Esialgu kasutati metsloomade ja -lindude, seejärel juba ka kodustatud loomade- ja lindude liha. Pidevalt on arenenud toiduvalmistamise meetodid ja liha kulinaarse kasutamise võimalused. Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid (loomseid valke, vitamiine, mineraalaineid jne) ja energiat. Lihal on kõrge energeetiline väärtus. Liha söömisel saame lisaenergiat. Lihas leiduvad vitamiinid ja mineraalained teevad lihast väärtusliku kõhutäie, mistõttu tugevneb organismi vastupanu stressile. Hästi valmistatud ja kaunilt serveeritud liharoa söömine on tõeline nauding, eriti kui sellele lisanduvad sobiv jook, meeldiv seltskond ning meelepärane ümbrus. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne, mis püsib mitu tundi. Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid, sest inimene vajab tasakaalustatud kogustes loomset ja taimset toitu. Liha on
kasutamise kohta. Töö lõpus on informatsiooni turba impordi, ekspordi, selle kasutamise, kogutarbimise, turba toodangu ja varu kohta. 3 1. TURVAS Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90% vett ja õhkkuivas turbas on 30-40% vett. Enamlevinud mineraalained turbas on süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, fosfor ning mittepõlevad koostisosad (Eesti Turbaliit). Turbaalad hõlmavad Eesti territooriumist 1,2 mln ha ehk üle viiendiku maismaast. Ühe protsendi sellest alast katavad aga mahajäetud freesturbaväljad. Eesti sood kannavad olulisi looduskaitselisi väärtusi. Soode säästliku kasutamise eesmärk on nende ökoloogiliste, sotsiaalsete ning majanduslike funktsioonide säilitamine praegu ja tulevikus. Eesti on liitunud
moodustades kolmikheeliksi · Primaarstruktuur koosneb kordustest Gly XaaYaa ·Xaa on enamasti Pro ja Yaa hüdroksüproliin Moodustab luudes maatriksi kuhu ladestuvad mineraalained Kõõluste põhikomponent Oluline naha struktuuri tagamisel Kollageen hoiab loomi koos Vitamiin C ehk askorbiinhappe peamine funktsioon on osalemine kollageeni proliini ja lüsiini jääkide hüdroksüleerimises. Defitsiidi korral areneb välja skorbuut Globulaarsed valgud: ruumilise struktuuri ja funktsiooni mitmekesisus
valmistõmmanud ja jahutatud teele jääd. Mõned teesordid sobivad aga teistest paremini. Jäätee valmistamisel on suurimaks probleemiks tee hägustumine, mis tekib, kui tee keemilist tasakaalu häiritakse. Mõni teesort, näiteks assami tee , on sellele eriti tundlik; sellised teed sisaldavad rohkelt tanniine , mis kokkupuutes vees sisalduva kaltsiumi ja magneesiumiga moodutavad vees mittelahustuvaid soolasid . Tee jahtudes muudavad need mineraalained joogi tuhmiks. Hägust teed saab "parandada", lisades joogile sidruni - või apelsinimahla . Tsitrusviljade mahl on happeline ning aitab tasakaalustada jäätee pH -taset. 7. Kasutatud materjalid www.wikipedia.org Aasta Pariisis, ehk Merde
jahutatud teele jääd. Mõned teesordid sobivad aga teistest paremini. Jäätee valmistamisel on suurimaks probleemiks tee hägustumine, mis tekib, kui tee keemilist tasakaalu häiritakse. Mõni teesort, näiteks assami tee, on sellele eriti tundlik; sellised teed sisaldavad rohkelt tanniine, mis kokkupuutes vees sisalduva kaltsiumi ja magneesiumiga moodutavad vees mittelahustuvaid soolasid. Tee jahtudes muudavad need mineraalained joogi tuhmiks. Hägust teed saab "parandada", lisades joogile sidruni- või apelsinimahla. Tsitrusviljade mahl on happeline ning aitab tasakaalustada jäätee pH-taset. Jäätee sortiment Sõpruse RIMI`s · Nestea (virsiku, sidruni ja roheline) · Cido (virsiku, sidruni ja roheline koos virsikuga) · Lipton (virsiku, sidruni ja roheline) · RIMI jäätee (virsiku ja sidruni) KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org
· Amülaas lõhustab süsivesikuid · Lipaas põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment. Seedimine peen- ja jämesooles. Seedimine peensooles. Peensooles toimub seedimine peensoole hattudes. hattudega. Kui toit satub soolestikku, hakkavad hatud liikuma nad liiguvad erinevatel aegadel. Süsivesikud monosahhariidide kujul verre, rasvad-glütseoriin lahustub ise, rasvhapped imenduvad lümfi. Valgud, rasvad, süsivesikud jõuavad maksa. Vitamiinid, mineraalained. Kõik mis üle jääb, lähevad üle jämesoolde. Võib imenduda vett, süsivesikud. Seedimine jämesooles. Põhiliselt lõpeb toidu seedimine peensooles. Jämesoole limaskesta näärmed nõristavad seedemahla, mis on fermentide poolest võrdlemisi vaene. Ta sisaldab väikesel hulgal madala aktiivsusega fermente, mis lõhustavad valkude, rasvade ja süsivesikute jääke. Jämesoole mahlanõristus toimub tema limaskesta kohalike ärritajate mõjul. Bakterite
