Uus, liberaalne mõtlemine: suuremad poliitilised vabadused, taunis konservatiivset, rahvusekeskset ja rahvavalgustuslikku tegevust. 1850ndatel ja 60ndatel pandi alus Soome oma rahandusele, postisidele ja pangandusele. Vähendati tsensuuri, tihenesid kultuurikontaktid muu maailmaga. 1863. juuni allkirjastati keeleseadus, millega tõsteti soome keel võrdesse seisu rootsi keelega. Samal aastal kutsuti Soomes kokku Soome seisuste esinduskogu Maapäev. Sellest ajast sai rehulaarseks. 16. Fennofiilid, fennomaanid, svekomaanid Soome keel, kirjandus ja fennofiilsus lahutamatult seotud. Soomemaast, rahvast ja kohalikust ajaloost huvitunud teadlik fennofiilsus sai alguse Daniel Jusleniuse (1676- 1752) teostest ja arenes 18. saj. 2. poolel humanistlike valgustusaadete mõjul edasi. saj. lõppu ja 19. saj. algust tuntakse soome kirjandus- ja kultuuriloos kui Porthani aega. Henrik Gabriel Porthani (1739-1804) ja teiste Aurora seltsi koondunute
Nelja aasta jooksul oli seminari õpetust saanud esialgse ettevalmistuse 160 peamiselt eesti rahvusest kooliõpetajat. Kuigi seminari lõpetajaile muretseti kooliõpetaja- ja köstrikohad, polnud õpetaja seisukord sugugi kerge. Koolimajade aset täitis tihti lihtne rehetuba. Ka ei makstud õpetajale palka. Ta sai küll prii korteri ja kooliajal mõisa või kirikumõisa perelauas süüa. Suvevaheajaks läks ta näiteks oma vanemate poole ja tegi seal põllutööd. 1687. aastaks oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Aga sellest hoolimata koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt rehetoas. Rahvakoolid pärast seminari Riigivõim hakkas kooliküsimustega tõsisemalt tegelema 17. sajandi lõpul. Siis nõudis kuningas, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja rahvale õpetataks ristiusku.
vabariik ja Jougoslaavia riik. Saksamaa pidi loovutama 8ndiku oma territooriumist ning loobuma asumaadest. - 15 - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Eestlased I maailmasõjas: a)sõja sündmused Eestis b)Eestlased sõjaväes 2. Veebruari revolutsioon Venemaal ja Eestis. 3. Autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. (30. märts) 4. Sõja tegevus Eesti pinnal. 5. Oktoobripööre Eestis. 6. Maapäev kõrgeima võimu kandja Eestis. 7. Saksa armee üldpealetung. 8. Päästekomitee moodustamine. 9. Iseseisvuse väljakuulutamine. 10. Saksa okupatsioon Eestis. 11. Balti hertsogiriigi loomise kavatsus. 1. a)1915. a. liikus Eestisse kümned tuhanded Läti sõjapõgenikud. Saksa sõjalaevad pommitasid Pärnut. Tallinnat ja Paldiskit pommitati tseppeliiniga. b)Sõja jooksul võeti Vene sõjaväkke üle 100 000 eestlase, kellest 10 000 suri. 2. Veebruarirevolutsioon(1917. a
kasutada SO vastu, nende saatkond püüti aga SO foogti poolt kinni. Ordu vastastel õnnestus see tegu väga hästi ära kasutada. Hiljem Aschenberg viidi üle Liivimaal üle Saksamaale, kus tunnistas, et toimis ülemate käsul. 1435 sõlmiti Liivimaa konföderatsioon, mis on Ordu nõrgenemise põhjuseks. Ordu tunnistas Riia peapiiskopkonna augustiinliku reeglit. Seda Liivimaa konföderatsiooni sõlmimist on peetud etapiks, millest al võib rääkida Liivimaa maapäeva väljakujunemisest. Maapäev - vajaduse korral kokkukutsutud, aga enamvähem regulaarne saadikute ja maahärrade nõupidamine, nt reguleeriti mündikorraldust, mündi alust, majanduslikke korraldusi. Ainuke intsitsioon, mis liitis Liivimaa ühtseks tervikuks. Ordu sisemist olukorda nõrgendas veel 1430. aastatel toimus maiskondande tüli orduliikmete seas - preisimaa elanike osakaal ordus väike, see, kus piirkondadest tulid ordu liikmed olid üsna piiratud,
müük oli mõisnikele tulusam, müües viina Venemaale või kõrtsides talupoegadele. *) Viinast tulenev raha investeeriti uute majade ehitusse. * 1739 sõlmiti Roseni deklaratsioon, mille kohaselt: -) Talupoeg oli pärisori. -) Kogu talupoegade vara kuulub mõisnikule. -) Koormised on mõisniku määrata. -)Kohtuvõim kuulub mõisnikule. * 1765 võttis kindral kuberner Browne Maapäeval, Katariina II ettepanekul, hääletusele uue patenti, eesmärgiga talupoegade olukorda parandada. -) Maapäev polnud selle poolt, et Katariina II sekkuks talurahva ja maaomanike vahelistesse suhetesse, kuid Browne võttis selle siiski vastu. -) Seda seadust tuntakse kui positiivsed määrused või Browne patent. *) Talupojal oli selle järgi õigus vallasvarale. *) Mõisakoormistele seati ülempiirid. *) Mõisniku kodukariõigust piirati kolmekümne vitsahoobini. *) Talupojal oli õigus mõisnikku kohtusse kaevata. -) Nii kergendati mõnevõrra Liivimaa kubermangu talupoegade olukorda.
