Rosmariini eeterlikke õlisid on aroomiteraapias kasutatud mentaalse võimekuse ja aju turgutamiseks. Rosmariin võib parandada mälu ka seeläbi, et alandab stressihormooni taset ja vähendab seega ärevust. · Lõhe, sardiinid, heeringas ja teised rasvased kalad.- on rikkad DHA allikad, mis on aju optimaalseks tööks ja mälufunktsioonideks asendamatud. See oluline rasv hoiab ajurakkude membraanid paindlikud, võimaldades rakkude vahelistel mälusõnumitel kiiremini levida · Mälu aitab säilitada: + haridustase + füüsiline aktiivsus - loob võimaluse õigeks närvirakkude tegevuseks Füüsiline aktiivsus aitab mälu parandada palju paremini kui medikamendid + hea kopsu funktsioneerimine + iseteadvus (võime kontrollida olukorda, olla õiges kohas ja ajas). Soovitused
glükoosi sisenemisega kaasnevale Na+ iooni sisenemisele rakku. Tegemist on sekundaarse aktiivse transpordiga. 15. Milliste ühendite transport rakku on soodustatud membraanpotentsiaali poolt (rakust väljuval suunal + 100 mV. Na+ 16.Tagurpidi töötav ioonpump võimaldab ATP sünteesi 17.Erütrotsüütides on summaarne O2 kontsentratsioon oluliselt kõrgem, kui rakke ümbritsevas vereplasmas. Samas ei sea erütrotsüütide membraanid O2 liikumisele erilist takistust. Kuidas see võimalik on? Totaalne O2 kontsentratsioon erütrotsüütides hõlmab ka selle osa O2, mis on seostunud hemoglobiiniga. Vaba O2 kontsentratsioon on erütrotsüütide sees ja ümbritsevas vereplasmas võrdne 18. . Seletage modifitseerimise kaudu toimiva transpordi põhimõtet. Rakku sisenenud molekul ei ole enam võimeline rakumembraani läbima ja rakust väljuma. Selle tulemusena hakkab rakus sees akumuleeruma modifitseeritud molekul
Intratsellulaarset vedelikku on 2/3 ja ekstratsellulaarset vedelikku 1/3, mis täidavad vastavalt intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi. Nad kujutavad endast väga erinevatest komponentidest koosnevaid vesilahuseid. Intratsellulaarne vedelik : ta ei ole kompaktne, moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana. Selle keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on osmoos oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarne vedelik : 4/5 selles on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 vereplasma. Selle hulka loetakse transtsellulaarne vedelik : tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt. Kehavedelikud on päritolult näärmete sekreedid, filtraadid või mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid
Aastaarvud: · 4.6 miljardit a. Maa vanus · 4.4 miljardit a. kõige vanemate siiani leitud mineraalid (tsirkoonkristallid) · 4.1-3,5 miljardit a tagasi tekkisid esimesed organismid · 4 miljardit a. kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt) · 3,5 miljardit a Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus · 1,7 miljardit a esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai sel...
a)4/5 koevedelik b)1/5 vereplasma Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid,igal pool vees lahustunud ained,pole nö puhast vett. Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel.Rakkude sees on membraaniga ümbritsetud kompartmendid,mille keemiline koostis võib tsütosoolist erineda. *Vedelikuruumide vahel: a)Bioloogilised membraanid valikuliselt läbilaskvad,osmoos tähtis protsess mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarne vedelikuruumi vahel. b)Vereplasmas difusioon ja filtratsioon *Vedelikuruumis:difusioon 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri: *vedel sidekude,paljudest komponentidest koosnev vedelik *~5liitrit *~7 % kehakaalust *~55% vereplasma,45% vererakud *vere koostis enam-vähem stabiilne Vere ülessanded:
1.Mis võiks varuaineteks olla? Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, lii...
