Tee (2)

Kutsekool - Toit - Kokandus

4 HEA

kool
kursus

Tee

nimi

Tartu 2008
Sisukord

Sissejuhatus

Tee ajaloost

Tee tootmine

Teesordid

Jäätee

Tee valmistamine
6.1 Jäätee valmistamine
7. Kasutatud materjalid

Sissejuhatus
Tee on naturaalne , aromaatne, värskendav ja vastavalt valmistusviisile kas rahustav või ergutav jook , mida saadakse teepõõsa lehtedest. Laiemalt nimetatakse teeks ka teistest taimedest või nende segudest kuumas vees leotamise teel saadud jooke . Tee on legendaarne jook , sest see ei ole mitte ainult jook, vaid ka meelelahutus , tervisele kasulik, ning sellel on suur kultuurne aspekt. –Ilma teeta oleks Ameerika Ühendriigid võib-olla ikka veel osa Ühendkuningriikidest. Nimelt otsustas Inglismaa tõsta makse teele, nign see muutus Ameerikas väga kalliks. Ameeriklased otsustasid, et meil ei ole neid Britte vaja ja korraldasid suure meeleavalduse, mille nimeks on saanud Boston tea party . –Selle tulemusel sai Usa lõpuks iseseisvaks riigiks.
2. Tee ajaloost
Roheline, hiljem ka must tee on olnud Aasias tuntud juba kauem kui 5000 aastat. Teepõõsa päritolus ei ole spetsialistid kindlale selgusele jõudnud – oletatakse selle põlvnemist Kagu-Hiina, Põhja- Birma ja Ida-India kõrgendikelt või siis on ta levinud Indiast Assami regioonist edasi Hiinasse.
Lisaks joogile on teed ammustest aegadest alates kasutatud ka toiduvalmistamisel. Näiteks Birmas söödi värskeid teelehti salatina, Siiamis (tänapäeva Tai) lisati kuivatatud lehti kalaroogadele, Tiibetis aga oli tuntud puder, kus teelehtedele oli lisatud odrajahu ja võid..
Esimene usaldusväärne kirjalik allikas teekasvatuse kohta pärineb aastast 350. Tol ajal oli tee hinnatud arstim , mitte igapäevane jook. Seda kasutati seedehäirete raviks ja närvide parandamiseks. Igal juhul oli nõudlus tee järele piisavalt suur, et metsikult kasvavaid teelehti hakkas nappima ja seetõttu alustati Sichuani mäenõlvadel teeviljelusega.
5. sajandiks oli teejoomine lisaks ravimile Hiinas ka naudingu allikana laialt levinud ja paljud talupojad kasutasid osa maast tee kasvatamiseks.
Esimesed teelehed jõudsid Euroopasse Türgi kaupmeeste vahendusel, kes ajasid äri Hiina– Mongoolia piiril . Türklased müüsid teed paljudel kaubateedel ja nii selle kuulsus levis. 780. aastaks oli teega kauplemine nii populaarne , et Hiina valitsus pani selle maksu alla. Samas aastast pärineb ka teepiibel “Klassikalisi lugusid teest”, mille autor Lu Yu kirjeldab kõike, mida tol ajal tee kohta teati, muuhulgas töötas ta ka välja teejoomistseremoonia, mille järgi läks näiteks pärastlõunatee joomiseks vaja tervelt 24 eset.
Jaapanisse saabus tee 729. aastal tänu Hiinas õppinud budistlikele munkadele. Nimelt leidsid mungad, et tee polnud mitte ainult tõhus arstim ja meeldiv jook, vaid ka erguti , mis ei lase neil pika meditatsiooni ajal tukastada. Jaapanis hakati innukalt teepõõsaid istutama ja 13. sajandil töötati välja oma variant teetseremooniast, mida nimetati 'cha-no-yu'. Sellest terminist tuleneb venekeelne sõna tee kohta 'tšai'.
Lääneriike, kes huvitusid Kaug-Ida siidist ja vürtsidest, huvitas ka tee, kuid kuna maitsi oli teekond Hiinasse pikk ja ohtlik, ei toodud seda sisse kuigi palju. Enne 17. sajandit võis teed Euroopas kohata ainult õukondlaste või aristokraatide laual. Kõik muutus aga 1657. aastal, kui Londonis Garraway kohvimajas pakuti inglastele esimest korda avalikult teed.
Venemaale hakati teed Hiinast sisse tooma 17. sajandi lõpus. Selleks ajaks joodi teed juba pea igas lääneriigis. Alguses tehti seda kõikjal innukalt, varsti aga kaotas jook nii mõnelgi maal oma populaarsuse. Kuid venelased ja britid jäid vankumatuteks.
Eestis hakati teelehti müüma 1695 Tallinna raeapteegis.
17. ja 18. sajandi keskpaigas oli tee väga populaarne ka Suurbritannia Ameerika kolooniates (tulevastes Ameerika Ühendriikides). Kui Inglismaa kehtestas ranged teemaksud, kutsus see esile meeleavalduse, mida tuntakse “ Bostoni teejoomisena” ja mis omakorda pani aluse kahele suunale: Ameerika iseseisvumisele ja kohvi "rahvusjoogiks" tunnistamisele. Sellele lisaks on ameeriklased andnud oma panuse tee ajalukku teekotikeste leiutamisega ning tehes algust jäätee joomisega St. Louisi maailmanäitusel 1904 .
19. sajandi keskel hakkas Hiina kaotama oma teemonopoli. Britid hakkasid rajama teeistandusi Indiasse ja 1887. aastal importis Inglismaa esimest korda rohkem teed Indiast ja Tseilonilt kui Hiinast.