Sissejuhatus Kaasaegne toitumisteadus on peamiselt biokeemiline inimesekeskne teadus, mis võtab arvesse sotsiaalseid ja keskkonna aspekte. Arvestades Eesti geograafilist ja sotsiaalkultuurilist kuuluvust ning Eesti elanike toidutarbimise harjumusi, on Põhjamaade toitumis- ja toidusoovitused Eestile kõige lähedasemad. Toitumissoovituste eesmärk on anda juhiseid toidu koostamiseks, arvestades kaasaegse teaduse seisukohti ja teadusuuringute tulemusi, mis tagavad toiduenergia ja toitained optimaalseks kasvuks, arenguks, funktsioneerimiseks ja hea tervise terve elu jooksul. Toitumissoovitusi saab kasutada erinevate dieetide planeerimisel, toitumisõpetuse läbiviimisel ja toitumisega seotud teabe levitamisel, toidu- ja toitumispoliitika kujundamisel, erinevate rühmade toitumise adekvaatsuse hindamises. Võrreldes varasemate toitumissoovitustega võib välja tuua olulisi muudatusi. Kui seni...
Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustati 6-2 aastatuhat e.m.a. Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia. Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb. Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur),Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (ees...
Enamik päevasest toidust peab olema taimne (70-80%) ja väiksem osa loomse päritoluga (20-30%). Taimne toit on teravili ja teraviljatooted, köögi- ning puuviljad. Loomne toit on piim ja piimatooted, liha, kala ja nende tooted ning munad (Kasuri jt, 1998). Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toitaineid ja seetõttu peab toituma mitmekülgselt. Toitained on toiduainete koostisosad. Toiduga saadavad toitained on valgud, süsivesikud, toidurasvad, vitamiinid, mikroelemendid ja mineraalained. 5 2.2.1 Valgud Valgud on organismi ehituses ja talitluses kesksel kohal. Valkudega on seotud kõik organismi elulised protsessid, alates uute ainete sünteesimisest, lõpetades laguproduktide eraldamisega. Valgud on raku ja rakuvaheaine põhiliseks ehitusmaterjaliks. Valgud on seotud vere ning koevedelike happleelise tasakaalu tagamisega. Valgud annavad ka toiduenergiat ja kaitsevad
lisaenergiat. Kui tegemist on segutoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust. toitumise kokkuvõte: I. sa sööd iga päev erinevates gruppidesse kuuluvaid toitaineid II. su toiduportsjonid ei ole väga väikesed ega ülisuured III. toit kindlustab sulle eluteguvuseks vajaliku energiat ning varustab su organismi tarvilike toitainetega IV. ja sul on õiged toitumisharjumisega VITAMIINID, MINERAALAINED Toiduga saadakse liiga vähe D,E,C,B1,2,6 vitamiine, kaltsiumi ja rauda. Mida rasvasem on kala, seda rohkem on D vitamiini, E-vitamiin on hapenduse vastu, hoiab ära kudede vananemise, kortsude tekke. Vitamiinid kuuluvad elutähtsate mikro toitainete hulka. Nende päevane vajadus on väga väike, seda väljendatakse milligrammides.Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise oht, küll aga vitamiini preparaatide liialdamisel. Vitamiini kaod on suured toidu valmistamisel
valmistõmmanud ja jahutatud teele jääd. Mõned teesordid sobivad aga teistest paremini. Jäätee valmistamisel on suurimaks probleemiks tee hägustumine, mis tekib, kui tee keemilist tasakaalu häiritakse. Mõni teesort, näiteks assami tee, on sellele eriti tundlik; sellised teed sisaldavad rohkelt tanniine, mis kokkupuutes vees sisalduva kaltsiumi ja magneesiumiga moodutavad vees mittelahustuvaid soolasid. Tee jahtudes muudavad need mineraalained joogi tuhmiks. Hägust teed saab "parandada", lisades joogile sidruni- või apelsinimahla. Tsitrusviljade mahl on happeline ning aitab tasakaalustada jäätee pH-taset. Meie poodidest tuntumad jääteed on: Liptoni jäätee - rohelise tee-, sidruni-,mango- ja virsiku maitselisi. Neste jäätee- sidruni-, rohelise tee- ja virsiku maitselisi. Karin Sarapuu Tee MAITSESTATUD TEED
· Kivimid-moodustuvad erinevatest mineraalide ja kristallide kogumikest. Tard-e.magmakivimid Settekivimid Moondekivi * moodustuvad maakoore sügavamatest * mineraalsed ja orgaanilised * kvartsiit- kihtidest magma kristalliseerumisel. Mineraalained Orgaanilised liivakivimist, Graniidid Basaldid Tekivad savi, liiva Elusorganismide jääkidest. Tekivad marmor- Süvakivimid, Moodustuvad osakeste ning soolade surnud organismidest, mida lubjakivimist, gneiss- mis tekivad magma kiirel ladestumisel. nim.fossiilideks e. Kivististeks ja graniit,