jääkainete erituskohaks; sisaldab varuaineid, pigmente. Tsütoplasmavõrgustik: 2+ Siledapinaline ER varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees, Ca ioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnaline ER kanalitel paiknevates ribosoomides toimub valkude süntees. Ribosoomid: ribosoomides puuduvad membraanid. Ribosoom on kaheosaline: rRNA ja valgumolekul. Ribosoomides toimub valkude süntees. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud sibosoomide kogum. Ribosoomid tekivad rakutuuma tuumakeses, kust nad liiguvad läbi tuumamembraani pooride tsütoplasmasse. Golgi kompleks: seal toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Golgi kompleks osaleb rakumembraani moodustamisel. Lüsosoomid moodustuvad seal. Lüsosoomid: mittevajalike ainete lagundamine ja kahjulike aine lõhustamine
oblikhape), Aldehüüdid, alkoholid, estrid, sinepiõlid. 2. Taimeraku ehitus. Täiskasvanud taimerakk koosneb kolmest põhiosast: rakukest, tsütosool, vakuool (lisaks rakutuum). Vakuool hõlmab suurema osa rakust. Rakkude struktuuri põhielemendid on rakumembraanid. Vaid taimerakule omased struktuurid on rakukestad, plastiidid ja suured vakuoolid. 3. Raku membraanide ehitus. Membraanid jaotatakse välis- ja sisemembraanideks. Membraan võib olla ühe ja topeltkihiline. Membraani struktuurühenditeks on valgud ja lipiidid, millest tähtsamad on fosfolipiidid. Klassikalise käsitluse järgi moodustavad elementaarmembraani lipiidid (millel on hüdrofoobne (süsivesinikuosa) ja fiilne osa) membraanide põhistruktuur. Membraan sisaldab endas ka valgumolekule, millel on lipiididega enamasti hüdrofoobsed sidemed moodustades
7,4: a)4/5 koevedelik b)1/5 vereplasma Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid,igal pool vees lahustunud ained,pole nö puhast vett. Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel.Rakkude sees on membraaniga ümbritsetud kompartmendid,mille keemiline koostis võib tsütosoolist erineda. *Vedelikuruumide vahel: a)Bioloogilised membraanid valikuliselt läbilaskvad,osmoos tähtis protsess mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarne vedelikuruumi vahel. b)Vereplasmas difusioon ja filtratsioon *Vedelikuruumis:difusioon 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri: *vedel sidekude,paljudest komponentidest koosnev vedelik *~5liitrit *~7 % kehakaalust *~55% vereplasma,45% vererakud *vere koostis enam-vähem stabiilne Vere ülessanded:
Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. Taimed, loomad, protistid, seened. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub geneetiline informatsioon (kromosoomidena) rakutuumas, mis on membraaniga ümbritsetud organell. Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab biokeemilised reaktsioonid ruumiliselt eraldada. Nendeks organellideks onendoplasmaatiline retiikulum ja rakutuum (nende membraanid on omavahel ühenduses),mitokondrid (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), kloroplastid (paljudel puuduvad), Golgi kompleks, lüsosoomid ja peroksüsoomid. Eukarüootide oluliseks tunnuseks on veel tsütoskelett mikrofilamentide (aktiin) ja mikrotorukeste ehk mikrotuubulite (tubuliin) näol. Aktiinifilamendid määravad raku kuju ja mikrotuubulid tegelevad organellide ümberpaigutamisega, osalevad rakujagunemisel (mitoos ja meioos) ja on viburite koostisosaks.
Aminohapete biosüntees 1. Defineerige mis on lämmastiku fikseerimine ja millised organismid on võimelised seda protsessi läbi viima. Kirjeldage milline on lämmastiku tsükli üldskeem looduses ja millisel kujul on meie organism võimeline lämmastikku kasutama biosünteetilistes protsessides. Molekulaarne lämmastik N2 muundatakse redutseeritud või oksüdeeritud vormiks. Atmosfääris leiduv N 2 on keemiliselt väga inertne ning metabolismis kasutamiseks tuleb see redutseerida NH 3 kujule. Toimub UV kiirguse ja välgu kaasabil maa atmosfääris. Eluslooduses on lämmastikku fikseerima võimelised vähesed mikroorganismid, kes redutseerivad elementaarse lämmastiku ammooniumiks. Mõned sellistest bakteritest on vabalt elavad, paljud on aga taimede, eelkõige liblikõieliste taimede, sümbiondid. Valdav enamus organisme on võimeline omastama lämmastikku NH 4+ vormis. Summaarne reaktsioon N2 + 10H+ + 8e- + 16ATP Z 2NH4+ +...
pigmente. Nad on kloroplastidest väiksemad ja esinevad kroonlehtedes, küpsetes viljades, sügiseste lehtede rakkudes. 11) Rakumembraan- koosneb valkudest ja fosfolipiididest, reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga, osaleb erinevate ainete sünteesil. 12)Rakukest- on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. 40. Restriktaasid. Restriktaas on endonukleaas, mis tunneb ära lühikesi spetsiifilise DNA- järjestusi ja lõikab DNA- molekuli selles restriktsioonisaidis või selle lähedal katki. Lihtsamalt öeldes on see bakteriaalne kaitsesüsteem kaitsmaks bakterirakke võõraste DNAde eest, tunnevad ära võõra DNA ja lõikavad selle ahela katki.
Kvantmehaanika M teooria Üldrelatiivsusteooria 10 mõõtmelised membraanid p braanid Superstringid 11 - mõõtmeline Mustad augud supergravitatsioon 1 Eesti keeles ilmunud Ene Reet Sooviku tõlkes ajakirjas ,,Akadeemia", 1992, nr. 12, 1993, nr. 1 4 1. Relatiivsusteooria lühilugu
................. 20 2.2.2. Peptidoglükaan..................................................................................... 21 2.2.3. S-kiht.................................................................................................... 22 2.2.4. Kapsel.................................................................................................. 22 2.2.5. Välismembraani vesiikulid....................................................................23 3. Bakterite membraanid...................................................................................... 25 3.1. Tsütoplasmamembraan.............................................................................. 25 3.2. G(-) bakterite välismembraan....................................................................28 4. pH homöostaas................................................................................................. 33 4.1. Mehhanismid, mille abil hoiavad bakterid tsütoplasma pH-d stabiilsena
Ka on neil vähem stabiliseerivaid sidemeid valgu eri osade vahel, Psührofiilide valgud on paindlikud. Rakust välja eritatavad valgud on stabiilsemad siis, kui neid stabiliseerivad rakkude poolt eritatud polüsahhariidid (valkude immobiliseerumine polüsahhariidsele maatriksile). Näiteks psührofiilse bakteri Colwellia kohta on näidatud, et tema eritatud proteaasi kaitsevad kõrgemate temperatuuride eest sama bakteri sünteesitud eksopolüsahhariidid. Ka on psührofiilide membraanid vedelamad sisaldavad rohkesti küllastumata rasvhappeid. Muidu nad tahkuksid ja ei oleks töövõimelised. Küllastumata ja lühikese ahelaga rasvhapped. Termofiilid 40-70/45 Valgud sisaldavad rohkesti hüdrofoobseid aminohappeid, valgu eri osad on omavahel tugevasti seotud. Valgud kompaktsed, väljaulatuvaid linge on vähe. See teeb naf termostabiilseks. Tihti termofiilide valgud oligomeriseeruvad moodustuvad dimeerid ja tertrameerid.
