Teadus artikkel,uurimus muljeid ja tõlgendusi Arvamusartikkel(arvamus), maailmast,aitab elu Uudis(fakt),reportaaz,intervjuu,retsensioon paremini mõista on ehk arvustus kujundlik ja kunstiline EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA Proosa vormis jutustav Lüürika ehk. Luulekirjandus Ehk näitekirjandus kirjandus kus kujutratakse Annab edasi autori tõepäraseid sündumi,rahulik tundeid,meeleolusid ja ja üksikasjalik mõtteid *Süzee-sündmustik Loodus-,armastus-,isamaa- ja *dialoogivorm *Miljöö-aeg,koht mõtteluule *remargid *Karakterid-tegelased *Riim *lavale sobivus
selga vesi; nagu kana takus; kops läheb üle maksa. 1.Mis on rahvaluule? 2. kuidas rahvaluule jaugneb?(skeem) 3. regivärsilise rahvaluule tunnused?(algriim jne) 4.Mainasjutt, selle tunnused?(8 tükki) 5.Muistend ja selle jagunemine?(aja jne) 6. Mis on naljand jam is pajatus? 7.Rahvaluule väikeliigid mõistend?(näide) Kirjandus Eepika Lüürika Dramaatika (jutustav kirjandus) (luulekirjandus) (näitekirjandus) Eepos ood tragöödia Romaan pastorad komöödia Jutustus sonett draama Novell ballaad Reisikiri poem Päevik haiku Miniatuur lüüriline luuletus
Oma konservatooriumi-aastatel lõi ta "Kus on kulla kodu", "Kodune kohake", "Linnuke", "Kevade" jne. Laulud "Enne ja nüüd" ning "Pühendan kõik kallile" annavad märku Härma loomingu kontrastusest, loomingu kahest poolusest. Esimene on heroistlik, täis eepilist jõudu. Siia kuuluvad veel meeskooridele loodud "Viimse vere tilgani", "Kalev ja Linda" ning "Meeste laul", segakooridele "Veel kaitse kange Kalev", "Kuma koit" jt. Teine loomingu pool on õrna meeleoluga lüürika, mille abil väljendab ta enda leegitsevat isamaa-armastust nagu L. Koidulagi seda tegi. A. Haavast on kantud jällegi unistav tunderomantika. Sellesse poolde kuuluvad juba mainitud "Pühendan kõik kallile", "Metspiiga", "Kui sa tuled, too mul lilli", "Küll on ilus mu õieke" ja hulk teisi. Hiljem veel "Lõokesed", "ööbiku surm", "Teretus" jt. Hilisematel aastatel andis Miina Härma välja mitmeid koorivihikuid, nt. 1898. a. "Miina Hermanni laulukoori kontserdi lalulud" I ja II ning 1922. a
Surma teemad. Poed võib pidada kaasaegse õudusjutu, science-fiction (teaduslik-fantastika) loojaks. Keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule. Poe loomingut iseloomustavad 3 peamist tunnust: * oskus luua lummav õhustik; * oskus olla usutav (ei kasuta kõrvalisi jõude); * oskus viia lood ootamatute pöördepunktideni. 1. Ilukirjanduse liigid Eepika lüürika dramaatika 2. Eepika liigid 3. Seiklusromaan Ülekaalus seikluslik ainestik. Tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt, rohkesti on erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Tegelased vastanduvad. Detektiiv-, ulme-, rüütli- ja ajaloolised romaanid 4. Romaani ja jutustuse võrdlus Jutustava sisuga proosasuurvorm Jutustava sisuga väiksemahuline proosavorm Probleemide rohkus üks peaprobleem
9 Muusat: Kleio Ajaloo Urania Astronoomia Melpomene Tragöödia Thaleia Komöödia Terpsichore Tantsu Kalliope Eepilise luule Erato Armastusluule Polyhymnia Jumalatele määratud laulude Euterpe Lüürika Zeus Jupiter Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Sümboliks kotkas. Hera Juno Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult. Poseidon Neptunus Merede valitseja, kinkis inimestele hobuse, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle,
või laul, mis kostab üle vee, või lill, su rõõmuks õide lastud. Merilaasi luuletustest: Siiras armastus- ja looduslüürika tõi talle üldise tunnustuse. Merilaasi nooruslüürika on valdavalt realistlikku põhitüüpi, eelistab lihtsaid klassikalisi vorme, sundimatut metafoorikat ja loomulikku, kõnekeelele lähedast sõnastust. Ta kujutas dramaatilistes toonides inimkonda varitsevaid globaalseid ohte ja rikutud vahekorda loodusega, Varasemast intiimsest loodussuhtest kasvas jõuline lüürika, mis imetles rahva elujõudu ja visadust, ülistas kodutruudust kõige karmimateski tingimustes. Kunagine nooruslik armastuslüürika täienes emaliku kiindumise ja mõistva toetava suhtumisega järelpõlvesse. Lisa teostest: Väikesele eepilisele ja humoristlikus laadis luuletuskogule ,,Poeem Pärnu silgust" (1973) järgnes aastaid kestnud luulepaus. 1977-1979 kirjutatud hilisluule ilmus kogus ,,Antud ja võetud" (1981). Merilaasi rikka ja loomuliku keelega
Vana-Kreeka Kordamine 10. klassile 1. Mõisted 1) Polis vana-kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 2) Alfabeet-kreeka tähestik, tuleneb alfast ja beetast 3) Hellen-kreeklane. 4) Barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. 5) faalanks-tüüpiline kreeka lahingurivi, ruudu kujuline. 6) aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. 7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas 9) rahvakoosolek-kodanikest koosnev, põhiliseks ülesandeks oli polise juhtimine.Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant 10) Türannia-ise hakanud valitseja võim 11) Spartiaat-sparta kodanikkond 12) Heloot-spartiaatide maaorjad 13) Perioik-lakoonika asunik 14) akropol-kalju nukile rajatud kindlus, kus jalamil paiknes tavali...