valmistõmmanud ja jahutatud teele jääd. Mõned teesordid sobivad aga teistest paremini. Jäätee valmistamisel on suurimaks probleemiks tee hägustumine, mis tekib, kui tee keemilist tasakaalu häiritakse. Mõni teesort, näiteks assami tee, on sellele eriti tundlik; sellised teed sisaldavad rohkelt tanniine, mis kokkupuutes vees sisalduva kaltsiumi ja magneesiumiga moodutavad vees mittelahustuvaid soolasid. Tee jahtudes muudavad need mineraalained joogi tuhmiks. Hägust teed saab "parandada", lisades joogile sidruni- või apelsinimahla. Tsitrusviljade mahl on happeline ning aitab tasakaalustada jäätee pH- taset. Lipton jäätee - Roheline jäätee tsitrusviljadega Kui suvekuumus kurnab... Just siis on Sinu parimaks kaaslaseks Lipton roheline jäätee. Roheline tee virgutab ja annab energiat, tsitrusviljad värskendavad ja pakub uut maitsenaudingut. Proovi ka suurepäraseid Lipton'i virsiku ja sidruni jääteesid! Must tee
Bioloogia koolieksam 2013/2014 1. Bioloogia uurib elu. Bioloogia I lk 10-22. a) Elu tunnused- rakuline ehitus, aine ja energiavaheus, paljunemine, areng Kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused on rakk. Elus vs eluta- paljuneb ei paljune, aine ja energiavahetus on/ei ole. Mõlemal mineraalained b) Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- oganell- rakk- kude- organ- organsüsteem- organism- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär c) Teadusliku uurimismeetodi rakendamine- probleemi püstitamine- taustinfo kogumine- hüpotees- selle kontroll- tulemuste analüüs ja järeldused 2. Organismide koostis. Bioloogia I lk 23- 45. a) Anorgaanilised ühendid organismis
Herbivoorid ise ei suuda tselluloosi ja ligniini seedida, neil on mutualistlikud suhted bakterite ja algloomadega, kes seda suudavad ja kes elavad herbivooride seedekulglas. Vetikad ei vaja selliseid tugistruktuure nagu maapealsed taimed ning nende suhe C : N on oluliselt madalam kui maismaataimedel. Eri loomaliikide ja nende eri kudede koostises on süsivesikud, valgud, lipiidid, vesi ja mineraalained sarnastes proportsioonides. Taimedes ja taimekudedes varieeruvad nende ainete suhtarvud olulisel määral. C- taimed kujunesid C-taimedest kohastumusena tugeva valgusintensiivsuse, kõrge temperatuuri ja kuivuse suhtes ajal, kui CO kontsentratsioon atmosfääris langes (arvatavalt 5..7 miljonit aastat tagasi). Kuivades ja kuumades tingimustes sulgevad taimed õhulõhed, et takistada vee aurumist
arengu soodustamiseks, vere hüübimise ja südametegevuse töö toetamiseks, infektsiooni- ja diabeediriski vähendamiseks. Teises faasis seotakse toksiinid nende kahjutuks tegemiseks mitmesuguste ühenditega ning seejärel väljutatakse organismist. Organismi puhastamine puhastamine seda, et meie toit sisaldab võimalikult vähe kehale halvasti mõjuvaid ning võimalikult palju puhastusprotsessi toetavaid aineid. Vajalikud on mineraalained, vitamiinid, fütotoitained, probiootikumid, kiudained, head valgud ja rasvad jne. Halvasti mõjuvad meie nahale näiteks praetud toidud, magus, sageli ka piimatooted. Naha jaoks on olulised vitamiinid A, C, B, K , E, lisaks ka oomega3 rasvhapped. Keha puhastumisvõimet pärsib oluliselt puhastussüsteemi ülekoormamine, mida põhjustab suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ohtrad lisaained toidus, liigselt grillitud liha jms. Lisaks koormab suur toidukogus liigselt
Juust-toiduaine igapäeva köögis Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 68 kraadi
haigustekitaja noorvorm plerotserkoid, kapseldunult vaheperemehe (forelli) maksas 12 Kalade koostis Kui vaadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke, mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid lahustavaid vitamiine(A ja D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained, eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co. Toidu vamlmistamisel annavad ekstraktiivained kaladele meeldiva maitse. Suurem ekstraktiivainete sisaldus on näiteks kohas ja ahvenas. Värske kalaga kauplemine on riskantne, sest: · -nõuab väga häid töötlemistingimusi : kalatöötlemislaud koos kraanikausiga , soomustemasin, lõikelaud, fileerimisnuga; · -nõuab häid säilitamisetingimusi: pestav kalalett,
tuumajaamade ja -relvade kasutuselevôtt on olukorda muutnud. Môôdukas kiirgus (10-200 röntgenid, R) stimuleerib taimi, parandab idanevust ja tôusmete kasvu; > 1000 R kutsub esile mutatsioone ja väärarendeid; veel suurem kiirus pidurdab taime kasvu vôi on tappev. Kiirituse môju on ohtlikum intensiivse kasvu perioodil. Kôige tundlikumad on okaspuud ja kôige tundetumad samblikud ja samblad. 2) Mineraalained: kôigil elusorganismidel on vaja C, N, O, P, S, Zn, Fe, Mn, H, Mg, K, Ca ja Mo. Loomadel lisaks Na ja Cl (seepärast soolane toit kasulik). Vees on limiteerivateks P, Fe, ja N. Maismaal limiteerivaks N, harva ka K ja P. 3) Vesi: vesikeskkond on olnud elu lätteks ja siiamaani kôik peale kôrgemate riikide (taimed, loomad, seened) on sôltuvuses veekeskkonnast, kasvôi mônes elufaasis; organismide sisekeskkonnas on aga vesi säilitanud oma tähtsuse. Limiteerivaks faktoriks tihti maismaal.