ühikulise ristlõikega toru, milles lahustatud aine kontsentratsioon c kahaneb ühtlaselt vasakult paremale x telje suunas. Valime torus lahusekihi paksusega dx. Kontsentratsioonid erinevad mõlemal pool seda kihti dc võrra. Osmootne rõhk F1 on jõuallikas, mis paneb difusiooni liikuma. Kui lahusekiht oleks mõlemalt poolt piiratud poolläbilaskvate membraanidega, mõjuks lahusele toru pikkusele x vastavas ruumalas osmootne rõhk d = RTdc. Kuna reaalselt aga sellised membraanid puuduvad, siis toimub lahustatud aine difusioon läbi kihi dx vasakult paremale difusioonikiirusega v. Osakeste liikumapanevaks jõuks on d/dx ja ühele osakesele mõjuv liikumapanev jõud Tekkiv difusioonikiirus on v. Pidurdav jõud (Stokesi jõud, stokesi konstant korda kiirus) F2 = Bv kus Stokesi seaduse põhjal on B=6r. F1'le on F2 vastu ja nad kompenseerivad üksteist mingil ajahetkel. Kuna F1 = F2, siis Sellest asendame osmootse rõhu diferentsiaali d = RTdc
Kvantmehaanika M teooria Üldrelatiivsusteooria 10 mõõtmelised membraanid p braanid Superstringid 11 - mõõtmeline Mustad augud supergravitatsioon 1 Eesti keeles ilmunud Ene Reet Sooviku tõlkes ajakirjas ,,Akadeemia", 1992, nr. 12, 1993, nr. 1 4
kontsentratsioonide ühtlustuseni · Hõlbustatud difusioon Kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale kandjavalkude abil b) Vajab energiat: Aktiivtransport Ainete ülekanne madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale valguliste ülekannete teel 2) Membraani sopistumine. Võimaldab: a) Haarata rakul tahkeid ja vedelaid osakesi b) Võimaldab liikuda 3) Laengud ja impulsside edastamine 4) Membraanid tahavad õiged rakkudevahelised seosed 5) Membraanides on ensüümkompleksid. Toimub aine transport ja samaaegne muundamine 6) Membraanides paiknevad pigmendid Sisemembraanistik - Sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik - Golgi kompleks - Endo- ja lüsosoomid Siledapinnaline: - Membraansed torud, plaadid ja põied, mis omavahel ühendatud. Ülesanded: o Süsivesikute ja lipiidide süntees o Lihasrakkudes kaltsiummahuti
Jaotuvad: 2/3 intratsellulaarne vedelik ja 1/3 ekstratsellulaarne vedelik. Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana. Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid, mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. Et bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad, siis osmoos on oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma. Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt. Ainete liikumine
Põhisoojustusmaterjal (kihid) Lisasoojustusmaterjal külmasildade, ebakohtade jne isoleerimiseks Soojustuse kinnitussüsteem, kinnitusvahendid, liimid jt Soojustuse osade omavahelise sidumise materjal (vahud,villaribad jt) Tuuletõkke materjal Tuuletõkkematerjali kinnitus ja -tihendussüsteem Aurutõkke materjal Aurutõkkematerjali kinnitus ja tihendussüsteem Õhuvahed ja pilud vajalikes asukohtades Soojustusega kontaktis olevad muud membraanid (nt.hüdroisolatsioon) ja muud süsteemi osad (nt.vooder, kaitsemembraanid jt , mis on mõeldud soojustuse kaitsmiseks ilmastiku mõjude, koormuse, niiskuse jms eest. Läbikud erinevatest süsteemi osadest 60 30 ... SOOJUSTUSSÜSTEEMI ERINEVAID TÜÜPE 1. Tuulutusega soojustussüsteemid:
Kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: ² rõhulist vett tõkestav ² rõhuvaba vett tõkestav ² niiskust tõkestav Hüdroisolatsioonimaterjalid jagunevad paigalduse seisukohast järgmiselt: I. Võõpisolatsioonid: kummibituumen-emulsioonid ja polümeersed katted (Aquaseal Hyprufe, Superflex, Ardex 1-K, Brushcrete, Aqua-stop), II. Krohvisolatsioonid: veekindlad krohvisegud (Epasit dp), III. Rullmaterjalist membraanid: kummibituumenil baseeruvad rullmaterjalid (SBS-isolatsiooni-materjalid), bentoniitmatid (Voltex), reljeefsed kõrgtihedusega polüetüleenkatted (Fondaline, Preprufe, Bituthene jm). Paiknemise ja asukoha järgi liigitatakse hüdroisolatsioon horisontaalseks ja vertikaalseks. Horisontaalne hüdroisolatsioon rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale. Vertikaalne hüdroisolatsioon kantakse keldri välisseintele kuni maapinnani.