Kordamine kontrolltööks kirjanduse liigid ja zanrid. Dramaatika, eepika 1. Nimeta ilukirjanduse 3 suuremat alaliiki Eepika, lüürika, dramaatika 2. Nimeta dramaatika põhiliigid, nimeta dramaatika erinevaid alaliike/zanre. Tragöödia, draama, komöödia 3. Millal, kus ja millega seoses kujunes välja dramaatika kui kirjanduse põhiliik? Alates sellest, kui tragöödia hargnes teatrist Aischylose ajal Vana Kreekas, hakkas kujunema dramaatika ning arenes ka Sophoklese ja Euripidese abiga. 4. Millega seoses kujunes Antiik Kreekas välja teater kui iseseisev zanr?(kes oli sellele alusepanija?)
asjadetagune, sealpoolne valgus, ainus tõeliselt olev, keda võib tunda vaid vihjamisi või siis ekraani kaudu" (Väljataga 1991). Sakraalsus, religioossus Paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena: "Sest sealpool on valgus ja heledad näod hõljumas pilvesid pidi ja siinpool on mardikad tõugud ja teod ja muld minu põskede ligi..." ("MU JUUKSED KASVAVAD LÄBI LAE"). Lüürika traagilisus · Kahes viimases kogus on sagenenud traagilised ja eleegilised motiivid. · Surma mõtestab Kareva kirka piirkogemusena, mille valguses omandavad teistsuguse, puhastava tähenduse kõik siinpoolsed suhted. · Süvenenud on ka sotsiaalne mõistmine, Kareva luuletab rahva ja põlvkonna mälust valulise tundlikkusega. Luuletuste stiil · Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi
Hesiodos oli 7. saj algul eKr Mandri-Kreekas vanim nimepidi tuntud luuletaja, kes kirjutas didaktilisi eeposi. Ta tegutses Boiootias väikemaaomaniku ja rapsoodina. Vanaaegse elukorra murrangu ajajärgul esineb ta talupojatöö poeedina, elu õpetajana, moralistina ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerijana. Temalt on tervenisti säilinud kaks poeemi: ,,Tööd ja päevad" ning ,,Theogonia". Fragmendid säilinud: ,,Naiste kataloog". 9. Kuidas jagunes vanakreeka lüürika? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage kreeka kuulsamaid lüürikuid. Vanakreeka lüürika jaguneb zanriti: 1. eleegia ja jamb (Archilochos, Solon, Tyrtaios, Mimnermos, Theognis) 2. monoodiline lüürika ehk soololüürika (Alkaios, Sappho, Anakreon) 3. koorilüürika (Alkman, Stesichoros, Ibykos, Simonides, Bachylides, Pindaros) Lüürikat kanti ette keelpilli, eeskätt lüüra saatel. Antiikajal säilitas lüüriline luule
Enamasti liiguti Põhjast - Lõunasse. 4. Uued religioonid ristiusk, islam, budism(4. saj. ametlik usk Roomas) 5. Kirik vaimuelu koondus ümber kiriku, tekkis universaalne kultuur (ladina keeles) 6. Vana folkloori hävimine muistne kultuur säilis enim Iirimaal, Islandil, Baltimaades. 7. Antiikkultuuri püsimine 8. Võimsa Frangi riigi kujunemine, Rolandi laul 9. Uued rahvad, suured rahvaste ränded Antiikaja zanrid: · komöödia · tragöödia · lüürika · filosoofiline proosa Keskajal lisandunud zanrid: · rüütliromaan ("Tristan ja Isolde") · novell ("Dekameron") · kantsoon · sonett · ballaad · madrigal · romanss · kangelaslaul · õpetlik poeem · müsteerium · miraakel Leiutised, mis pärinevad keskajast: - Pangad, sh intressid ja tsekid - Käsitöö tehnoloogiline uuendamine - Tuuleveskid - Hobuseraud
kultuuriloos keskaeg ja algas R. It sai alguse. Burckhardt- Rajastu algas kui tunnistati inimese võimet olla kunstnik ja looja. R- inimene kui isiksus, in individuaalsus, humanism, antiikkultuuri taasavastamine, trükikunsti avast, raamatute laiem levik, reformatsioon, Am avastamine, moraalikriis. Rkirjanduse zanrid: novell (Giovanni Boccaccio); sonett (Petrarca, Shakespeare); romaan (François Rabelais, Cervantes). F.Petrarca (1304-74) Trubaduuride järeltulija ja uusaegse lüürika isa; 1esimesi uusaegseid humaniste. Kuulsaim teos "Laulude raamat", mis on Laurale pühendatud luuletsükkel; sellel 2 osa: "Madonna Laura eluajal"& "Pärast madonna Laura surma"; kokku 366 luuletust. Suurem osa loomingust lad keeles. proosatraktaat "Saladus" ehk "Maailmapõlgusest". Sonett- leiut It 13. sajandi 1. poolel. Tradits sonett koosneb 2 nelikvärsist e. katräänist ning kahest värsikolmikust e. tertsetist. Kokku on 14 värssi.