Vesi eemaldatakse organismist neerude, kopsude, naha ja pärasoole kaudu. Veevahetus seostub organismis tihedalt toitainete vahetusega. Veevahetust reguleeritakse organismis närvisüsteemi ja kilpnäärme suprarenaalnäärmete koore, hüpofüüsi, pankrease ja sugunäärmete hormoonide kooskõlastatud talitluse kaudu. Kuigi mineraalainete sisaldus on kudedes kvantitatiivselt orgaanilise aine hulgaga võrreldes märgatavalt väiksem. Organismis esinevad mineraalained lahustumatute sooladena peamiselt luudes, lahustuvate ühenditena kudedes ja koevedelikes ning seotult orgaanilise ainega. Organism saab mineraalaineid toidu ja joogiveega. Enamik neist resorbeerub peensoolest verre ja antakse edasi kudedele ning koevedelikele. Mineraalainete vahetus vere, kudede ja koevedelike vahel toimub osmoosi seaduspärasuste alusel ioonid liiguvad üldjuhul madalama kontsentratsiooni suunas. Mineraalained erituvad põhiliselt uriini, higi ja roojaga.
Kokkuvõte ............................................................... 14 12. Kasutatud kirjandus ................................................. 15 1 Sissejuhatus Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid on isegi minu enda lemmik toiduained. Seetõttu tegin isegi suure huviga seda refraati, et isegi veel rohkem neist teada saada. 2 India pähkel Nakari vilja seeme.
Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas,
Anoreksia korral arvab haige, et on paks ja rasvumas, kuigi tegelikult võib olla kõhn ja alakaalus. Seetõttu ta vähendab söödava toidu kogust või näljutab ennast. Buliimia korral haige väljutab oksendamise teel oma kehast sissesöödud toitu. Eesmärk on vältida kaalu tõusu. Ortoreksia on uuema aja haigus, kus viikase oma toitumisharjumused ja arvamused äärmustesse, tehes enda organismile nii liiga. Kui inimene ei toitu korralikult ega saa piisavalt mineraalained ja vajalikke toitained oma söögiga kahjustub inimese organism. On väga tähtis, et inimese toitumine ning füüsiline pool oleksid tasakaalus. Kuna toitumishäired on vaimsed häired, on väga oluline, et lisaks sellele, et taastada inimese normaalkaal, oleks raviprotsessi kaasatud ka psühholoogid ning nõustajad. 9 Kasutatud kirjandus Bratman, S., 1997
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.1. SUUVESI.............................................................................................................................3 2. SEEP.......................................................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................10 SISSEJUHATUS Valisin toodete olelusringide koostamiseks kaks toodet: suuvee ja seebi. Kirjeldan järgnevas töös kuidas antud tooteid valmistatakse ja kuidas toimub edasine toote eluring tootmisest tarbimiseni. 1. 1. SUUVESI Järgnevas tabelis on t...