Liivi sõda lüppes eesti jagamise kolme kuninga vahel. Saremaa jäi taanile. Läti ala tervikuna ja lõuna eesti läks poolale. liivimaa hakkas tähistama ainult poola valduses olevaid alasid. ja põhja eesti rootsile. Rootsi käes olevat põhja eestit nim eestimaaks. Poola aeg lõuna eestis. Kõrgemaks isikuks oli poola asehaldur. Maa jagati tartu pärnu võnnu presitentkondadeks/ rojevoodkond. Mis omakorda jagunenis starostkondateks. Kohaliku aadli esindus organiks jäi maapäev. Aadlikud säilitasid oma privileegi. Maavaldused jäid alles. Lutheri usk säilis. Ameti kohad jäid aadlikele. Talupoegade pärisorjus kinnitati. Mõisnike hulgas suurenes poola ja leedu feodaalide osa. 1584 anti valgale linna õigused , pärnu muutus ühtseks ja tähtsaks sadama linnaks. Katoliiklik poola hakkas vastu reformatsiooni tegema. Hakkas tartus tegutsema jasuiitide ordu. Rajasid jusiitide koleegiumi ja selle juurde ladinakeelse gümn. Lisaks asutati tõlkide seminaar
pidi andma loa, et talutüdruk läheb teise mõisa töötama, kuid tavaliselt mõisahärrad keeldusid sellest (Seaduse rikkumine). Mõisahärra ei tahtnud, et tööjõud lahkuks. 1765. aasta positiivsed määrused: 1765. aasta positiivsed määrused, mis puudutasid ainult Liivimaad. Kindralkuberner George Browne hakkas Katariina II korraldusel sekkuma Liivimaa talurahva olukorra reguleerimisse. 1765. a algas Liivimaal maapäev, kus Kindralkuberner nõudis talurahva olukorra parandamist: Nõudis, et talupojal peab olema omandiõigus vallasvara üle (Kõik, mis talupoeg on ise endale saanud). Mõisnik ei tohtinud määrata talupojale surmanuhtlust. Kindlat mõisakoormised. Mõisnike kodukari õiguse piiramine (KARISTAMINE). Pearaharahutused: Puhkes Liivimaal, talupoegade seas, 1784 suvel. Varem pidi kõik maksud toimetama mõisahärrale ning tema toimetas osa riigile. Kuid nüüd pidid
isikuandmetele. (tervislik seisund, etniline päritolu, usulised vaated, juurdluse materjalid, lapsendamisega seonduv) Järelvalvet selle seaduse täitmise osas teostab Andmekaitse Inspektsioon. Kodakondsusseaduse alused Kodaniku mõiste pärineb juba Vanast Kreekast. Kodanikud on see osa inimestest riigis, kes on riigiga tihedamalt seotud kui mittekodanikud ja kellel on veidi rohkem õigusi ja kohustusi. Eesti kodakondsus sai alguse 26. novembril 1918, mil Maapäev võttis vastu selle kohase määruse. Kodanikuks võib saada mitmel viisil: 1. Sünni järgi a) jus soli päikese õigus b) jus sovignet vere õigus 2. lapsendamine 3. eriliste teenete eest 10 inimest aastas 4. taotlemine pikk protsess 1. ta on 15 aastat vana 2. peab olema elanud Eestis 5 aastat alalise elamisloaga. 3. keeleeksam 4
tuleks riigiga tihedamalt liita ja poolastada. Poola aeg algas Liivimaale halduste korrastamisega. 1582 kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. : kõrgeim ametiisik asehaldur, maa jagati kolme ossa: Tartu, võnnu, pärnu. Igaühe etteossa eluaegne president. 1598 presidentkond - vojevoodkond. need jagusid omakorda staarostkondadeks. Eestis 9 staarostkonda , need ei allunud presidendile. Kohaliku aadli esindusorganiks sai võnnus peetav maapäev.esindajad: 2 poolakat, 2 leedulas 2 sakslast. Sajandi viimastel aastakümnetel üritati maa majandust taastada. Koormisi ühtlustati ja nend emääradest peeti kinni - soodustas talupoegadel omaalgatust talude pidamisel. XVII muutus tänu sõja jätk ja poola majanduslik langus. Talupoegadelt võeti- mis võtta andis! Poolastamise tähtsaimaks eelduseks oli katoliiklus. Algas vastureformatsioon. Jesuiitide ordu- tegutses reformatsiooni vastu kogu euroopas. , peamine keskus eesti alal Tartu,
Uus, liberaalne mõtlemine: suuremad poliitilised vabadused, taunis konservatiivset, rahvusekeskset ja rahvavalgustuslikku tegevust. 1850ndatel ja 60ndatel pandi alus Soome oma rahandusele, postisidele ja pangandusele. Vähendati tsensuuri, tihenesid kultuurikontaktid muu maailmaga. 1863. juuni allkirjastati keeleseadus, millega tõsteti soome keel võrdesse seisu rootsi keelega. Samal aastal kutsuti Soomes kokku Soome seisuste esinduskogu Maapäev. Sellest ajast sai rehulaarseks. 16. Fennofiilid, fennomaanid, svekomaanid 17. saj., Rootsi-Soome kõrgajal, hakkas Soome kõrgkiht rootsistuma. Sellele vastukaaluks tekkis fennofiilsus, mis avaldus soome keele, rahvaluule ja ajaloo uurimises. Soome keel, kirjandus ja fennofiilsus lahutamatult seotud. Soomemaast, rahvast ja kohalikust ajaloost huvitunud teadlik fennofiilsus sai alguse Daniel Jusleniuse (1676-1752) teostest ja arenes 18. saj. 2. poolel humanistlike