Tee tootmine
Teepõõsad
Tee valmistamiseks kasutatakse okste tipuosa ehk kasvusid, kus lehed ja pungad on noored ja õrnad. Kõige parema tee saamiseks korjatakse ära pung või pung ja kõige noorem leht, hea tee saamiseks pung ja kaks tipmist lehte. Jämeda noppe puhul, millest saadakse keskmise kvaliteediga tee, korjatakse ära pung, kaks tipmist lehte, vanem leht ja mõned peened oksad. Suurem osa maailma teest nopitakse ka tänapäeval käsitsi, parima sordi teed ei korjata masinatega mitte kunagi.
Kui lehed on korjatud, klopitakse neid enne järgnevat töötlemist. Sellest, kuidas neid töödeldakse - närtsitatakse, aurutatakse, rullitakse, kääritatakse, kuivatatakse või kombineeritakse neid meetodeid omavahel - oleneb, millist teed toodetakse.
On olemas kolm põhilist teegruppi, mis saadakse teepõõsa lehtede erineva töötlemise tulemusena:
must tee
roheline tee
teised, nagu näiteks oolong
Igal aastal toodetakse maailmas 2,75 miljonit tonni kuivatatud teed, umbes 72% sellest on must tee, 23% roheline ja ainult 4% teised sordid. Tänapäeval toodetakse teed umbes 30 riigis, kõige rohkem Indias, Keenias ja Sri Lankal . Tee põhjapoolseim kasvuala on Gruusia ja lõunapoolseim Argentiina . Rohelist teed valmistavad aga vähem kui 10 riiki, neist kõige rohkem Hiina. Jaapan jääb toodetud koguselt teiseks, kuid ekspordiks läheb sellest ainult umbes 2%.
4. Teesordid
Erinevad teesordid (roheline tee, must tee, oolong) pärinevad ühe ja sama liigi taimest - teepõõsast (Camellia sinensis ), sortide põhierinevused tulenevad aga kasvukoha kliimast, pinnasest jne., tee töötlemise ja valmistamise meetoditest . Just teelehtede töötlemise põhjal liigitatakse teed sortidesse. Lehed sorditakse suuruse järgi - noored ja õrnad on paremad vanadest ja jämedakoelistest.
Kuivatatud musta tee lehed. Musta teed valmistatakse lehtedest, mida on enne kuumutamist ja kuivatamist fermenteeritud ehk kääritatud. Nendest saab tumeda punakaspruuni tõmmise. Musti teesid liigitatakse vastavalt teelehe suurusele: orange pekoe nime kannavad lehed, mis on väiksemad keskmise suurusega ning jämedamatest pekoe lehtedest. Kuigi erinevat liiki mustade teede maitse varieerub , on see enamasti tugevam kui rohelistel või oolong-teedel.
Tuntuimad mustad teed on Darjeeling, English Breakfast , Earl Grey , Lapsang Souchong jpt.
Mustal teel on ka ergutav toime, ning seda juuakse tihti kohvi asemel. Juues väga kanget musta teed, võivad tekkida hallunisatsioonid ja muud kõrvalnähud.
Aasias üliarmastatud rohelist teed toodetakse lehtedest, mida on aurutatud ja kuivatatud, kuid mitte kääritatud. Sellistest lehtedest saab rohekaskollase tee, mille maitse on kergelt mõru ja sarnanab rohkem värske teelehe maitsega.
Kaks tuntumat rohelist teed on Sencha ja Gunpowder.
Oolong-teed tehakse lehtedest, mis on osaliselt fermenteeritud ja need paigutuvad nii maitselt , värvuselt kui aroomilt musta ja rohelise tee vahepeale. Tuntuim oolong on Formosa oolong Taiwanilt.
Teadusuuringud on tõestanud, et nii must kui roheline tee suurendab organismi antioksüdantide aktiivsust kui 45%. Samuti arvatakse neil olevat antibakteriaalne toime, millest on kasu kaariese ja igemeprobleemide korral.
Lisaks nimetatuile on veel mitmeid teisi teesorte: valge tee, kollane tee, punane tee
5. Jäätee