. Litosfäär Kivimiline kest, mis koosneb Räägitakse kui *Litosfääri pinnal kujuneb taimestik ja muld maakoorest ja astenosfäärist. suletud ja staatililine (biosfäär). Koosneb tahketest ainetest süsteem, kuna *Litosfäärist jõuavad mulda (pedosfäär) ja vette (SiO2). 40-200 km paks, kõige muutused toimuvad (hüdrosfäär) vajalikud mineraalained. tihedam sfäär. väga aeglaselt. Hüdrosfäär Vesikest, mis koosneb H2O. Avatud ja *Ilma veeta ei saaks tekkida mulda (pedosfäär), Ookeanid, mered, jõed jms. dünaamiline süsteem taimi ega loomi (biosfäär). Paksus kuni 11 km (~ 3,8 km). *Hüdrosfäärist aurustu vett atmosfääri ja samas Tihedus 1,0 g/cm3
Kompostid 2. Toormaterjalid: a) Puit ( muuks otstarbeks kõlbmatu lehtpuupuit, sobib ka mädapuit) see võib olla nottidena, pakkudena, kändudena, laastudena, saepuruna vms metsa sae paberi möölitööstuse jäätmetest. b) Põhk kõigi teraviljade õled c) Sõnnik- mitmete koduloomade, eriti hobuse, tänapäeval ka kanasõnnik d) Kliid jms viljavahelduse jäätmed e) Pilliroog f) vanapaber g) olme jäätmed- linnareovete mudad settekaevudest h) mineraalained ( kriit, kips, lubi, min.väetised ) i) vesi 5. Seene kasvatamise protsessi peamised etapid: Seeneliigi valik · asukoht, kliima, toormaterjal, sobivus Kultuurtüübi valik · koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus Mütseeli areng · Substraat, jõuline kasv, saastevaba, väldi närbunud degreerunud mütseeli kasutamist, kvaliteet säilitamisel Mütseeli kasv · Väljumine(seente areng), substraadi hõivamine mütseeli poolt, seene nõuded
Tallinnatehnika Ülikool Biotehnoloogia õppetool Laboratoorse töö nimetus: Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Üliõpilased: Õppejõud: Tiina Randla Õpperühm: Kuupäaev: 08.11.2010 Tallinn 2010 I töö: Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Sissejuhatus Keskkonnatingimustest sõltub mikroorganismide kasvukiiris ja samuti ka fermentatiivsed omadused, näiteks tenperatuurist, happesusest, erinevate ühendite sisaldusest keskkonnas, aeratsioonitingimustes. Tegelikult, enamus tüvesid soovib neutraalset keskkonda kasvamiseks ja temperatuurivahemiku liigikaudu 20-45°C, selleseid mikroorganisme nimetatakse mesofiilideks. Olemas ka teised mikroorganismid, leidub neid kuumaveeallikates ja jäälistikel. Madalatel temperatu...
Et säilitada madal rasvasisaldus, piirake leivapealset. Me kõik tahaksime süüa tervislikku toitu. Jutud tasakaalustatud menüüst, korrapärasest söömisest ja toiduainete õigest valikust ei jäta tänapäeval ükskõikseks ühtegi inimest. Paljuski määrab toidu kvaliteet meie tervise ja heaolu. Arutlused toidu puhtuse ümber on viimasel ajal ka Eestimaal kired lõkkele löönud. Ei ole ju saladus, et lisaks toitainetele (valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid) sisaldab nüüdisajal pakutav toit veel ka midagi muud. Eelkõige just saaste- või lisaaineid. Kõige rohkem kuuldusi liigub Eestimaal just euronumbritega lisaainete teemal. Kasutades ära lünki meie seadusandluses ja ka tarbijate suhtelist teadmatust, on Eesti importtoiduainete turg muutunud omalaadseks lisaainete paradiisiks. Sageli veetakse siia sisse tooteid, mida teistes riikides müüa ei lubata.
kustutab paremini janu kui must. Miks? Roheline tee püsib kauem seedekulglas ja imendub aeglasemalt. Jäätee valmistamisel on suurimaks probleemiks tee hägustumine, mis tekib, kui tee keemilist tasakaalu häiritakse. Mõni teesort, näiteks assami tee, on sellele eriti tundlik; sellised teed sisaldavad rohkelt tanniine, mis kokkupuutes vees sisalduva kaltsiumi ja magneesiumiga moodutavad vees mittelahustuvaid soolasid. Tee jahtudes muudavad need mineraalained joogi tuhmiks. Hägust teed saab "parandada", lisades joogile sidruni- või apelsinimahla. Tsitrusviljade mahl on happeline ning aitab tasakaalustada jäätee pH-taset. Fariza Imanova Tee Eksootilised teed Valge tee Valged teesordid on kogu maailmas väga kallid ja haruldased. Saadaval on need ainult parimates erikauplustes. Valge tee on kõige naturaalsem, kõige vähem töödeldud tee. Teelehed on fermentatsiooni (kääritamise) välistamiseks kergelt aurutatud ja kuivatatud