KLASSITSISM ja VALGUSTUS 1. Klassitsismi iseloomustus, tragöödia, komöödia. Prantsusmaal 17. sajandil. Prantsuse akadeemia 1635. Mõju Ida-Euroopa ja Ameerika rahvuskirjanduse kujunemisele. Klassitsism tõstis ausse kirjanduse kasvatusliku funktsiooni, elunähtuste tõepärane kujutamine, arendas keelt selguse ja täpsuse suunas. Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. Seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Põhineb ratsionalismil, mis vältis kõike juhuslikku ja segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust, loogilisust. TRAGÖÖDIA Ühisjooned KOMÖÖDIA Kõrge zanr. Tegelased kõrgest 5 vaatlust. Kirjutatud Madal zanr. Vabamad reeglid. seisusest. Labasus ja vägivald värssides. Vähe Meelelahutuslik
esteetiline luule 3)inimlikkus, kannatused, rõõm, mure 4)Stiil: väga sõnatäpne ja osav; väga hästi vormitud; kasutab oma mütoloogiat LK: *Tähetund (suunamuutus loomes=>eneseleidmine) *Luuletused ja poeemid *Uued luuletused ja poeemid *Eluhelbed *Korallid Emajões *Lendav linn K.Merilaas: ISEL: *patriootilised Eestimaa luuletused *isikupärane, lüüriline tunnetus *sügavalt esteetiline maailmatunnetus *luules elutarkus *eluküllane ning sotsiaalselt tihedatoimeline lüürika *ühiskondliku vale ja vägivalla hukkamõistmine LK: *Rannapääsuke *Kevadised koplid *Kuukressid *Poeem Pärnu silgust *Antud ja võetud E.Niit: ISEL: *vabavärss *inimväärsus, kõlbelisus, headuse usk, järjekindlus *meeleolukad loodupildid *muremõtted *on ka lastele kirjutanud *elumõte ja inimväärne elu LK: *Maa on täis leidmist *linnuvoolija *Vee peal käija *Maailma pidevus Noored autorid, kassettipõlvkond A.Alliksaar: ISEL: 1)klassikaline luule (sonetivormid)
orkestratsioni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilisolustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilisromantilisi ("Norma"), lüürilispsühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Suurt tähelepanu osutati programmilisel muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. 10 Mood Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikkkuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke
Epiteedid: sünge lahe, mõte valus, taltumatu öine vesi, külm vaht, unistuste naine, võitmatu ja hele päike. Võrdlused: pea ümber mühab elu laine kui taltumatu öine vesi, vaht külm kui unistuste naine, kui päike võitmatu ja hele. Metafoorid: aastarand, elu laine. Isikustamised: lained veel ei maga, mühab elu laine, õhtuvalgus lahvab aastaranna taga. Ümberütlus: puudub. Mats Traadi luules vahelduvad lüürika ja lüroeepika, vabavärss ja klassikalised vormid. Seda mõjutus on tunda ka luulekogus ''Ilmakaared''. Luulekogu kirjutatud korrektses eesti keeles, sees ka murret. Kuna mulle eriti luuletused ei istu ning tihtipeale ei mõista ma luuletuste sõnumeid, siis ei oska ma ka seda kogu hinnata nii nagu mõni teine. Mõned luuletused meeldisid mulle aga väga ning olid sügava mõttega. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat (25.02.2013) http://60ndadeestikirjanduses
· Autori tunded, mõtted · Kompositsiooni skeem · Tihti · Loogika! Saatusel polnud väljamõeldis(historism) osa · George Gordon Byron · Detailirohke ->sümbolid · Stendhal, Balzac, Merimée Sümbolism · 19. sajandi lõpukümnendil lõhestatus ja vastuolulisus · Peamiseks suunaks sümbolism (kr symbolon- märk, tunnusmärk) · Polnud ühtne koolkond · Lüürika · Rajajad Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud · Eelkäija ja õpetaja Charles Baudelaire Sümbolismi erinevus realismist · Luule süvenes inimese subjektiivsesse maailma · Kujundite määramatus, mõtte aimatavus, tundevarjundid · Kunst elust kõrgemaks · Luuletaja rolli muutus poeet erakordsete võimetega; tajus ebamaist ja kõrgemat tõde · Ühisjooned impressionismiga : konkreetsete kujundite asemel meeleolu, mulje Claude Monet, "Impressioon. Päikesetõus " (1873)
uusi Euroopa suundumusi ja viia seda ka Euroopasse. Ei tohiks kaotada oma eestlaslikke algmeid, kuif tuleks siiski astuda samm edasi tuleviku suunas. Ühisväljaanded: N.E albumid I-V, ajakiri N.E . 8-9.Siuru- Loodi 17.mail 1917. Aastal Iseloomustus: Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Liikmed: M.Under(president), H.Visnapuu, J.Semper, A.Adson, F.Tuglas, A.Gailit. Väljaanded:A.Gailiti romaan''Toomas Nipernaadi'',debüütkogud M.Underilt, Visnapuult ,,Amores", Semperilt ,,Pierrot" ning Adsonilt ,,Henge palango" Tarapita- tegutses aastail 1921-1922.Oli ekspressionistlik, tegemist oli sõjaka ja radikaalse rühmitusega. Liikmed: A.Kivikas, J.Semper, M.Under, A.Adson, F