poolringkanalid tasakaaluelund tigu kuulmiselund Kuulmine 1. Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained 2. panevad trummikile võnkuma 3. kuulmeluukesed võtavad võnked vastu 4. võimendavad need ning annavad edasi teole 5. teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid 6. need omakorda kuulmisrakkude kiud 7. helivõnked muutuvad närviimpulssideks 8. kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Maitsmine - maitsmine on vajalik toidu ja joogi külblikkuse hindamiseks - maitseretseptorid asuvad keelel maitsmispungades - maitse tundmiseks peab suus olev aine süljes lahustuma
kohvi-või vahukoorena. Eestis on müügil kolme erineva rasvasusega koort: 10-, 35- ja 38%-line. Tere AS toodab Mumuu kaubamärgi all toodet" Kohvi peale", mis on kohvikoore asendaja rasvasisaldusega 8%. Toode on valmistatud kooritud piimast, millele on lisatud hüdrogeenitud taimset rasva ja lisaaineid, mille abil muudetakse toode kooresarnaseks.(Ibid.) - Või valmistamine põhineb koore kloppimisel, mille tagajärjel purunevad rasvakerakeste membraanid ja sisud liituvad. Lõpuks moodustuvad suuremad tükikesed ja võimass eraldub vedelikust. Kõrvalsaadusena moodustub võipiim ehk pett. Või on kaloririkas toiduaine, sest põhiosa võist moodustab piimarasv. Teiste loomsete rasvadega võrreldes on võil mitmeid eeliseid: mitmekülgsem naturaalne biokeemiline koostis, kaunis kuldkollane värvus ja meeldivalt aromaatne lõhn. Või on seedekulglas hästi omastatav, sest või rasvhappeid
kui ka C2 kaheks aktiivseks alaosaks a ja b. C4b ja C2a moodustavad C3- konvestaasi, mis asub lõikama C3 molekule. Lektiini tee- Komplemendi aktivatsioon lektiinide kaudu sarnaneb klassikalise teega. Erinevuseks on see, et immuunkompleksi asemel seondub märklauaga vereplasmas leiduv lektiin- mannoosi siduv valk MBL- MBL tunneb ära bakteri pinnal olevaid suhkrujääke. MBL on võimeline sarnaselt C1-ga aktiveerima C4 ja käivitama komplemendi kaskaadi. Alternatiivne tee- algatajaks mikroobide membraanid, kobra mürk. Seerumis toimub ka spontaanne C3 hüdrolüüs C3(H2O)-ks. C3(H2O) seob faktor B-d, mis omakorda võimaldab faktor D-l selle lõigata Ba-ks ja Bb-ks. Bb ja C3(H2O) moodustavad C3 konvertaasi C3(H2O)Bb, mis lõikab C3 C3a-ks (põletik) ja C3b-ks (seda tekib vähe, kuid on efektiivne). C3b (opsonisatsioon) ja Bb moodustavad uue C3 konvertaasi C3bBb, mida stabiliseerib seerumi valk properdiin. Kõik komplemendi kolm aktivatsiooniteed lõpevad ühesuguse lüütilise aktivatsiooniteena
spetsiaalsete kandjavalkude vahendusel. Kiiruse määrab vabade kandjavalkude hulk. Rakkudesse lähevad orgaanilised happed, polüalkoholid ja ravimid. Vajab energiat (ATP) Aktiivtransport. Madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale. Na+/K+ transport, naatriumi viiakse pidevalt rakust välja, kaaliumi viiakse pidevalt rakku sisse. Tsütoplasma piiritlemine loomarakkudes. Närvirakkude membraanid tekitavad ja edastavad närviimpulsse. Loomarakkudel saab membraane sopistada Sissesopistamine (endotsütoos) nt amööbi toitumine, fagotsüütide talitlus Väljasopistus (eksotsütoos) nt tahkete jääkide eraldamine amööbil Membraani kaasabil saab liikuda Kulendliikumine (amöboidne liikumine) nt amööb või viburiteta spermid Membraan seostub viburiga ja seda kasutatakse laia tõukepinnana
Clapeyroni võrrandit (5.8). Sellest võimegi arvutada osmootse rõhu: c RT po = µ , (5.39) kus c = M / V on lahustunud aine massikontsentratsioon (osatihedus) lahuses. Viimane valem kannab van't Hoffi (18521911, Holland) seaduse nimetust. Elusorganismide rakukestad, kapillaarveresoonte ja taimede mahlu juhtivate kapillaaride seinad on just poolläbilaskvad membraanid, mille kaudu toimubki osmoosi teel kogu vee ainevahetus. 5.10. Faasiüleminekud. Olekudiagramm. Termodünaamilise süsteemi ühesuguste keemiliste ja füüsikaliste omadustega osade kogumit nimetatakse faasiks. Näiteks moodustavad vees ujuvad jäätükid ühe faasi, vesi ise on teine faas, veeauru sisaldav õhk vee pinna kohal on kolmas faas. Enamus keemilistest ainetest võivad olla gaasilises, vedelas ja tahkes kristallilises olekus, seega võivad nad