Võib olla nottidena, pakkudena, kändudena, laastudena, saepuruna vms metsa sae paberi möölitööstuse jäätmetest. b) Põhk kõigi teraviljade õled. c) Sõnnik mitmete koduloomade, eriti hobuse, tänapäeval ka kanasõnnik. d) Klii viljavahelduse jäätmed e) Pilliroog f) Vanapaber g) Olmejäätmed linnareovete mudad settekaevudest. h) Mineraalained kriit, kips, lubi, min.väetised i) Vesi 5. SEENE KASVATAMISE PROTSESSI PEAMISED ETAPID Seeneliigi valik ! asukoht, kliima, toormaterjal, sobivus. Kultuuritüübi valik ! koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus. Mütseeli areng ! substraat, jõuline kasv, saastevaba, väldi närbunud degreerunud mütseeli kasutamist, kvaliteet säilimisel. Mütseeli kasv ! väljumine (seente areng), substraadi hõivamine mütseeli poolt, seene nõuded kasvukeskkonna
Lihaskudede puhul kasutatakse spetsiifilisi nimetusi: o Sarkolemm- plasmalemm e rakumembraan o Sarkoplasma- tsütoplasma o Sarkoplasma retiikulum- tsütoplasma võrgustik e ER o Sarkosoom- mitokonder 17. Lihaskudede tüübid, nende ehitus, esinemine organismis Skeletilihaskude- tahtelised liigutused o Vesi 70-75%, org ained- 23-28%, valgud 18-22%, lipiidid 2-3%, mineraalained 1-1,5% o Lihaskiud, endomüüsium (ümbritseb lihaskiudu), lihaskimp, perimüüsium (kimp, mis moodustub lihaskiududest), veresoon, epimüüsium (seob lihaskimbud lihasteks) Südamelihaskude o Esineb ainult südame lihases o Koosneb lihasrkkudest, hargnevad, sisaldavad 1-2 o Lihasrakud on eraldataud omavahel vahediskiga o Lihasrakkude vahel on sidekude o Kontraktsioon on rütmiline ja tahtele allumatu
kohta toimetamine 35. Oskad DNA-st DNA-d sünteesida ja DNA-st mRNA molekuli kopeerida teades komplementaarsusprintsiipi. DNA: A=T, G=C RNA: A=U, T=A, C=G, G=C 36. Mõisted a. kiudained - seedumatu osa taimsest toidust, mis on hädavajalik teiste ainete seedimiseks b. vitamiinid - orgaanilised ühendid, mida organism väikeses koguses vajab, kuid ise sünteesida ei suuda. c. mineraalained - organismile vajalikud keemilised elemendid, välja arvatud toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik d. energia - keha võime teha tööd 37. Kui palju peab inimene keskmiselt päevas saama energiat ? Inimene peab keskmiselt saama päevas 2000 kcal energiat. 38. Kui palju vabaneb energiat kcal 1 g süsivesikute, lipiidide ja proteiinide lagunemisel organismis? a. 1g süsivesikuid = 4kcal b. 1g proteiine = 4kcal
KASUTATUD KIRJANDUS 1) Hergi Karik, Kalle Truus ,,Elementide keemia," Ilo, 2003 2) Hergi Karik ,,Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber," Koolibri, 2004 3) Hergi Karik ,,Mürkmetallid. Biometallid," Koolibri, 2001 4) Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer ,,Mineraalained," AS Ajakirjade Kirjastus 5) Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Vihalemm ,,Normaalne söömine," AS BIT, 2004 6) Erna Sepp ,,Joogivesi ja meie," Ilo, 2007 7) Dell Stanford ,,Vitamiinid ja mineraalained," Sild, 2003 8) Lembi Tamm ,,Üldine ja anorgaaniline keemia õpik X klaasile," Avita, 2005 9) http://paber.ekspress.ee/viewdoc/14BA1CF2377EFF9BC22570D10047E513 10) http://eeva.ee/client/default.asp?wa_id=665&wa_object_id=1&id_key Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 16
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandril...
Tervislikud toitumisharjumused Ene Mägi mob.5135660 Tasakaalustatud toitumisele pööratakse järjest rohkem tähelepanu. Põhjus on lihtne, sest söömine on eluks vajalik. Tervislikud toitumisharjumused mõjutavad meie heaolu ja juba väikesed muutused toitumises aitavad kaasa tervise parandamisele ning elukvaliteedile. Millest siis alustada ? Kõige lihtsam on alustada menüü planeerimist ja kasutada selleks portsionite arvestust. Sul on vaja õppida selgeks olulised põhimõtted, et ise koostada endale sobilik menüü. Annan sulle selleks esmased juhised, et saaksid kohe algust teha. Menüü planeerimisel sa ei pea loobuma oma söömisharjumustest, aga sa valid kvaliteetsemad toiduained ja jälgid, et menüüs oleks toiduvalik 7'st toidugrupist. Siinjuures on piim ja liha toiduained, mida võid menüüst ka välja jätta. Kindlasti joo iga päev 8-12 klaasi vett ja tarbi palju rohelist. Kui teed valikuid, siis ter...
Mahlast järelejäänud massist valmistatakse õunapüreed. Õuntest valmistatakse: - kompotti, - moosi, - marmelaadi, - zeleed, - pudingut, - pirukatäidist, - õunakastet, - kalvadosi, - veini, - siidrit. 9. Olulisemad toiteelemendid, mineraalained ja vitamiinid pirnis. Pirnid sisaldavad: 80 - 85% vett, 6 - 14% suhkruid, 0,1 - 0,6% happeid, mineraalaineid ja vitamiine. Väärtust tõstab kõrge kaaliumisisaldus (100 - 150 mg%). Viljade rohke pektiin- ja kestaine puhastavad organismi raskemetallidest, radioaktiivsetest ainetest. 100 g pirne annab keskmiselt 46 - 56 kcal energiat. Kuivainet on kodumaistes pirnides 15,5%.
