaasi maalida emailvärvidega. [---] (McKean, 1980: 61)
Vitraaž asub kõige laiaulatuslikumat Louis Comfort Tiffany kollektsiooni omavas Morse Museum´is, Ameerikas.
Kokkuvõte
Juugendstiili iseloomustavad looklevad jooned ja ka taimedest saadud inspiratsioon peegelduvad ka Louis Comfort Tiffany vitraažil Feeding The Flamingoes. Kuna vitraažil kujutatu ei ole tõetruu, võin öelda, et Tiffany keskendus vitraaži esteetilisusele ja mitte nii väga pildi sisule endale. Oligi ju Tema jaoks oluline klaas omas täies hiilguses, mistõttu on kogu vitraaži juures värviga töödeldud vaid neiu käed ja nägu.
Louis Comfort Tiffany jättis kindlasti ka minusse jälje. Eriti, kuna valisin vasklindi tehnika oma laualambi kupli valmistamiseks. Usun, et Tiffany tehnika ei kuulu vaid juugendisse, vaid omab oma kohta ka tulevikus.
Kasutatud allikad
1. Couldrey, Vivienne. The Art of Louis Comfort Tiffany. Quantum Books Ltd, London 1989
2. McKean, Hugh F. The „Lost“ Treasures of Louis Comfort Tiffany. Doubleday (USA) 1980
3. Tiffany Glass . Centuries of Style. Quantum Books Ltd, London 1998
4. Saare, Mare. Klaasikunsti ajaloo konspekt. Tallinn, 2008/2010
5. http://collection.cmog.org/detail.php?t=objects&type=browse&f=maker&s=Tiffany%2C+Louis+Comfort&record=153#.TrKkZrLPs3w (kasut. 13.11.12)
6. http://tiffanystudios.org/Site/Tiffany_chronology.html (kasut. 24.11.12)
7. http://www.morsemuseum.org/louis-comfort-tiffany (kasut. 26.11.12)
8. http://www.morsemuseum.org/louis-comfort-tiffany/laurelton-hall (kasut. 26.11.12)
Kasutatud pildiallikad
Pilt 1. http://www.morsemuseum.org/images/cache/04c630271567895043b26b6a6fb6f696c9021b41.jpg