Ta tahab lõpetada vürstide vahelisi tülisid, et Venemaa saaks ühtseks. Veel : „Rolandi laul“ , „Nibelungide laul“ , „Beowulf“ 5. Rüütlikirjanduse tekkimise põhjused – 12sajandil muutus kõige mõjukamaks seisuseks süütelkond. Rüütlikultuuri keskmesse tõsteti naine, enam ei võetud teda kui „patu allikat“ vaid erilise hingeseisundi e peene armastuse põhjustaja, keda hakati ülistama värssides ja proosas. 6. Rüütliluule, žanrid, trubaduurid – Lüürika loojateks olid vaimulikud, aadlikud, käsitöölised ning naised, nad kõik olid rändpoeedid e trubaduurid, kes esinesid rüütlite õukondades. Rüütlilüürika on keeruline, nõudlik kunst, milles taotleti suurt meisterlikkust : lihviti stiili ja kasutati keerulaid riimistiile. Žanrid – kantsoon, sirventees, tensoon, pastoreel, alba, romanss, ballaad ja serenaad. 7. Rüütliromaan – teemad, ainestik; Tristani ja Isolde lugu – ainestikuks olid armastus ja sõda
o ,,Rahva hääl" - ilmus Leningradis o ,,Punaväelane"- diviisiajalehed, Paul Kuusberg o ,,Sõjasarv"- 6 nr. Almanahhi, kus kirjanikud ennast väljendada said. o Avaldati õppekirj., brosüüre o Lugejateks Eesti rahvusväeosad o Esirinnas luule sel ajal Tagalaluule o ,,Relvastatud värsid" o ,,Kodumaa käsk" Luule temaatika o ülepoliitiline lüürika o Eestile pühendatud luule o Võitlustraditsioonid, oma maa minevik o Kaasaja kangelaslikkuse peegeldus Proosa o Valdavalt avaldati lühinovelle Tagalas. Hint, Rummo, Jakabson Raadiosaated o Kuni 10 korda päevas, edastati Leningradist, hiljem Moskvast. Ilukirj. Saated. o Riiklik kirjastus. ,,Ilukirjandus ja kunst" Hakkas ilmuma teoseid Eestis
Realim 23.04.2013 Romantism on laiem terminin. Mis sarnaneb postmodernism, mis valdab teisi ühiskonna valkondi. Realismi kohta ei saa öedlda, et on kõike hõlmav vaimuelu. Romantiline luule taotles lühikesed luuletused lüürika tänapäeval see on hilisem nähtus, 19.saj lõpus. Romantikute põhilised taotlused on pikematele teostele. Eeskujuks 17.saj prohvetlik luuletaja John Mitlon Kaotatud ja leitud paradiis plankvärsis mitukümend tuhat värsirida pikk. Suur kuusik: Wiliam Blake (eluajal ei olnud, leiti alles 19.saj lõpus müstik ,,Sütuse laulud" ja ,,kogemuse laulud" laste või usulise luule vaated suurem osa teostest prohvetlikud
Mõiste päritolu ja muusika olemus Vana-Kreekas Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik, mis tähendab muusade kunsti. Kreeka mütoloogia järgi olevat muusad titaan Mnemosyne ja Zeusi tütred, kõigi kunstide ning teaduste jumalannad andnud inimestele muusika, tantsu ja laulu. Muusad lõbustasid Olümpose jumalaid Apolloni lüüra saatel koos graatsiatega. Neid oli üheksa: Calliope eepika jumalanna, kinkis inimestele kõige hinnalisema instrumendi hääle. Euterpe lüürika ja flöödisaatega laulud. Erato armastusluule. Poyhymnia püha luule ja tants. Melpomene tragöödia. Thalia komöödia. Clio ajalugu. Terpsichore tants ja koorilaulud. Urania astronoomia.2 Muusika Vana-Kreeka kultuuris oli täiesti imbunud läbi kõigi sotsiaalsete sfääride, kehastades kultuuriväärtusi. Muusika oli olemuslik, seda õpetati õppeainena 1 http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_music 2 http://www.in2greece
6 Muusika arvati olevat jumaliku päritoluga. Muusika leiutasid ja esimestena harrastasid jumalad. Kreeklased pidasid luulet, muusikat, tantsu, teatrit jne jumalate kingituseks inimestele. Muusikuid ja poeete pidasid nad jumaliku andega prohvetiteks, samal ajal kui kujutava kunsti meistritesse suhtuti kui käsitöölistesse. Arhailine ajajärk eepika ja lüürika Arhailist aega iseloomustab eelkõige rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine, eepiliste ulatuslike värsivormis lugulaulude laulmine (eepos kr. k sõna, värss; eepos ulatuslik värssteos). Homeros oli 8. sajandil elanud arvatavasti pime laulik aoid. Teda peetakse kahe eepose ,,Iliase" ja ,,Odüsseis" autoriks (see on küll kahtlane, sest ,,Odüsseiat" arvatakse pärinevat pool sajandit hilisemast ajast, samuti on palju erinevat nende stiilis).
Friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhin on vaasi- või karikakujuline ja seda katava lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. 2. Vana- Kreeka kirjandus sai alguse Mükeene kultuuriga. Sellest ajastust pärinevad mitmed müüdid. Vana- Kreeka kirjandust saab jaotada perioodideks: arhailine periood (6-8 saj eKr eeposte ja lüürika algus); klassikaline ajajärk (5.4 saj eKr draama ja proosa domineerisid); hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr Kreeka kõrgkltuur); Rooma ajajärk (1-6 saj pKr roomlased võtsid üle Kreeka kirjanduse). Peamiseks zanriks oli arhailine eepos ja tuntuimaks kirjanikuks Homeros, kelle suurteosed on "Ilias" ja "Odüsseia". Draama esituspaigaks kujunes teater- ruum, mis koosnes kolmest osast: orkestra (ringikujuline teatriväljak), skene (lavatagune) ja theatron
luuletaja eemaldus "Tolmu ja tule" laadist ja jõudis olemuslikult realistliku 5 ainekäsitluseni. Üleminek ei toimunud järsult. Juba "Tolmus ja tules" võib aimata uut, eelkõige soneti "Sügis" looduskujutlustes. Teiselt poolt jätkuvad endised motiivid ja väljendusviis. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Eesti luule ajaloo üks kõrghetki on 1930. aastate teine pool, kui oma antoloogia kaudu manifesteerusid noored luuletajad, arbujad, kelle looming mõjustas eesti luule ilmet väga oluliselt ja kaua. Nad ei olnud algatajad, vaid "Noor- Eesti" loodud kirjandusliku kaanoni edasiarendajad ja tippuviijad. Kaanonit kooshoidvateks osisteks olid üldhumanistlik ja rõhutatult eetiline hoiak, uussümbolistlik esteetika ja tingimatu professionaalsus
· Temast saab minister · Romaanid: `'Wilhelm Mesteri õpiaastad'', `'Wilhelm Mesiteri rännuaastad'' · Läks elama ja töötama Itaaliasse, kuna oli väsinud õukonnast · 1794, alas sõprus Schilleriga, kestis elu lõpuni nende koostööd nimetatakse Weimari klassitsismiks · Elutööks on `'Faust'', I osa ilmus 1808 ja II osa 1832 · 1600 luuletust ilmunud, 20 köidet proosat, 12 käidet draamateoseid, 15 00kirja ja palju muid asju · Goethe lüürika on väga sugestiivne(mõjuv), rõõmus ja elu jaotav · 2 põhiteemat: 1. Inimene oma intiimsete tunnetega, 2. Igikestev loodus
Sealt sai ta inspiratsiooni oma paljudeks luuletusteks. Fleming matkis oma luuletustes Petrarcat. Kuid tema luule oli tundelisem, kuna tema armastatud ei vastanud täielikult ta tunnetele, oli luule sisuks tihti hingevalu ja kurbus, nii leidub ta luules peale reisikirjelduste peamiselt mõtteid kodumaa kurvast saatusest ja luhtunud armastusest. Klassitsismi mõjudega seoses võib 17. saj keskpaigast täheldada Euroopa luules lüürika langust, kujundid ja luule üldse muutus lihtsamaks ja selgemaks. MILTON (1608-1674) Noorusaja luule renessanslikult looduslähedane ja elujaatav, lühipoeemid ,,Rõõmus" ja ,,Mõtlik". Kuulsust tõi Miltonile aga sekkumine Inglise revolutsiooni sündmustesse ja tema proosatraktaadid. Oli kuningavõimu veendunud vastane. Kuulsaim traktaat ,,Aeropagitica". Kuningavõimu taastamise järel kaotas Milton kogu oma vara
· Taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjutust · Enesekeskne ja subjektiivne · Värvikas ja tulemusrikas · Isiklikud tunded ja elamused · Kontrastiks sõjaaegsele eluolule · "Siuru on mureta linnuke, kes hüppab oksalt oksale ja laulab, nagu ei oleks vahepeal midagi sündinud, ei väljaspool kirjanikku, ei kirjanikus eneses." (H. Raudsepp) · Muutsid kirjanduse populaarseks · Liikusid sümbolismi suunas · Eelistatud olid lüürika ja novellid · Tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile · Siurulaste eneseväljendus oli muretult aval ja paiguti ühiskondlikke moraale õrritav, vormilt mõnevõrra lõdvem Marie Under · 1883-1980 · 4-aastaselt õppis soravalt lugema ja 14-aastaselt hakkas luuletusi kirjutama · Töötas Risti mõisas lastepreilina ja paberkaupade poes kassapreilina · Vabal ajal kirjutas saksakeelseid luuletusi · 1902
luule poole ka V. selleaegne tõlketegevus. Teosed · "Põleva laotuse all" (1945) · "Kohav rand" (1948) · "Selgel hommikul" (1950) · "Unistaja aknal" (1959) · "Rannalageda leib" (1965) · "Tuule valgel" (1977) · "See kauge hääl" (2000) · "Aastad ja päevad" (mälestused). Tallinn, Tänapäev 2006 Luulekogu üldiseloomustus Vaarandi lüürika, mida võib võtta kui eesti luule eri harude ühenduspunkti, on ajatu. Selles leidub mitmeid killukesi eesti luule peajoone metafoorikast. Lisaks subjektiivsete ainulaadsete hetkede tabamisele kumab ka sotsiaalset tausta: poetess pole loonud pelgalt isiklikke värsse ega valanud sõnadesse üksnes enese hinges tukslevat, tema loomes peegeldub poole sajandi Eestimaa. Seejuures ühendab Vaarandi mõjusalt eri luuletahke: tema "lihtsad asjad" haakuvad (Luige)
Francesco Petrarca looming Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule, Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat", kuhu on Petrarca luulelooming suures osas koondatud. ,,Laulude raamat" on tuntud ka ,,Riimide" nime all (,,Canzoniere" e. ,,Rime"). Teos koosneb kahest osast: ,,Madonna Laura eluajal" ning ,,Pärast madonna Laura surma". Raamatu peaateemaks on armastus Laura vastu ning see algatas uusaegse lembelüürika. Kohtumine noori kauni Lauraga muutiski poeedi elusamal kombel, nagu Beatrice mõjutas Dante loomingut. Laurast saigi tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Alguses tähendab armastus Petrarcale armastatu rituaalset jumaldamist, igavest ja muutumatut, pärast Laura surma valitseb aga lauludes meeleheide ning kurbus, mis aja jooksul kirgastub. Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride luule ja uue mahed...