Põhiliselt imenduvad toitained peensoole algusosas, kus neid on kõige rohkem. Peensoole muudes osades hakkavad toitained imenduma siis, kui tema algusosa rakud ei talitle normaalselt või kui see sooleosa on operatsioonil eemaldatud. Kui 2/3 peensoolest on eemaldatud, siis ähvardab organismi nälg, sest imendumispind on liiga väike. Et suur kogus toitaineid tungib läbi sooleseina vees lahustunud kuju, siis imendub peensooles ka hulgaliselt vett. Vitamiinid ja mineraalained lähevad verre sellistena, nagu nad põhitoitainetest seedimisel vabanevad. Jämesooles imenduvad peamiselt vesi, sapi koostisosad ja mõningad vitamiinid. III Imendunud toitaineid kasutab organism kindlate ülesannete täitmiseks. 3.1. Nii süsivesikud, rasvad kui ka valgud varustavad organismi suuremal või vähemal määral energiaga. Süsivesikutes on talletunud organismi esmaselt kasutatav energiavaru. Veres sisalduvad glükoosi nimetatakse veresuhkruks
PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk RABENEMINE ehk PORSUMINE Põhjus temperatuuri kõikumine vesi ja vees lahustunud happed Tingimused, milles kuivades, jahedates prk. niisked ja soojad ülekaalus kus temp. kõigub palju piirkonnad Piirkond, kus ülekaalus kõrbed, tundra vihmametsad Tähtsus mullatekke alus- mullatekke alus- kivim omandab parema suureneb saviosakeste hulk ...
Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (te...
ümberjaotamine kõrgemalt madalamale, s.t nõlvalt jalamile. Aeg (mulla vanus). Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Looduslikus olekus tähendab see mulla omadustele vastavat taimkatet, mulla struktuuris aga teatud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. · Aktiivsed mullatekketegurid: Kliima. Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained, nim sialliitseks. Kuna kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainule alumiiniumirohke boksiit, nimetatakse seda alliitseks. Ilmastik, eelkõige sademed ja temperatuur, mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust. Organismid. Mullatekketeguritest on taimkate üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Mida rohkem on
· vitamiinid (kõige rohkem C-vitamiini), · kiudained (eriti mehudes) · aroomi- ja maitseühenidid · orgaanilised happed (sidrun-, õun, viin-, bensoe-, salitsüülhape)(liig viib Ca välja) · park- ja värvained · ensüümid · mineraaltoitained (eriti väärtuslik kaalium) · mikroelemendid (eriti raud, vask, mangaan, nikkel, fluor, jood) · vees lahustumatud tselluloos, tärklis, protopektiin, mittelahustuvad mineraalained MAHLADEL ON ERINEV BIOKEEMILINE KOOSTIS, (eriti mõjutab mikroelementide erinev koostis) SELLEST TULENEB KA NENDE ERINEV TOIME ORGANISMILE. Jookidetööstuses kasutatavad puhastamise meetodid: · käsipesu( nt.harjaga) · Leotusvannis puhastamie( t. pudelipesumasinas) · Kõrg-survega puhastamie( tekitab suhteliselt püsivai aerosoole, mis võivad olla mikroobide edasikandjateks) · Vahupesu( või geel pesu) t. vllijate välispesuks
© EeeOoo Morfoloogia 1. Kehaosade regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb aju ja näoosaks. Kael ühendab pead kerega. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed jagunevad omakorda esi ja tagajäsemeteks. 2. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Tasandid: mediaan jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks, sagitaal asetseb paralleelselt mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabap...
· väikelapse toidud (ühe kuni kolme aasta vanuse lapse toidud) · sportlaste toidud · laktoosivabad toidud laktoositalumatuse korral · diabeetikuitele ette nähtud toidud · gluteenivabad toidud tsöliaakiahaigetele · kehakaalu alandamiseks ette nähtud vähendatud energiasisaldusega toidud Fittoidud Fit-toidud on enamasti toidud, millele on lisatud tavatoidus tihti puudujäävaid toitaineid, näiteks mineraalained, vitamiine, kiudaineid, täisväärtuslikku valku jt. toitaineid. Fit-toode võib sisaldada ka rohkem valku ja vähem rasva, seetõttu on toote energiasisaldus tavatoote omast madalam (Liebert 2008). 5 ,,Light" väide Eestis on levinud väide "light" (lahja, kerge), mis vastab "vähendatud" mõistele, see tähendab, et energia- või toitaine sisaldus peab olema võrreldes sarnaste toodetega
Vitamiinid 19.11. 2014 Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses . On mikrotoitaine (organism vajab väga vähe) Vitamiinide jagunemine Vesilahustuvad Rasvlahustuvad • A •B rühma vitamiinid • D •C •H • E •N • K • Q10 • F Vitamiinid * eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid * kestev defitsiit on organismile kahjulik ja ohtlik * ei oma energeetilist väärtust, nad pole energiapillid * ei asenda teisi toitaineid * ei asenda teist vitamiini * pole rakkude ehituskomponendid * meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas * megadooside kestev kasutamine on kahjulik * vitamiinipreparaadid on ravimid Rasvlahustuvad vitamiinid ja n...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö öppetool HT13 Mairit Mattis TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Õppejõud: Eve Villemson Mõdriku 2013 Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liiduste, samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa. Luustikul on kaks põhifunktsiooni - mehhaaniline ja bioloogiline. · Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda. ...