juures austeniitterased ületavad kaugelt parendatavaid legeerteraseid töökindluse poolest (suur purunemistegur K 1C joon. 22.3). Samuti on jooniselt 22.4 selgelt näha, et kesksüsinikteraste termomehaaniline töötlemine ei võimalda saada nendes plastsuse näitajat A üle 10 %. Just selle poolest teised kõrgtugevad terased on oluliselt parema plastsuse ja tugevuse suhtega. Mõningate eriteraste termotöötlemise küsimused Vedruterased. Vedrud (ressoorid, membraanid, torsioonid) töötavad ainult elastsete deformatsioonide piirkonnas, nende plastne deformatsioon on lubamatu. Seetõttu nõutakse vedrumaterjalilt kõrget elastsus- ja väsimuspiiri, plastsus ja sitkus aga rolli ei mängi. Vedru elastsus saavutatakse peale karastamist ja noolutust 300-400 0C juures, just sellel temperatuuril tekib terases tekib, mida iseloomustab maksimaalne elastsuspiir, joon. 22.7. Vedrude valmistamiseks kasutakse teraseid 0,5-0,7 %C, mida legeeritakse odavate
Madalad temperatuurid ja päikesepaiste. Pilves ilmaga ja sooja peävaga põhjustab taimede väljavenimist. Taimed võivad ka siis hukkuda, kui nad on sügisel kasvu lõpetanud ja hiljem soojade ilmadega hakkavad kasvama. Taimed võivad hukkuda külmumise, haudumise, vettimise, jääkooriku, külmakergituse ja lumeseene kahjustuse tõttu. Külmatõttu tekivad taime rakuvahe ruumidesse jääkristallid. Ja edasisel külmumisel võetakse vesi rakkudest ja raku membraanid purunevad. Pärast ülessulamist rikneb kiiresti. Lume all soojas, jätkub intensiivne hingamine, paljunemine. Kulutatakse ära toitainete varud, (ainevahetus jääb seisma suure külma puhul) taim jääb nõrguaks. Kui liiga lopsakas taimik ei lase mullal enne lume tulekut külmuda. Tulemuseks võib olla taimede haudumine. (rooside puhul ei tohi väga vara kinni katta, vähemalt mitte enne seda kui maapind on külmunud 4...5 cm.) Selle kahjustuse
(~14 l ) ekstratsellulaarne vedelik. Intratsellulaarne: lümf Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana • Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. • Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid (kompartmentid), mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. • Bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad ja sellepärast on osmoos oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarne vedelik: Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma • Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, 18
Missugused organellid on omased taime- ja missugused loomarakkudele? Muidu samad, taimedel lisaks rakukest, vakuoolid ja kloroplastid. 3. Loetle kõik tuumakeses sünteesitavad RNA tüübid. mRNA, tRNA, rRNA. Missugused ensüümid neid RNAsid transkribeerivad? Vastavalt RNA polümeraasid II, III ja I. 4. Organelli membraani koostis - nad koosnevad fosfolipiidsest kaksikkihist ning valgu molekulidest, mis on omavahel seotud pôhiliselt mittekovalentsete sidemetega; membraanid on ebasümmeetrilised : nende sise- ja välispind erinevad oma molekulaarselt koostiselt; membraanis on ka kolesterool, selle tähtsus organelli ja raku kui terviku normaalseks funktsioneerimiseks - membraani komponendid on vôimelised lateraalseks difusiooniks; kolesterool membraanis seob ja immobiliseerib fosfolipiide (muudab membraani vähem vedelaks ja tugevamaks). Loetle organelli membraanide üldised omadused. Mitokondritel on kaks membraani
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib i...