7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12) Lüüra – kilpkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill 13) Lüürika – luule, esitati lüüra taustal 14) Sofist – Vana-Kreeka õpetaja (inimkeskse ja sageli traditsioone vaidlustava filosoofia vileleja) 15) Draama – teatrietendus (jagunes komöödiaks ja tragöödiaks) 16) Teatron – istumisala Vana-Kreeka teatris 17) Skenee – taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris, asendas sageli lavakujundust 18) Orkestra – ringi- või poolringi kujuline plats Vana-Kreeka teatrikeskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad
Kool ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST NING LUULEKOGU ,,SINUGA JA SINUTA''ANALÜÜS Uurimustöö Koostaja Klass Juhendaja Koht ja aasta SISUKORD 1. SISSEJUHATUS lk 3 2. ELULUGU 2.2 LAPSEPÕLV JA AJAKIRJANDUS lk 4 2.3 HAIGUS lk 4 2.4 NAASMINE TAGASI ÜLDSUSE ETTE lk 5 3. ÜLEVAADE LOOMINGUST lk 6 3.1 PROOSA lk 6-7 3.2 LÜÜRIKA ...
1873. aastal abiellus Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Lydia Koidula suri Kroonlinnas 11. augustil 1886. L. Koidula on loonud luule-ja proosateoseid, kirjutanud näidendeid ja tegutsenud tõlkijana. Ta on eesti rahvusliku teatri ja näitekirjanduse rajaja ning vene kirjanduse eesti keelde tõlkimise algatajaid. Koidula loomingu tähtsaim osa on tema luule, eeskätt patrioodil lüürika. Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati "Waino-Lilled" (Vainulilled) 1866. aastal ja sellele järgnev "Emmajõe Öpik" (Emajõe ööbik) 1867. aastal. Koidula luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine, mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Näidendid Saaremaa onupoeg 1870 mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid täiendatud siiski Koidula mõtetega ja kohandatud Eesti oludele. Jakobsoni õhutusel on
a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri poeemid ja ballaadid ("Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler") kuuluvad kolmekümnendate aastate eesti luule väärtuslikumate lehekülgede hulka. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Ta on maetud Tartusse Vana-Jaani kalmistule. Tartus asub ka tema mälestusmärk. Teosed Luuleraamatud · Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931 · Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936 · Luuletused ja poeemid, Stockholm 1956 · Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962 · Tähetund, Tallinn 1966 · Uued luuletused ja poeemid, Toronto 1968
tülidest, neil süda tuksub muredeta lauludes. See keda muusad lemmivad , on õnnelik. Kui murest murtud inimene nukrutseb, võib päästa teda ainult muusa sugulane. See ongi püha kink, mis tuleb muusadelt." Hiljem sai iga muusa omaette tegevusala. Kleio oli ajaloo muusa, Urania astronoomia, Melpone tragöödia, Thaleia komöödia, Terpsichore tantsu, Kalliope eepilise luule, Erato armastusluule, Polyhymnia jumalatele määratud laulude, Euterpe lüürika muusa. Muusad olid nagu graatsiadki Apolloni tõejumala, saatjad. Vetejumalad Triton oli Mere pasunapuhuja. Pasunana kasutas ta suurt merekarpi. Puusadest alates oli tal kala alakeha. Tritonile iseloomulikeks tunnusteks on ka ja kolmhark ja merekarbist pasun. Najaadid olid veenümfid. Nemad elutsesid ojades, allikates ja purskkaevudes. Allmaailm
sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis kaAmeerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristideloomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeris Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 17981800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute Friedrich ja August von Schlegeli, Caroline von Schlegeli,poeetide Ludwig
Järgnes ühingu taastamine kuuele liikmele - allesjäänutega liitusid August Alle ja Johannes Barbarus. Ent see ei päästnud ühingut. Siuru kui ühing, koguteoste väljaandja ja kirjastus läks hingusele. Aeg oli muutunud, puhkenud Eesti Vabadussõda. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse/lugemise populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Murdeluule esiletõus (Adson). Kasutati keeleuuendusi. Arenes väljaannete kujundus. Tunti Euroopa luulet. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud Peet Aren ja Otto Krusten. Alumises reas istuvad vasakult: Friedebert Tuglas, Artur Adson, Marie Under, August Gailit, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu Tarapita (1921-1922) Tekkis vastandina Siuru olemusele