Rahvusvahelistele suhetele iseloomulikud jooned Euroopas imperialism - suurriikide taotlus laiendada oma territooriumi või mõjusfääri Hiina oli jaotatud erinevate Euroopa riikide vahel mõjusfäärideks Kuninganna Victoria valitseb 64 aastat - Victoria ajastu Rahvuslusele toetuv imperialism meie rahvusele peab siin maailmas kuuluma kindel positsioon rahvuslusele vaimseks toiduks on teadmine, et oma riik on võimas Püüd laiendada enda mõjuvälja maailmas Õigustust leiti Euroopa tsivilisatsiooni ülimuslikkuses vallutus = progress vallutust võeti kui hädaliste aitamist, põhimõte oli et väiksed riigid ise ei ole võimelised suureks saama ja siis nö `aidati' neid Kolooniad ka väikeriikidel enne kui Kongo sai Belgia riigi omaks, oli varem Belgia kuninga ainuvaldus Maailma kontrollib sisuliselt kaheksa riiki Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, Jaapan, USA mõni rii...
Tänu sellele ühendati Eestimaa kubermanguga ka Liivimaa kubermangu eesti elanikkonnaga ala ning saadi ka luba rahvusväeosade loomiseks. Viimast lubas Ajutine Valitsus seetõttu, et Venemaa jätkas Esimeses maailmasõjas osalemist ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni. Ametisse sai ka kubermangukomissar, kelleks sai eestlane Jaan Poska. Samuti moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. 1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Lahingutes osalesid Vene poolel ka eesti väeüksused. Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal aga kiiresti ning peagi toimuski Petrogradis oktoobripööre, mis tõi võimule Vladimir Lenini juhitud kommunistid. Eestis võttis võimu üle tema ustav liitlane Viktor Kingissepp, Poska oli sunnitud tagasi astuma. Peagi selgus,
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Viimased taastasid oma võimu talupoegade üle ja said tagasi kuninganna Kristiina aegse autonoomia, s.t landesstaati ehk maariigi, mille Rootsi keskvõim oli 17. sajandi lõpuks lühikeseks ajaks likvideerinud (Vahtre, 2000). Landesstaat tugines balti erikorral, mille elluviijaiks ja toeks olid tol ajal kolm (Eesti-, Liivi ja Saaremaa) rüütelkonda, mis 18. sajandil muutusid lõplikult suletud korporatsioonideks. Rüütelkondade kõrgeim võimuorgan oli maapäev, mis valis rüütelkonna peamehe ja teised ametimehed. Neid ametikohti täitsid sageli balti aadlikud. See olukord soodustas Balti kultuuriprovintsi väljakujunemist: baltisakslastel kujunes välja ühistunne, nad pärinesid samadest oludest ning nende alamad kui ka ülemvalitsejad olid muust rahvusest. Eestlased jäid baltisaksa mõtte-, vaimu- ja kultuurimaailma mõjusfääri, ent ei saksastunud. Küsimus pole mitte teadlikus rahvusmeelsuses või kultuursuses, vaid
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
kohustusi. EE III kuningriigi koosseisus (1561-1645) Poola aeg Lõuna-Eestis: toimus Liivi halduse korrastamine. Maa jagati presidentkondadeks. Väiksemad haldusüksused olid ökonoomiad ja staarostkonnad. Staarostid allusid otse keskvõimule. 1598. ordinatsiooniga muudet presidentkond vojevoodkonnaks. Liivimaal ja Lõuna-Eestis vallataolised ühikud – vardjaskond. Vardjas või kubjas oli vahemikeks riigi ja talupoegade vahel. Kohaliku aadli esindusorganiks maapäev. Rootsi võim P-E: Eestimaa hertsog- e vürstkond, eesotsas asehalduri e kuberneriga. Provints jagunes 7 linnuselääniks, mis omakorda jagunes mõisaläänideks. Maa jagunes Harju, Viru, Järva ja Lääne maakonnaks e kreisiks. Foogtid kogusid makse ja mõistsid kohut. Siseküs-te otsust rüütelkonna käes. Taani võim Saaremaal: riigimaid haldas asehaldur. Kroonumaad jagunesid ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks talupoegadest valitud vanemad e kupjad ja kiltrid.