Üldiselt arvatakse, et jäätee võidukäik sai alguse 1904. aastal St Louisis peetud maailmanäituselt, kus inglasest teeistanduse omanik Richard Blechynden otsustas serveerida teed jahutatult. Teekasvataja oli tulnud maailmanäitusele, et suunata rohelise teega harjunud ameeriklased ümber india teele. Selleks oli tal maitsmiseks valmis keedetud hulganisti musta teed, kuid kuumalaine tõttu ei soovinud keegi tema jooki proovida. Blechynden tuli mõttele valada valmis tõmmanud tee jääkuubikute peale ning pakkuda seda karastusjoogina. Sellest sai maailmanäituse lemmikjook ja jäätee muutus vähehaaval populaarseks kogu USA-s ja edaspidi ka Euroopas.
6. Tee valmistamine
Erinevatel rahvastel ja piirkondadel on sadu erinevaid tee valmistamise meetodeid. Teed võidakse valmistada veega, piimaga , võiga, rasvaga , õliga jne. Teed mitte üksnes ei jooda, vaid mitmel pool ka süüakse: teelehtede peenike puru vahustatakse koore või mõne muu ainega, maitsestatakse ning süüakse väikestes kogustes . Tee maitsestamiseks võidakse lisada väga erinevaid aineid ja drooge: soola, suhkrut, mitmesuguseid pipraid, nelki, muskaati, tsitruselisi, rosinaid, mett , alkoholi jpm. Venemaal juuakse teed moosiga. Teed juuakse nii kuumalt kui ka jahutatult: on suur hulk erinevaid jääteede sorte.
Eestis üldtuntud tõde teevee keetmise kohta on pikka aega kõlanud nii, et tee valmistamiseks mõeldud vett ei tohiks lasta kaua keeda, kuna siis ei sisalda see enam küllaldaselt hapnikku ja teisi aineid, mis toovad välja tee parimad maitseomadused.
Tänapäeval võib seda arvamust pidada aga pooltõeks, kuna ülevõetuna Aasia kõrge teekultuuriga riikidest ei kehti need soovitused meie kraanivee kohta, mis vastavalt lubja- või kloorisisaldusele vajaks enne kasutamist kindlasti pikemat keetmist, soovitavalt kaaneta kannus. On vägagi tõenäoline, et kõik need maitsenüansid, mida vees sisalduv hapnik jt ained aitaksid esile tuua, nullitakse kareda ja lisanditega kraanivee poolt. Nii et teevee keetmise osas ei saa anda üheseid soovitusi ja lähtuma peaks eelkõige kasutatava vee omadustest.
Üks on aga kindel: parim teekann on savikann või portselanist ja ka klaasist nõu, mida ei tohiks kunagi pesta nõudepesuvahendiga, vaid ainult kuuma puhta veega. Samuti on oluline reegel kann enne teelehtede kannu panemist keeva veega korralikult kuumeneda lasta, et saavutada tee valmistamiseks vajalik optimaalne temperatuur.
Teelehti tuleks eelkuumutatud kannu mõõta arvestusega 1 teelusikatäis ühe tassi kohta pluss 1 lusikatäis nö kannule. Seejärel kallata keev vesi kannu, segada kergelt läbi ning asetada peale kaas ja soovi korral ka kannumüts.
Tõmbamise aeg sõltub soovitavast maitsest ja kangusest, kuid see peaks kestma vähemalt 3 minutit, kanget ja tumedat tõmmist soovides pikendage aega 5 minutini. Tõmbamise kestusest oleneb mitte üksnes tee maitse, värvus ja aroom , vaid ka selle toime. Esimese kolme minutiga lahustub teelehtedest vette peamiselt teiin, mistõttu võib saadud jook olla küll hele ja lahjema maitsega, kuid siiski ergutav. 5 minutit ja kauem kestva tõmbamise jooksul imbuvad joogisse värv- ja parkained , mis mõjuvad rahustavalt maole ja seedetraktile ning nõrgendavad teiini ergutavat mõju.
Pärast tõmbamisaega tuleks tee otsekohe tassidesse kallata või valada teise, samuti korralikult eelkuumutatud kannu, et protsess ei jätkuks.