arteriteks – arteria mixotypica. Viivad verd südamest eemale. * elastsed arterid – on kõige suuremad ja paiknevad südame lähedal. Seest vooderdab arterit tunica intima, mida katab endoteel. Endoteelirakud on piklikud, enamasti ühe tuumaga. Endoteeli alla jääb basaalmembraan. Endoteelile järgneb sidekoeline subendoteliaalkiht - stratum subendotheliale - (sisaldab makrofaage, fibroblaste, tähtrakke). Järgneb keskkiht – sisaldab silelihasrakke, mille vahel asuvad elastsed membraanid. Järgneb adventiitsia, mis koosneb kollageensete kiudude kimpudest. Sisaldab väikeseid soontesooni (vaso vasorum), mis toidavad suure veresoone seina. Närvikiud esinevad kõikides veresoonte kestades. * lihaselised – keskmised ja peenemad (arterioolid). Ka kolm kesta, kuid võivad olla väga õhukesed. Väiksemates veresoontes subendoteliaalkiht puudub. Lisaks on intima ja meedia piiril paiknev sisemine elastne membraan
Paramyxoviridae -> Alamsugukond – Avulavirus -> Newcastle’i haiguse viirus (lindude paramüksoviirus-1) -> Newcastle’i haigus ehk lindude Aasia katk Newcastle´i haigus ehk lindude aasia katk on ägedalt kulgev nakkav lindude viirushaigus, mis iseloomustub kopsupõletiku, entsefaliidi, hemoraagiline diatees (soodumus veritsuseks), veritsuse ja suure suremusega. Viirusel on 9 serotüüpi. Üheahelaline RNA-viirus. Ümbrise proteiinid: hemaglutiniin, neuraminidaas, fusiooniproteiin (raku membraanid lagunevad, tekib polünukleitiidne hiidrakk ehk süntsüütium). Jaguneb patogeensuse astme järgi: velogeensed tüved ehk kõige viruletsemad – mao- sooletraktivorm: kesknärvisüsteemi kahjustused, levivad kiiresti, isutus, depressioon, kõhulahtisus, tursed peapiirkonnas, hele ja rohekas väljaheide, kurnatus, lamama jäämine, hiljem tekivad närvinähud, kõrge suremus; - neurotroopne vorm: respiratoorne haigestumine,
• Filtrimaterjali hüdrofiilsus või hüdrofoobsus • Filtrimaterjali keemiline sobivus filtreeritavaga MAHT- VS MEMBRAANFILTREERIMINE Mahtfiltreerimine Membraanfiltreerimine Kuidas toimib? Kinnihoitavad osakesed jäävad nii filtri Kinnihoitavad osakesed jäävad vaid filtri pinnale kui ka sisse pinnale Tüüpnäide Filterpaber Tselluloosi estritest membraanid Eelised • odav • pooride suurus hästi defineeritav • kõrgemad voolukiirused • olenevalt pooride suurusest on võimalik • filtri mahtuvus suur kinni hoida ka mikroorganisme • filtrimaterjal saastab filtraati vähe Puudused • filtrimaterjal võib osaliselt filtraati • suhteliselt madalad voolukiirused
- -- - - irselt vdlja naiteks . -: ::-,ku k6iki elutalitlusi. Kui rakud jagu- -vdliste tingimuste muutustest. Pdristuumsete ::= :-tluIe edaspidi (vt : s 1--rs.i1'3c1 moodustunud ttitarrakud organismide kromosoomid paiknevad rakutuu- saama samasufJuse p2irili- mas ja seda timbritsevad membraanid kaitsevad ku info, kui oli ldhterakus. DNA-d. Seejuures on kaheahelaline biheeliks Seetottu toimub enne jag,u- paljude fiitisikaliste ja keemiliste tegurite suh- nemist DNA kahekordista- tes ka ise kiillaltki vastupidav. Ehkki uksiku
retseptorid. Väga oluline membraani funktsioon on võimaldada rakul kommunikeeruda teiste rakkudega. Nii sisemembraanid kui plasmamembraan on sarnase ehitusega: 10 1) nad koosnevad lipiidsest kaksikkihist ning valgu molekulidest, mis on omavahel seotud pōhiliselt mittekovalentsete sidemetega; 2) membraani komponendid on vōimelised lateraalseks difusiooniks; 3) membraanid on ebasümmeetrilised : nende sise- ja välispind erinevad oma molekulaarselt koostiselt. Membraanide komponendid Lipiidid Vaatamata biomembraanide väga erinevale koostisele on nende põhiliseks struktuurseks üksuseks fosfolipiidne kaksikkiht. Lipiidid on amfipaatilised, s.t. et molekuli üks ots on hüdrofoobne, teine hüdrofiilne. Veelgi enam, bilipiidkiht kipub sulguma sfääriliseks kompartmendiks - liposoomiks. Membraanides leidub põhiliselt
Intratsellulaarne vedelik · Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana · Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. · Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid (kompartmentid), mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. · Et bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad, siis osmoos on oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarne vedelik · Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma · Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt)
vaske on alla 65% ja nikli sulamid, mida võib kasutada normaalsetes tingimustes. Pole lubatud kasutada juhuslikke vasest torusid voolikute ühendamiseks. Hoida ja kasutada tohib atsetüleeni balloone ainult püstises asendis. Kui kasutada neid horisontaalses või kallutatud asendis, siis võib üks osa atsetooni välja valguda kas reduktorisse ja isegi voolikutesse. Torustik ja muud lisaseadmed ja osad nagu tihendid, ventiilkorgid, membraanid ei tohi lahustuda atsetüleenis ja selle lahustites. Atsetüleenitorustik peab olema terasest. Plahvatuslike ühenduste tekkimise tõttu ei tohi kasutada höbedast, vasest või üle 65% vaske sisaldavatest metallisulamitest osi. Atsetüleeni hoidmise ja kasutamise kohtades peab olema hea ventilatsioon. Samuti tuleb jälgida hoonete elektriohutuse klassifikatsiooni nõudeid, st. valgustuse sisse ja väljalülitamine peab toimuma väljaspool hoiuruumi.