herstogi riigi üle, mingil juhul kui herstogit pole, pidid asendama teda, muudel aegadel kui ta ametlikult olemas, siis oli tema ülesandeks hertsogit nõustama ja kaitsa kohalike aadlike huve. Koosnes 6 liikmest , 4 ülemnõunik ja kaks alamnõunikut(pidi olema ülikooliharidus), nõukogu tööd juhtis ülemnõunikute vahelt valitud kantsler, kõik nõukogu liikmed valiti aadli poolt. Teiseks Kuramaa statuutidega, muudeti aadli maapäev alaliselt kooskäivaks regulaarselt, õigus langetada otsusi mis puudutasid otseselt kuramaa aadlit, teha ettepanekuid hertsogile, ja alustas tööd 12 liikmeline maanõunikute kolleegium, mis hoolitses järjepidevalt aadli õiguste eest. Nende statuuditega on seotud rüütelkonna kujunemine, seadis sisse aadlimatriklit.Kuramaa statuudi panid paika halduste territoriaalse jaotuse jagades kogu kuraaamaa hertsogkonna 4 maakonnaks,
Eestimaal E.Sahhovski(Maru valitseja), Liivimaal Z.Zinovjev 1888 politsei korralduse reform 1889 kohtu reform. Kohtuprotsess avalikuks, kaotatakse seadusandlikud kohtud. Hakkavad tööle advokaadid. 1889 valla reform. S.t kui valla tegevuse üle kehtestati tsaari riigi reform. Pannakse ametisse talurahva asjade komisjon 1892 linnareform. Linna volikogus said valitseda kõik kinnisvaraomanikud. Valmisõiguse said peenemad ametnike pojad. Rüütelkond ja maapäev tegutses edasi. Kirikul oli suur roll. IV Kultuuriga seotud reformed 1887 alg- ja keskkoolis õpetatakse vene keeles (linnas) 1892 võetakse vastu seadus, et õppida võis vene keeles Ettevõtmised Venestamise ajal: *Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti lipp *J.Hurt üleskutse rahva luule kogumiseks * Karskusselts Villem Reimars RAHVUSLUSE TÕUS 3 suunda : 1)Mõõdukad- J.Tõnisson, V.Reiman. Keskus Tartus , "Postimees" 2)Radikaalid- K.Päts, Jaan Teemant. Keskus Tallinnas, "Teataja"
kuninga vahel ehk sõjaliit Venemaa vastu. Varasemalt Liivi ordu lubas, et ei liitu Venemaa vastu. Liivimaa minek naaberriikide kontrolli alla- Liivimaa oli halvas olukorras, mõisteti, et Venemaa on ettevalmistatud sõjaks aga Liivimaa mitte. Esialgselt otsitakse sõjalist ja finantsilist abi. Augsburgis peetakse maapäeva, kus jõuti otsuseni, et tuleb abistada Liivimaad ning antakse 100 000 kulda, kuid tegelikult raha liikuma ei hakanud. 1560. aastal tuli kokku riigi maapäev, kus räägitakse 300 000 kulla eraldamisest Liivimaale, kuid raha ei saadetud. Taani: Kuna Rootsi ignoreeris kirju tuli otsida abi Taanilt. Saadetakse delegatsioon, kuid kuningas Christian III sureb läbirääkimiste ajal. Taani kuningas soovis vastutasuks: Järvamaa, Tallinn, Viljandi. Ordu sai 20 000 taalrit. Taani sõlmis relvarahu 6'ks kuuks Liivimaa ja Venemaa vahel. Saare-Lääne piiskop Johann V müüb maha Saare-Lääne piiskopkonna Taani
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
Lühiülevaade põhiseaduse ajaloost Eesti iseseisvuse taastamisega sündis meie rahvuslikku õiguskorda uus põhiseadus. Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 28. juuni 1992. a rahvahääletusel vastu põhiseaduse. Põhiseaduse vastuvõtmisest on möödunud juba kakskümmend aastat. 2002. aastal ilmus esimene taasiseseisvumisjärgne põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2008. aastal ilmus teine kommenteeritud väljaanne, sest põhiseadusest arusaamise tunnetusulatus vajab pidevat tänapäevastamist. Käesolevad põhiseaduse kommentaarid on seega juba kolmandad. Eriti akuutseks muutus põhiseaduse mõtte sisustamine seoses Eesti vastuvõtmisega Euroopa Liitu, st alates 1. maist 2004. Eesti rahvas otsustas rahvahääletusel 14. septembril 2003 Eesti riigi Euroopa Liitu astumise ja põhiseaduse täiendamise üle. Rahvahääletusel vastu võetud Eesti ...