Energia + aine · Lisaks energiale vajab keha ainet · Keha "kulub" ja olemaolevate struktuuride taastamiseks on vaja "ehitusmateriali" · Keha areneb ja uute struktuuride tarbeks on vaja "ehitusmateriali" · Osa materiali saab keha "enda seest" rakud vahetavad omavahel ainet · Osa materialist tuleb väljast poolt keha toiduga · Kehas toimub ainevahetus CO2 Glükoos Toitained · Toitainedid on kuus: Vesi Vitamiinid Mineraalained · Ning tänu aine ja energia vajaduse rahuldamisele on põhitoitained: Süsivesikud (60 E%) Rasvad (30 E%) Valgud (10 E%) Toitainete energia sisaldus · Süsivesikud (glükoos,glükogeen, suhkur, tärklis jmt) Maks 451 kcal (110g) Lihased 1025 kcal (250g) Vedelikud 62 kcal (15g) Kokku: 1538 kcal = ca 30 km jooks (ca 3 h) Toitainete energia sisaldus · Rasvad Nahaalune 70980 kcal (7800g) Lihased 1456 kcal (161g)
................................................. 21 Vitamiin C.............................................................................................................................. 22 Vitamiin D.............................................................................................................................. 23 Vitamiin E...............................................................................................................................24 Mineraalained.............................................................................................................................26 FÜÜSIKALISED TAASTUSVAHENDID Saun Saun on lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline. Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet parandada, nt astma või pikaajalise bronhiidi korral laienevad ja puhastavad saunas hingamisteed ning siis on kergem hingata.
- kondiitritööstustes tortide, keekside, küpsiste jne. valmistamisel. Et saada maitsvaid, hea poorsusega nisutooteid, on vajalik taigna kobestamine. Rasva- ja suhkrurikaste jahuliste kondiitritoodete valmistamisel kasutatakse sealjuures keemilisi kobestajaid. Biokeemiline kobestamine annab hea maitse ja aroomiga tooted, mis on kergesti omastatavad organismi poolt 20. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina, Kanada 21. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium 93,0 mg Fosfor 54,0 mg Magneesium 22,0 mg Kaltsium 11,0 mg Naatrium 3,0 mg Raud 1,3 mg 22. Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola, USA 23. Nõuded kaerasortidele. Saagikus Seisukindlus Kasvuaeg Haigus- ja kahjurikindlus Tera kvaliteet 24. Toiteelementide sisaldus kaeras. Vesi 8,2 g
KALAROAD · kalaliha on TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o suuretoiduväärtusega o organismi poolt kegesti omastav o vähese sidekoega-kiiresti ja kergelt;kuumtöötlusega aeg võrreldes lihaga lühike Toiduained kalas o VESI kuni 83% o Valk 13-25% Enamus kalu on väherasvased, väike energiasisaldus Rasvaste kalade rasv on kasulik · Mineraalained 1-1,5% · Vitamiin A ja D rasvastes kalades , E ja B Kalade liigitus · Rasvasisalduse järgi o Lahjad((ahven,haug,tursk,särg,heik,koha,...) o Poolrasvased(lest,räim,kilu,siig) o Rasvased(lõhe,forell,heeringas,angerjas) · Elukoha järgi o Magedaveekalad(särg,haug,koger,linask) o Merekalad ja ookeanikalad(merikurat, merikeel,merikukk) Vee omadused määravad maitse
komponente. Esialgu kasutati metsloomade ja -lindude, seejärel juba ka kodustatud loomade- ja lindude liha. Pidevalt on arenenud toiduvalmistamise meetodid ja liha kulinaarse kasutamise võimalused. Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid (loomseid valke, vitamiine, mineraalaineid jne) ja energiat. Lihal on kõrge energeetiline väärtus. Liha söömisel saame lisaenergiat. Lihas leiduvad vitamiinid ja mineraalained teevad lihast väärtusliku kõhutäie, mistõttu tugevneb organismi vastupanu stressile. Hästi valmistatud ja kaunilt serveeritud liharoa söömine on tõeline nauding, eriti kui sellele lisanduvad sobiv jook, meeldiv seltskond ning meelepärane ümbrus. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne, mis püsib mitu tundi. Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid, sest inimene vajab tasakaalustatud kogustes loomset ja taimset toitu. Liha on mitmekülgsete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