susele. Madalatel temperatuuridel ensümaatiline aktiivsus väheneb ja sellega kaas- neb kasvukiiruse langus. Kõrgematel temperatuuridel kasvavatel mikroobidel on ensümaatiline aparaat termoresistentne mitmesuguste metalliioonide kaitsva toime ja suurema hüdrofoobsete aminohapete sisalduse tõttu valkudes. Lisaks eeltoodule on kuumalembeste mikroobide membraanides enam küllastunud rasvhappeid. Madalatel temperatuuridel muutuvad aga sellise struktuuriga membraanid vahajaks ja funktsioneerimatuks. Selle vältimiseks on neis tingimustes kasvavatel bakteritel membraanides suurem eelkõige küllastumata rasvhapete hulk. Membraansete erinevuste tõttu on prokarüoodid võimelised kasvama palju kõrgematel tempera- tuuridel kui eukarüoodid. Temperatuuri, mille juures mikroobirakkude kasvukiirus on suurim, nimetatakse optimaalseks. Mikroobi kasv saab toimuda maksimum- temperatuuri ja miinimumtemperatuuri vahelises piirkonnas. Näitena olgu toodud
Katselooma immuniseeritakse korduvalt puhaste antigeenidega. Põrnast eraldatakse B- lümfotsüüte, mida stimuleeritakse paljunema ja antikehi tootma vastava antigeeni vastu. Kuna B- lümfotsüüt on diferentseerunud rakk, siis selle eluiga on piiratud, samuti paljunemiste arv. Lümfotsüüdi rakud segatakse müeloomi rakkudega, millele on omane piiramatu jagunemiste arv. Juhuslikult kõrvuti sattunud müeloomi ja lümfotsüüdi rakud ühendavad oma membraanid, tekib hübriidrakk. Segusse jäävad müeloomi rakud, lümfotsüüdid ja hübriidid. Segu kultiveeritakse. Teatud ainetega (HAT) blokeeritakse müeloomirakkude metaboolsed rajad, samuti hukkuvad diferentseerunud lümfotsüüdid. Allesjäänud rakud jagatakse mikrotiiterplaadile nii, et ühte auku satub 1 rakk. Edasi selekteeritakse antigeenile vastavad antikehi toottvad hübriidrakud, neid paljundatakse rakukultuuri keskkonnas. Nii
otsad. Nende vahel on õhuke teraskeel, mis on kinnitatud pära külge ainult üht otsa pidi. Lahtine ots on veidi painutatud, et seda oleks sõrmega parem näppida. Mängija võtab raami kitsa osa huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Helikõrgus sõltub suuõõne avardamisest või kitsendamisest. Seda pilli mängiti pulmades, kõrtsitubades ja laadaplatsil enamasti soolopillina. 10.5. Membranofonid väriseva membraaniga pillid Heli tekitavad pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Põsepilli heli tekitatakse ühe või mõlema käe sõrmedega vastu põski nipsutades. Pinget muutes saadakse erinev heli. Kammipilli piid on kaetud õhukese paberi või puulehega. Kui kammi vastu huuli surudes viisi ümiseda, hakkab paber või puuleht võnkuma. Trummi sarjakujulise kere ühele poolele on pingutatud looma-, eelistatavalt koeranahk. Keres olevaisse aukudesse kinnitatakse tärisevad kettakesed
119.Kanalliidused;nende üldine iseloomustus ja tähtsus. Kanal- e. aukliidused (channel or gap junctions). Esinevad enamikes imetaja rakkudes. Loovad ühenduse väikeste (<1000 daltons) molekulide (ioonide) liikumiseks kõrvutiasetsevate rakkude vahel. Kanalid on avatavad/suletavad. Poolkanali (connexon) moodustab kuuest valgust (connexin) moodustunud kompleks. Kahe kõrvutiasetseva raku poolkanalid moodustavad kanali, mis läbib mõlemad membraanid. Ioonide liikumine rakkude vahel kanalliiduste kaudu annab võimaluse kiireks ja sünkroniseeritud signaalilevikuks. Selline signaalilevik ei sõltu sünapsist ja seal vabanevast neuromediaatorist. Kutsutakse ka elektriliseks sünapsiks. Sellel printsiibil levib erutus nt südamelihases ja peensoole silelihases ja ka osades kesknärvisüsteemi rakkudes. Kanalliiduseid mõjutavatest ravimitest loodetakse abi südame rütmihäirete ravis. 120
Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfifiilseid (= amfipaatseid) molekule, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile, mis annavad molekulile hüdrofoobsuse, sisaldavad nad fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja mille tulemusena moodustub molekulis polaarne tsenter. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentano- perhüdrofenantreen (seostunud 3 tsükloheksaani ja 1 tsüklopentaani tsükkel), mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Seetõttu on steroolid võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide
taimerakud ümber toitaineid ja saavad neist energiat.Kõik raku sisemuses asuvad osad ujuvad poolvedelas plasmas. Suure osa taimerakust täidab vakuool, mis on täis rakumahla.Vakuool hoiab raku pallikesena pinges. Taimerakule tähelepanuväärne 1. Organellid a. Plastiidid (plasmiid on geenetilise info kandja!). Sekundaarsel plastiidil on 4 membraani. (1) Proplastiidid (2) Kloroplastid: membraanid: graanid, strooma (3) Kromoplastid (4) Amüloplastid (leukoplastid) Tekised 2. Vakuool: ümbritsetud membraaniga (tonoplast), varieeruva sisuga a. Kristallid (Ca-oksalaat) 3. Varuained a. Aleurooniterad: väikestest vakuoolidest b. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!) c. Õlitilgad 4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal 5. Raku kest a