Saj on Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu. See koosneb hulgast dokumentidest, mille poolde pöördutakse ühise nime all. "Magna Cartale" kirjutasid lisaks kuningale alla 25 parunit, 13 piiskoppi, 19 abti, paavsti ja templirüütlite esindaja. Originaaleksemplarid koostati 15. juulil 1215 ja saadeti allakirjutanutele. Vana-Liivimaa näide: õiguste paljusus Maapäev (kõrgeim seadusandlik ja kohtuvõim) Maaisandad (Riia, Tartu ja Saare-Lääne piiskopid, ordu - maaõigused) Linnad (Riia või Lübecki õigus) Vasallid (oma rüütliõigused) Kirik (kanooniline õigus) Talupojad (tavaõigus, maaõigus) Ühildamispüüded Saksa riikides Reichskammergericht – loodi 1495 Wormsi riigipäeval Kaitseb õiguskorda ja maarahu Tasandab seisuste vastuolusid
Enamlaste poliitika, mille lahutamatuks osaks oli poliitiliste vastaste represseerimine, tekitas rahva seas järjest suuremat rahulolematust · EESTI ISESEISVUMINE: 29 1917. aastal otsustas Täitevkomitee Maapäeva laiali saata. Rahvasaadikud aga ei allunud korraldusele ning enamlased olid sunnitud Maapäeva jõuga laiali ajama, kuid Maapäev jätkas siiski illegaalsid kokkusaamisi Aastavahetusel peetud koosolekutel astuti üksmeelselt seisukohale, et niipea kui Saksa okupatsioon on muutunud tõelisuseks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt 1918. aasta jaanuaris astuti esimesed reaalsed sammud iseseisvumise suunas, loodi kontakt Vene poliitiliste erakondade ning Suurbritannia, Prantsusmaa kui ka Ameerika Ühendriikide saatkonnaga Petrogradis 18. veebruaril 1918
uute Eesti rahvusväeosade loomiseks. Loodi Eesti diviis: 4 jalaväepolku, suurtükibrigaad jm osad. Diviisi ülemaks kuulutati alampolkovnik Johan Laidoner. Eestlaste jaoks oli üsna ammuseks politiliseks eesmärgiks autonoomia saavutamine. (esimest korda 1905. aastal). 1906. aastal koostati I autonoomia seaduseelnõu (Pung, Päts, Strandman, Teemant). Eestimaale antaks sellega tulevikus laialdane autonoomia (oma seadusandlik asutus Eesti Maapäev dem valitud, selle kõrval töidesaatvana Eesti Maavalitsus, seotuse Ve-ga kindlustab aga Ve valitsuse õigus määratata Eestimaa kuberner ning Eesti saadab Ve valtsusse rahvussekretäri, kes osaleks valitsuse koosolekul. Lisaks kõneldi ka eraldiseisvatest kohtuasutustest kõrgeimaks pidi saama senat. Kõneldi ka eesti keelest kultuurautonoomia tagamine). Selline eelnõu ei saanud mingit käiku ja selle juurde pöördus 1915-16 tagasi Jüri Vilms. 1915
Eesti poliitikute eesmärgiks sai Eestile autonoomia väljanõudmine. Eeskuju oli Soomes. Avalikult hakati sellest rääkima 1905 a. Eriti jõuliselt propageeris seda esimene erakond. Puudus võimalus selle läbisurumiseks. Esimese sisulise kavatsuseni jõuti 1906 a, kui Eesti poliitpagulased kostasid Vene riigiduumale esitamiseks Eesti autonoomia seaduseelnõu. Jäädakse Venemaa koosseisu, ühine poliitika, raha ja kõik värk, aga kohalikke asju lahendatakse Eestis (Eesti Maapäev ja Maavalitsus). Kavatseti luua eraldiseisev kohtusüsteem. Tol hetkel oli see ebarealistlik ja see riigiduumani ei jõudnud. Uue hinguse sai see ilmasõja ajal. Selleks ajaks oli kasvanud uus noorem haritlaste põlvkond ja nemad viisid seda ideed edasi. Seal andis tooni Jüri Vilms ja teised. Jäi jälle sinnapaika Veebruarirevolutsiooni ajal tõused autonoomia idee jälle ja igal pool. Tartu nõupidamine, Alguse sai protsess 6
Suuremad ümberkorraldused algasid 1877, kui kehtestati uus linnaseadus. Linnavlaitsus sai uueks valitsejakandjaks, eesosas oli sellel linnapea. Valiti ka linnavolikogu, valiti küikide linnaelanike poolt, kelle varandus vastas teatud normile. Linnades oli ka tsunfisundluse kaotamine 1866 aastal , ettevõtlusvabadus ftw. Rüütelkondliku omavalitsuse juures 19 sajandil olulisi muudatusi ei toimunud, küikoli nii, nagu ta oli 18 saj enamvähem. Rüütelkonna kõrgeim institutsioon oli maapäev, tähtsaim tegutsev oli aga Maanõunike kolleegium. 19 saj tekib uus teema ehk Talurahva omavalitsus- esialgu olid need mõisnikkonna kontrolli all, tähtis oli 1866 vallareform, kui omavalitsused vabaneti mõisnikke eeskostest. Tekkisid eraldi vallavalitsused ja vallakohtud. Vallavalitsuse eesotsas oli vallavanem. Oli ka vallvolikogu, mis tuli kokku vhemalt 1 kord aastas, otsustas töhtsamaid küsimusi. Kohtuvõim 19 saj
Sellega paranesid ka linlaste õppimisvõimalused. Lugemise ja kirjutamise oskus omandati alamsaksa keeles ja palju aega kulutati rehkendamise, kirikulaulu ning ladina keele õppimiseks. Kirjaoskuse järele oli nii suur nõudlus, et 1437. aastal asutati ka Niguliste koguduse juurde kirikukool. Ametlike koolidega hakkasid võistlema eraõpetajatega, nende nn. kirjutuskoolid aitasid kaasa lugemisoskuse levimisele kõigis Eesti linnades. 1422. aastal Valgas kokku tulnud maapäev nõudis kirikuõpetajailt meieisapalve, ,,Ave Maria", kaheteistkümne usupeatüki ja kümne käsu õpetamist rahvakeeles. Vaimulikud pidid õppima koguduse liikmete keelt ja selles keeles jutlustama. Siit alates hakati tõlkima ja levitama nõutavaid tekste eesti keeles. Eestikeelne kirjasõna alustas vaevalist arenguteed. Lääne-Euroopa eeskujul asutati kirikumõisate juurde kirikukoolid. Kuna katoliku kirikus