Villem Grünthal Ridala Ridala sündis 1885. a. Muhumaal Kuivastus. 1905.-1909. a. õppis ta Helsingi ülikoolis kirjandust, rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Mõned aastad pärast ülikooli lõpetamist valiti ta esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks Helsingi ülikooli. Selles ametis oli kirjanik surmani 1942. a. Esimene luulekogu Ridalalt "Villem Grünthali laulud" ilmus 1908. a., millele järgnes "Kauged rannad" 1914. a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa. Ridala luule ammendamatuks aineallikaks on kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. "Rand, kuldne, unistustega, / mu kodumaa!" hüüatab Ridala luuletuses "Noorusmaa". Kirjanik oli esimene , kes tõi selle aine meie lüürikasse tõeliselt luuleväärselt. Neidsamu loodusvaateid hiljem kujutanud kirjanikel puudus Ridalale omane impressionistlik üksikasjalikkus. Impressionistliku stiili
Elusügisesse astunu kogemuse mõtestamisse sugenenud tumedaid meeleolusid tasakaalustab stoiline eneseväärikustunne. Luuletus "Lihtsad asjad" (1957) oli esimene, kus programmiliselt öeldakse lahti senisest retoorikast ja toetutakse lihtsale heale. Samas toetas eesti luule liikumist tavapärase lüürilise luule poole ka V. selleaegne tõlketegevus. 5 Luulekogu üldiseloomustus Vaarandi lüürika, mida võib võtta kui eesti luule eri harude ühenduspunkti, on ajatu. Selles leidub mitmeid killukesi eesti luule peajoone metafoorikast. Lisaks subjektiivsete ainulaadsete hetkede tabamisele kumab ka sotsiaalset tausta: poetess pole loonud pelgalt isiklikke värsse ega valanud sõnadesse üksnes enese hinges tukslevat, tema loomes peegeldub poole sajandi Eestimaa. Seejuures ühendab Vaarandi mõjusalt eri luuletahke: tema "lihtsad asjad" haakuvad
Kirjandus: Hakati kirjutama luulet, proosat, lugulaule (eeposeid), mida rändlaulikud e. Rapsoodid aristokraatidele lossides ette kandsid. Kuulsaim neist oli pime Homeros, kellele omistati kaks kõige kuulsamat eepost "Iilias" ja "Odüsseia".Eepostel olid eepilised teemad, millest tähtsaim oli Trooja sõja lugu. Suurenes ka lühemate luulevormide populaarsus. Ka neid esitati lossides vile- või keelpilli (nt. Puust kitara ja kilpkonnakilbist lüüra) saatel. Lüürika tähendas algul lüüra saatel ettekantavat luulet. Üks kuulsamaid luuletajaid vanas kreekas oli Ateena seadusandja Solon. Arenes ka koorilüürika, mis sisaldas endas luulet, liikumist ja zeste. Üks silmapaistvamaid koorilüürikuid oli Pindaros, kes pärines delfi aristokraatlikust preestrisuguvõsast. Enamus tema teoseid rääkis spordivõistlustest ja -võitudest. Tema hinnangul oli see jumalik soosing. Filosoofia: Filoosoofia - juurdlemine maailmaprobleemide üle (nt
Jüri Alperten). Aja jooksul muutus Kõrvitsa helikeel keerukamaks. Pöördeliseks sai selles muutumises Anna Ahmatova luulest inspireeritud "Irdunud sild" (1998) saksofonikvartetile ja kammerorkestrile (kpd, vibrafon, klaver). Veerandtoonid, multifoonid, range meetrumi puudumine. Loomingu "küpsuse verstapost". Helilooja enda sõnul leidis ta teosest "omapärast poeesiat, mida oli kaua otsinud". Lüürilisus jääb, kuid see pole enam nii pehme lüürika. 2000. aastate esimesel poolel värvirikkad, voolava tekstuuriga orkestriteosed: "Armastuse märk" (2002) osales rostrumil 2003. aastal Viinis. Tõi Kõrvitsale Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. Alguses pikad laskuvad liinid, flöödid, ühe noodi ümber keerutamine (klisee?). Edaspidi suur ork.kõla, helge meeleolu. Kasutab meloodias harmoonilist minoori siit idamaine kõla. Huvitavad tämbrid! (Vibrafon ja oboe koos; rain tree)
ROMANTISM Referaat Tallinn 2010 Kirjandus Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeris Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 1798-1...
VANA-KREEKA 1. SISSEJUHATUS ❏ Kreeta-Mükeene periood, umbes 2000 eKr – 1000 eKr. ❏ Tume ajajärk, umbes 1100 eKr – 800 eKr ❏ Tsivilisatsiooni uus tõus aastatel 800 eKr – 500 eKr ❏ Kreeka klassikaline ajajärk, umbes 500 eKr – 338 eKr ❏ Hellenismiperiood, 338 eKr – 30 eKr. *Vahemere ruumi on rikastanud Iisraeli riik, Hetiidi riik (tänapäeva Türgi), Meedia riik. *Kreeka asub Lõuna Euroopas Palkani poolsaarel, Vahemere ääres ja teda võib jagada kolme ossa: Põhja-Kreeka, Kesk-Kreeka ja Lõuna-Kreeka. *Kreekas on palju linnriike ehk poliseid. *Olid a) aristokraatlikud polised- rikkad & võimekad mehed (Sparta) b) demokraatlikud polised- võim rahval (Ateena) c) türanlikud polised- juhil oli anuvõim (türann) * Hellenid oli kreeklased ja barbarid olid võõramaalased. *Sparta riiki iseloomustab sõjaväeline kasvatus ja see oli riigis kõrgel kohal. 7-aastaselt hakati treenima ja 20-aast...
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse ...