promootoritelt. Kuumashoki valgud (enamus neist on molekulaarsed shaperonid) on vajalikud kahjustatud valkude aktiivsesse konformatsiooni viimisel või kõrvaldamisel. 59 14. Kohanemine temperatuuri muutustega Ulatuslikumad kasvukeskkonna temperatuurimuutused (20°C või enam) viivad enne, kui rakud muutustega adapteeruvad, rakkude kasvu aeglustumisele või peatumiseni. Suurte temperatuurilanguste ja tõusude korral lakkavad membraanid funktsioneerumast. Temperatuuritõusu korral suureneb membraanide lipiidse kihi voolavus, mille tulemusena ioonid pääsevad vabalt läbi membraani liikuma. Selle tulemusena kaob prootongradient. Termofiilidel (kasvavad edukalt 80°C juures) on seetõttu välja kujunenud energiagenereerimise süsteem, mis pumpab prootonite (H +) asemel rakku Na+ ioone, kuna membraani läbilaskvus Na+ ioonide suhtes temperatuuritõusu korral märkimisväärselt ei suurene. Selleks, et
retseptoritele aktiveerides (Ca tase tõuseb) spermis akrosomaalreaktsiooni Akrosomaalreaktsiooni II osas moodustub akrosomaaljätke, mis tungib munaraku rebukestani ja mille pind on kaetud liigispetsiifilise valgu bindiiniga Munaraku pinnal on liigispetsiifilised bindiini retseptorid (bindiin+retseptor=gameetide seondumine) Spermi ja munarakku ühinemisel tekib viljastumiskühmuke (aktiini polümerisatsioon), membraanid ühinevad ja sperm siseneb munarakku. 38. Kehasisene viljastumine (imetaja/inimene). Spermi teekond munarakuni – millised bioloogilised „barjäärid“ selekteerivad sperme (märksõnad reotaksis, termotaksis, kemotaksis), spermide kapatsitatsioon - see on teil spermatogeneesi küsimustes sees – seega juba selge Spermide transport toimub nii isase kui emase suguteedes. Emase suguteedes algab spermide transport tupe ülemisest osast ja
jalus. Viimased üheskoos toimivad mehhaanilise võimendina, mis võimendab trummikilele saabunud võnkumiste amplituudi, andes need võnkumised suurema amplituudiga edasi kesk- ja sisekõrva eristavale teisele elastsele membraanile, mis katab kesk- ja sisekõrva eraldavat ovaalakent. Sisekõrva õõnsus meenutab oma kujult spiraalselt keerdunud teokarbi sisemust ja selles paiknevad samuti kilejad membraanid. Neist olulisim on basilaarmembraan, millel asuvad võnkumistele tundlikud karvarakud. Karvarakkudelt lähtuvad närvikiud, mis sisekõrva teokujulisest õõnsusest ajju suundudes moodustavad kuulmisnärvi. Kuuldava heli omadused Kuuldavat heli iseloomustavad võnkumissagedus, mis määrab ära heli kõrguse ehk tooni (vastavalt kõrged ja madalad helid), heli võnkumiste amplituud, mis määrab ära heli valjuse ehk
Nii on ka selle ühtse väljaga: sellel on erinevates ruumi piirkondades erinevad välja sagedused. Sellise välja-olendi ( elektromagnetväljana eksisteeriv eluvorm ) mõttetegevus ei sõltu siis enam närvitegevuse talitlusest. Närvikoest eraldub elektromagnetlaine. See on mateeria väli, mis omab energiat, impulssi ja massi. Kuna väli eraldub just närvikoest, siis väli omab ka informatsiooni nii nagu närviraku membraanid, kuhu jõuab elektriline impulss ehk närvierutus. Kui informatsioon jääb pärast indiviidi kehalist surma alles, siis koos sellega ka mälu, elukogemused, isiksus jne. Inimese ajus ehk närvikoes liigub informatsioon elektriliste impulsside abil. Need on närvierutused. Ajus olevat närvirakku ümbritseb elektriväli, mis omab ,,keemilise koostise kujul" informatsiooni, mida me oma peades ettekujutame. Kuid see kõik ,,jääb alles" ka pärast närvikoe surma. Informatsioon
Nii on ka selle ühtse väljaga: sellel on erinevates ruumi piirkondades erinevad välja sagedused. Sellise välja-olendi ( elektromagnetväljana eksisteeriv eluvorm ) mõttetegevus ei sõltu siis enam närvitegevuse talitlusest. Närvikoest eraldub elektromagnetlaine. See on mateeria väli, mis omab energiat, impulssi ja massi. Kuna väli eraldub just närvikoest, siis väli omab ka informatsiooni nii nagu närviraku membraanid, kuhu jõuab elektriline impulss ehk närvierutus. Kui informatsioon jääb pärast indiviidi kehalist surma alles, siis koos sellega ka mälu, elukogemused, isiksus jne. Inimese ajus ehk närvikoes liigub informatsioon elektriliste impulsside abil. Need on närvierutused. Ajus olevat närvirakku ümbritseb elektriväli, mis omab ,,keemilise koostise kujul" informatsiooni, mida me oma peades ettekujutame. Kuid see kõik ,,jääb alles" ka pärast närvikoe surma. Informatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