1853. aastal taastati Preisi juhitud Saksa Tolliliit. Tolliliidu kaudu kasvas Preisi osakaal Saksamaal veelgi. Valitseja Friedrich Wilhelm IV, kes oli vaimuhaige, kõrvale määrati regendiks tema vend Wilhelm, kes pärast venna surma 1861. aastal sai kuningaks Wilhelm I nime all. Tema aja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel. Otto von Bismarcki poliitika Usaldus kuninga ja ühiskonna vahel murenes, kui taheti Preisi armeed ümber korraldada. Preisi maapäev jättis aga reformid osaliselt kinnitamata. Kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja sellepärast kutsus ta 1862. aastal Preisi valitsusjuhiks ,,tugeva käe" poliitikuna tuntud Otto Leopold von Bismarcki. Bismarck oli tõesti kindlakäeline poliitik, kes oma tahtmise saamiseks vahendeid ei valinud. Kuningas Wilhelm I toetas valitsusjuhi tegevust. Aja jooksul kujunes kuninga ja Bismarcki vahel liit, kus oli vormiliselt
Ajutise Valitsuse otsusega ühendati Eestimaa kubermanguga ka Liivimaa kubermangu eesti elanikkonnaga ala ning saadi ka luba eesti rahvusväeosade loomiseks. Viimast lubas Ajutine Valitsus seetõttu, et Venemaa jätkas Esimeses maailmasõjas osalemist ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni. Ametisse nimetati ka Eestimaa kubermangukomissar, kelleks sai eestlane Jaan Poska. Samuti moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Eesti Maapäev. 1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa poolel ka Eesti rahvusväeosade 1. Eesti jalaväepolk. Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal kiiresti ning Petrogradis toimus oktoobripööre (mis toimus uue kalendri järgi novembris), millega haarasid võimu bolševikud. Eestis võttis võimu üle
Aga nt Viljandimaa mõisnikud ei müünud eriti oma mõisasid. Talude ostmine mõjutas hobuseid ka väga. Enne ei olnud hobuse jõudlus oluline, nüüd aga hakkas talupoega huvitama, et hobused suudaks rohkem ja paremini tööd teha. Läänest hakati Ardenne tooma. Ja linnadesse toodi traavlid ja tüdrukud sõitsid ratsahobustega. Klepper (hobusenärakas) kasutati taluhobuste nimetamiseks. Eesti hobust oli kasutatud viatka, admurdi hobuse parandajana. Liivimaa maapäev otsustas luua 1855 aastal hobusekasvatuse, 1856 alustas Tori hobusekasvandus. Eesti hobuse baasil hakkas välja kujunema 3 tõugu. Prooviti eesti hobust parandada araabia tõuga, mis aga ei toiminud. Ristati eesti hobust ka Soome tõugu hobusega.Norra hobusega ja ardennidega prooviti ka. Ja tori tõu aretuseks toodi Norfolk-roadster ja hunteri ristand täkk Hetman, alguses võeti rendile Torisse 1892, 1894 osteti ja 1912 lasti maha pidulikult. Tori hobuse tõug saadi tasase aretuse käigus
Venemaa aken läände - Peeter rajas 1703.aastal uue pealinna Sankt-Peterburgi - Venemaa impeeriumi laienemine ja kiire areng tagasi baltisakslastele 18-19.saj peaaegu piiramatud karjäärivõimalused. Baltisakslased jäid ROMANOVITE dünastiale ustavaks 20.sajandini - Adam Johann von Krusenstern (ümbermaailmareis), Fabian Gottleib von Bellingshausen (Antarktika), Karl Ernst von Baer(embrüoloogia), August von Kotzebue (kirjanik) - Maapäev (kõrgeim otsustusõigusega instants). Juht: Liivimaal maamarssal, Eestimaal peamees. Võimuperiood kestis kolm aastat. Tähtsaim ülesanne: esindada rüütelkonna huve. Täidesaatev organ oli maanõunike kollegium, mis koosnes 12 maanõunikust, eluaegsed. - Kaasaegne kroonik nimetas Liivimaad ,,aadli taevariigiks, vaimulike paradiisiks, välismaalaste kullakaevanduseks ja talupoegade põrguks".
Eesti agraarajaloo ülevaade 1935, kuidas maaelu valdkonnas maa suhted ja isiku õiguste suhted reglementeeritud kuni Eesti maareformini välja. Adolf Prandi (1903-1983) doktoritöö kroonika tüliküsimustest Eestimaa Ülemmaakohtus Rootsi ajal 1938, töötas ka arhiivis. Aleksander Looring (1910- 1941) magistritöö ,,Eesti Vabariigi sünd" 1939, uuris õiguslikku ruumi, kus tegutseti. Eesti Maapäeva ja Vabariigi välja kuulutamine. Mida lugeda Eesti Vabariigi algus dokumendiks? Novembris kui maapäev kuulutab end kõrgemaks võimuks või mai 1918? Doktori teemaks eestlaste õiguslikest nõudmistest 1905. aasta revolutsiooni aegu. Materjali kogumine varem, ankeet väljatöötatud ja vallategelastele saadetud. Looring võtnud uurida Jüri Vilmsi eluteed, kes ta kangelane. 1940 Looring, kes uudsete tegevustega tegeles, tõmmati Nõukogude TÜ õppetegevusse. Nõukogude poolt rajama revolutsiooni muuseumi. Looring selle loomisse ja sai punase pitseri külge.