Kultism - Petus(ed) looduses ja inimeses toimivaist üleloomulikest ja tunnetamata jõududest. 6. Dante Alighieri, olulisus, looming Seisis ühe jalaga keskajas ja teisega renssansis, tähtis teos “Jumalik komöödia”, elas 1206-1321. 7. Thomas More, olulisus, looming Parlamendiliige ja jurist, elas 1478-1535, tuntud teos “Utoopia”. 8. Fransesco Petrarca, olulisus, looming Uusaegse lüürika isa, elas 1304-1374, tähtis teos “Saladus”. 9. Michel de Montaigne, olulisus, looming Uusaaegse Prantsusmaa esimene väljapaistev filosoof, elas 1533-1592, tuntud teos “Eseedest”. 10. Giovanni Boccaccio, olulisus, looming Novelli algataja, elas 1313-1375, tuntud teos “Dekameron”. 11. Miguel de Cervantes, olulisus, looming Hispaania kirjandusgeenius, elas 1547-1616, tuntud teos “Tervameelne hidalgo
koletised.. See kestis 9 aastat. Titaanid kaotasid ja heideti Tartarosse. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Elukoht musaion. Kreeka mütoloogias on pillid/muusika tähtsal kohal. 3 tähtsat pilli: lüüra, paani flööt ja kitara. Kalliope poeg Orpheus mängis kitarat. Erato oli armastusluule muusa. Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. Kleio oli ajaloo/eeposte muusa. Melpomene oli tragöödia muusa. Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. Urania oli astronoomia muusa. Jumalad: Zeus peajumal (Jupiter) HERA abielu kaitsja (Juno) POSEIDON merede valitseja (Veptunos) HADES allmaailma valitseja (Pluto/n) HESTIA kodukoldejumalanna (Vesta)
Betti Alver Omajuur Koostanud Kristi Metste 1. Luulekogu “Omajuur” maalib portree ühest Eesti 20. sajandi tuntud poetressist, Betti Alverist. Ta on üks armastatuim ja lummavaim luuletaja Eesti ajaloos. Luulekogu koostaja Kristi Metste on luuletused seadnud ajalisse järjestusse, Alveri elukäigu, eneseotsingute, rõõmude, murede ja kriiside järgi. Silmas on peetud ka aastaaegade järgnevust - kevad, suvi, sügis, talv - ja meeleolude vaheldumist vastavalt sellel. Luuletused on jaotatud viide ossa: lahkumine kodust, eneseotsingud; aeg Heiti Talvikuga; aeg pärast Heiti Talvikut ja koos Mart Lepikuga; aeg pärast Mart Lepikut; üksindus, lõppvaatus. Teose allikaks on poetessi viimane eluajal ilmunud luulekogu “Üle aegade Assamalla”, kujunev pilt põhineb portreel, mille luuletaja ise on soovinud endast maailmale jätta. Teos püüab kujutada Betti Alveri teekonda ajas, jutustada ...
Seda kannab konflikt subjektiivse ja objektiivse kokkulangemine või vastuollu sattumine, intriig. Rõhk sõnal ,,meie". Seega keskenduvad ilukirjanduse kolm põhiliiki inimese siseilma, välisilma ja nende kahe kokkupuute kujutamisele. Need kolm põhiliiki on tihedalt üksteisega seotus tihti võib ühe zanri tundemärke näha teise omas. - Lüüriline kirjeldus, lüüriline eneseväljendus, lüüriline pöördumine. Luule kõik värsskõnes teosed. Luule ja lüürika mõisted ei kattu, kuna luule võib olla ka eepiline ja dramaatiline. See pärast kasutatakse ka mõisteid proosaeepika ja värsseepika, ka värssdraama, et teha vahet seotud ja sidumata tekstidel. Lüroeepika lugulaulud lüüriline laad on eepilisega tasakaalus. Valmid, poeemid, ballaadid jne. Sisaldavad tihti ka dramaatilist vastuolu. Poeetiline tekst Kujundlik keelekasutus. Osutav ja poeetiline Ilukirjanduse loob kujundlik keelekasutus sisuline juurdepääs avaneb keele ja
,,Aadam ja Eeva" (1769). Ewaldi parim töö on ta haruldaselt meloodiliste laulupartiidega varustatud idüllnäidend ,,Kalurid" (1779), idealiseeritud kujutis Själlandi kalurirahvast. Üksikud laulud sellest, nt. Taani rahvushümniks saanud ,,Kong Kristian stod ved höjen ast" (,,Kuningas Kristian seisis kõrgel masti juures") ja merelaul ,,En Sömand med et modigt Bryst" (,,Meremees julgesti tuksuva rinnaga") kuuluvad taani parema lüürika hulka. Lisaks tunnistavad Ewald'i kõrgeid luuletajavõimeid rohkearvulised väärtuslikud üksikluuletised. Biograafilist laadi teosega ,,Elu ja arvamused" (u. 1777) on ta ka proosa alal andnud parimat kõigest, mis 18. saj. teise poole jooksul on kirjutatud. Jens Beggesen (1764-1826) elas ja tegutses juba osalt romantismi ajal. Prantsuse klassitsistliku vormimaitse esindajana kirjutas ta kõlavaid, väga vormiküpseid, kuid üldiselt
1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Marie Under UNDER, Marie (kodanikunimi aastast 1902 Hacker, aastast 1924 Adson; 27./15. III 1883 - 25. IX 1980), luuletaja ja tõlkija. Sündis Tallinnas Hiiumaalt pärineva kooliõpetaja tütrena, õppis 1891 - 1900 Tallinnas saksa tütarlaste koolis. Töötas 1901-02 "Teataja" talituses, kus tutvus eesti demokraatliku intelligentsi esindajatega (E. Vilde, A. Laikmaa jt.). Elas abielu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