Jäätee valmistamine
Jääteed võib valmistada peaaegu igast teest, sealhulgas rohelisest teest, lisades valmistõmmanud ja jahutatud teele jääd. Mõned teesordid sobivad aga teistest paremini. Jäätee valmistamisel on suurimaks probleemiks tee hägustumine, mis tekib, kui tee keemilist tasakaalu häiritakse. Mõni teesort, näiteks assami tee, on sellele eriti tundlik; sellised teed sisaldavad rohkelt tanniine, mis kokkupuutes vees sisalduva kaltsiumi ja magneesiumiga moodutavad vees mittelahustuvaid soolasid. Tee jahtudes muudavad need mineraalained joogi tuhmiks. Hägust teed saab "parandada", lisades joogile sidruni - või apelsinimahla . Tsitrusviljade mahl on happeline ning aitab tasakaalustada jäätee pH-taset.

Kasutatud materjalid
www.wikipedia.org
Aasta Pariisis, ehk Merde

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 72 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

72 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

johnhint Õppematerjali autor

Referaat teest, selle ajaloost jms.
Esimesel kursusel peaks selle eest kindlasti viie saama.

Sisukord:

1. Sissejuhatus
2. Tee ajaloost
3. Tee tootmine
4. Teesordid
5. Jäätee
6. Tee valmistamine
6.1 Jäätee valmistamine
7. Kasutatud materjalid

tee jäätee ajalugu referaat joogitee

Kasutatud allikad

https://www.wikipedia.org

Sarnased õppematerjalid

doc

Tee

Referaat TEE Tallinn 2010 SISUKORD EESSÕNA..........................................................................................................3 1. Tee tootmine..................................................................................................................................... 4 2. Tee ajaloost.......................................................................................................................................5 3. Teesordid.......................................................................................................................................... 7 4. Tee valmistamine..............................................................................................................................8 5. Tervislikud omadused.......................................................................................................................9 6. Jäätee ....................

Joogiõpetus

doc

Tee referaat

TALLINNA TEENINDUSKOOL Polina Uit 012M TEE Referaat Juhendaja: Antson Aive Tallinn 2011 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Tee valmistamine..................................................................................................................................4 Jäätee....................................................................................................................................................6 Must tee ...............................................................................................................................................7 Roheline tee .........................................................................................................................................8 Tee .....