Holland oli oluline transiitkaubanduse vahendaja 16.-17.saj. Olulisimaks ühiskonnaklassiks oli jõukas kodanlus. 17sajandil kuulus Holland Euroopa juhtivate suurriikide hulka. Holland oli kaubanduslik riik ja välispoliitiliselt oli ta enesekaitsele suunatud Hollandile kuulus 75% Euroopa kaubalaevastiku mahust. Holland oli ka koloniaalriik (vallutas mh Portugali kolooniad). Hollandis oli kaupmeeste demokraatia: esialgu Holland on vabariik, hiljem juhib ülemasehaldur, Hollandis eksisteerib maapäev (kodanlus). Holland oli 17. sajandil ka usulise sallivuse pioneer Euroopas. Seal olid kõrgetasemelised ülikoolid, mis olid ühed Euroopa parimad. Kui mujal oli maalikunst ilustatud ja dekoratiivne, siis Hollandis oli 17. Sajandil kõrgetasemeline ,,kodanlik" maalikunst. Allakäik algas 17.saj II poolel, see ei olnud nii laiaulatuslik kui Rootsis aga suurriigi staatus hakkas siiski närbuma Holland oli nagu Rootsigi liiga väike võrreldes naabritega.
Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1 b. Sõltumatus keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha c. Unitaarriik § 2 IV Eesti Vabariigi territoorium § 122 V Eesti Vabariigi ajalooline areng J. Põld ,, Loenguid Eesti riigiõigusest" 1. EV tekkimine ja areng kuni 1932 · 30. märts 1917 loodi Eestimaa kubermangu ajutine Maanõukogu ehk Maapäev · juuli 1917 Maanõukogu otsus kõrgemast võimust (1. RT 27.nov 1918) · 21- 22 jaanuar 1918 valimised · 24. veebruar 1918 · 19 veebruar 1918 Eesti päästekomitee · Saksa okupatsioon · 21. november 1918 Maanõukogu kõrgema võimu kandja · Vabadussõda · juuni 1919 EV valitsemise kord · Vabadussõda lõppes · 15. juuni 1920 EV esimene põhiseadus (89 paragrahvi)
Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1 b. Sõltumatus keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha c. Unitaarriik § 2 IV Eesti Vabariigi territoorium § 122 V Eesti Vabariigi ajalooline areng J. Põld ,, Loenguid Eesti riigiõigusest" 1. EV tekkimine ja areng kuni 1932 · 30. märts 1917 loodi Eestimaa kubermangu ajutine Maanõukogu ehk Maapäev · juuli 1917 Maanõukogu otsus kõrgemast võimust (1. RT 27.nov 1918) · 21- 22 jaanuar 1918 valimised · 24. veebruar 1918 · 19 veebruar 1918 Eesti päästekomitee · Saksa okupatsioon · 21. november 1918 Maanõukogu kõrgema võimu kandja · Vabadussõda · juuni 1919 EV valitsemise kord · Vabadussõda lõppes · 15. juuni 1920 EV esimene põhiseadus (89 paragrahvi)
august Ordule. Tartu piiskopi Theodericus III (Damerow) sõda ordu vastu; vitaalivendade tulek 1396 Tartusse. juuli– Orduvägi rüüstas Tartumaad. november 1397, 13. Saksa Ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen andis Harju- ja Virumaa vasallidele juuli nn armuõiguse, millega nende õigusi laiendati. 1407, 5. mai Pirita kloostri esmamaining. Valka kogunes esimene Vana-Liivimaa maapäev, osa võtsid ordu, läänimeeste 1422 (mõisnike), vaimulike ja linnade esindajad; maapäevast sai Vana-Liivimaa elu juhtiv organ. 1433 Suur tulekahju Tallinnas. 1464 Katk Tallinnas, ellu jäi kolmandik linnaelanikke. 1474 Valmis Tartu toomkirik. 1480–81 Liivimaa esimene sõda Vene (Moskva) riigiga. 1492 Venelased ehitasid Narva jõe paremale kaldale Ivangorodi (Jaanilinna) linnuse. 1500 Eesti rahvaarv suurenes veerand miljonini
- Hispaania Madalmaade provintsid (Burgundia pärand Habsburgidele Hiliskeskajal) I Lõunas Prantsusesek. Kat.Valloonid ja Flaamid) II Põhjapoole Hollandik. Prot. Holland: (Tänapäeval : I Belgia II Holland) - Karl V ajastu õitseng majanduse, kultuuri alal , levib prot. - Maj. õitsev piirkond (üle 200 linna) Transiitkaubanduse sõlmpunkt (50%) - Kõige olulisem ühiskonnaklass jõukas ja iseteadlik Prot. Kodanlus - Igal Prov. on oma omavalitsus (Seis. esindus). + Ühinenud maapäev (1465) 1560-tel Kalvinistide ülestõus Flandrias (1567) - Usuline ja rahvuslik vastuolu kat. Hispaaniaga süveneb (Inkvisit.) - Madalmaade 7 Põhjapoolse Prov. vabadusvõitlus algab 1568 (1572 Hollandlaste mäss) ja kestab kuni Vestfaali rahuni (1648) - Oranje suguvõsa (Wilhelm/Willem ja Maurits, militaaria uuendamine) - Põhjaprov. prot Utrechti Unioon (1579): - Kuulutab välja 7 provintsi iseseisvuse 1581. PUUDUV OSA !!!
Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1 b. Sõltumatus keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha c. Unitaarriik § 2 IV Eesti Vabariigi territoorium § 122 V Eesti Vabariigi ajalooline areng J. Põld ,, Loenguid Eesti riigiõigusest" 1. EV tekkimine ja areng kuni 1932 30. märts 1917 loodi Eestimaa kubermangu ajutine Maanõukogu ehk Maapäev juuli 1917 Maanõukogu otsus kõrgemast võimust (1. RT 27.nov 1918) 21- 22 jaanuar 1918 valimised 24. veebruar 1918 19 veebruar 1918 Eesti päästekomitee Saksa okupatsioon 21. november 1918 Maanõukogu kõrgema võimu kandja Vabadussõda juuni 1919 EV valitsemise kord Vabadussõda lõppes 15. juuni 1920 EV esimene põhiseadus (89 paragrahvi)
Kohaliku aadli seisuslikel privileegidel põhinevat autonoomset omavalitsussüsteemi hakati nimetama Balti erikorraks, see säilis ka Vene võimu all (alates 1710). Pärast 1917. a Veebruarirevolutsiooni oli Venemaa Ajutine Valitsus sunnitud andma Eestile autonoomia. Võim läks Eestimaa kubermangu Ajutisele Maanõukogule (Maapäevale), mis kuulutas end 28. nov 1917 kõrgeimaks võimuorganiks Eestis. Kuigi bolsevikud ajasid selle laiali, tegutses Maapäev edasi ja põranda all moodustati Eestimaa Päästekomitee. Viimane kuulutas bolsevike põgenemise järel 24. veebruaril 1918 välja Eesti iseseisvuse. Pärast Saksa okupatsiooni (1918 veebr-nov) ja Vabadussõda sai Tartu rahulepingu sõlmimisega Eestist iseseisev riik. 1940 inkorporeeris N Liit Eesti oma koosseisu. 1944 tehti katse taastada Eesti vabariik. Järgnes taas Nõukogude okupatsioon. 1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20.
c. Unitaarriik § 2 IV Eesti Vabariigi territoorium § 122 V Eesti Vabariigi ajalooline areng J. Põld „ Loenguid Eesti riigiõigusest” 1. EV tekkimine ja areng kuni 1932 ● 30. märts 1917 loodi Eestimaa kubermangu ajutine Maanõukogu ehk Maapäev ● juuli 1917 Maanõukogu otsus kõrgemast võimust (1. RT 27.nov 1918) ● 21- 22 jaanuar 1918 valimised ● 24. veebruar 1918 ● 19 veebruar 1918 Eesti päästekomitee
TEEMA 5. RIIGI AJALOOLISED TÜÜBID, RIIGI VORMID NING RIIGI FUNKTSIOONID § 2. P. 2. RIIKLIK KORRALDUS - lisa: Föderatiivse riikliku korraldusega riikide osariigid Kolmes Euroopa riigis on föderatiivne riiklik korraldus - Saksa LV, Šveits ja Austria. Kahe esimese osariikidel on üsna lai autonoomia, kuna Austria liidumaade pädevus on sedavõrd piiratud, et ta hakkab lähenema juba praktiliselt unitaarsele riigile. Osariigi kõrgeim seadusandlik kogu on maapäev, sisuliselt tema parlament. Saksa LV liidumaade maapäevad on ühekojalised (v.a. Baieri), mis valitakse üldistel ja otsestel valimistel 4 aastaks. Liidukantsleri vaste on liidumaade valitsusjuht ministerpresident, valitsusse kuulub koos temaga teatud arv ministreid ja riigisekretäre. Saksa LV linnriigid Berliin, Hamburg ja Breemen moodustavad erandi, sest nende esinduskogu (Eesti volikogu vaste) teostab samas ka kohalikku omavalitsusvõimu. Liidumaade ministeeriumidele allub kirev
praktiline poliitika ja sealt arenes välja poliitfilosoofia, mis põhines pragmaatilisel lähenemisel1859 asutati ülesaksamaaline erakond Saksa Rahvusliit, mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisi juhtimisel. Otto von Bismarck ja tema "vere ja raua" poliitika (von Roon, Wilhelm I, sõjaväereform, konstitutsiooniline konflikt). Usaldus kuninga ja ühiskonna vahel murenes, kui taheti Preisi armeed ümber korraldada. Preisi maapäev jättis aga reformid osaliselt kinnitamata. Kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja sellepärast kutsus ta 1862. aastal Preisi valitsusjuhiks ,,tugeva käe" poliitikuna tuntud Otto Leopold von Bismarcki. Saksamaa ühendamises hakkaski juhtivat rolli mängima Preisimaa ja Preisi kantsler Bismarck, kes oli kantsleriks nimetatud 1862. aastal pärast Wilhelm I surma. Ta otsustas Saksamaa "raua ja verega" ühendada
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võ...
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