Kokandus

docx

Tee ja Šokolaad referaat

Sokolaad Keedusokolaadid on täiesti mõrud või vähemagusad, peamiselt kulinaarsetel eesmärkidel kasutatavad sordid, kuid maitsevad ka paljudele maiustusena. · Mõrusokolaad, ka magustamata sokolaad, keedusokolaad, köögisokolaad, pagarisokolaad. Ta on kõige puhtam, tumedam ja kõige lihtsam sokolaad. Talle ei ole lisatud ühtegi lisandit, sellepärast on ta hea teiste toiduainete maitsestamiseks. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi. · Mõrumagusad, mis võivad kanda ka nime poolmagus või tume sokolaad, on samuti väga tumeda värvusega, kuid natukene magusamad kui mõru sokolaadid ja sobib ka maiustuseks. Puhtale sokolaadipastale on lisatud suhkurt, vanilli, täiendavat kakaovõid või emulgaatorina toimivat letsitiini. Tahke kakaomass võib olla isegi kuni 75%. Söögisokolaadid on magusad, maiustusena kasutatavad sordid, mida esindab piimasokolaad. Siia võib paigutada k

Kokandus

odt

Tee tootmine, valmistamine, ajalugu

Tee Tee on teepõõsa kuivatatud lehtedest ja pungadest valmistatud jook. Samuti valmistatakse teed ka muude taimede kuivatatud või värsketest osadest. Tee tootmine Tee valmistamiseks kasutatakse okste tipuosa ehk kasvusid, kus lehed ja pungad on noored ja õrnad. Tee kvaliteet oleneb sellest, kui noor on nopitud leht ja pung. Suurem osa maailma teest nopitakse ka tänapäeval käsitsi, parima sordi teed ei korjata masinatega mitte kunagi. Kui lehed on korjatud, klopitakse neid enne järgnevat töötlemist. Sellest, kuidas neid töödeldakse - närtsitatakse, aurutatakse, rullitakse, kääritatakse, kuivatatakse või kombineeritakse neid meetodeid omavahel - oleneb, millist teed toodetakse. On olemas kolm põhilist teegruppi, mis saadakse teepõõsa lehtede erineva töötlemise tulemusena: must tee - kääritatud ja kuivatatud teelehtedest roheline tee - kuuma auruga töödeldud ja kiiresti kuivatatud teelehtedest ja teised, nagu näiteks oolong Viimase 10 aasta jooksul

Toitumise alused

docx

Tee

TALLINNA TEENINDUSKOOL Fariza Imanova Rühm MK13-TE2 Tee Referaat Fariza Imanova Tee Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2013 Fariza Imanova Tee Sisukord I. Sissejuhatus .................................................................................. 3 II. Must tee.......................................................................................... 4 III. Roheline tee.....................................................................................6 IV. Maitsestatud tee..............................................................................8 V. Jäätee............................................................................................10 VI. Eksootilised teed............................................................................11 VII. Eestis müüdavad kaubamärgid.....................................................12

Toiduainete õpetus

docx

Tee

TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 TEE Referaat Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................3 Referaat „Tee“ Hanna Seeder 1TEE VALMISTAMINE.......................................................................................4 2MUST TEE.................................................................................................... 5 2.1TUNTUMAD MUSTA TEE SORDID....................

Joogiõpetus

docx

Referaat Tee

TALLINNA TEENINDUSKOOL Karin Sarapuu MK13-TE1 TEE Referaat Juhendaja:Aive Antson Tallinn 2013 Karin Sarapuu Tee SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 TEE VALMISTAMINE.........................................................................................................4 MUST TEE.........................................................

Joogiõpetus

docx

Tee

TALLINNA TEENINDUSKOOL Olga Baranovits Rühm TÖ11MK Tee Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 Sisukord 1) Sissejuhatus................................................................................................................2 2) Must tee......................................................................................................................3 3) Roheline tee...............................................................................................................6 4) Eksootilised teed..................................................................

Toiduainete õpetus

Rohkem sarnaseid