Ajalugu - Vanaaeg kokkuvõte (0)

1 Hindamata

VANA-KREEKA

SISSEJUHATUS

Kreeta - Mükeene periood, umbes 2000 eKr – 1000 eKr.
Tume ajajärk, umbes 1100 eKr – 800 eKr
Tsivilisatsiooni uus tõus aastatel 800 eKr – 500 eKr
Kreeka klassikaline ajajärk, umbes 500 eKr – 338 eKr
Hellenismiperiood , 338 eKr – 30 eKr.

*Vahemere ruumi on rikastanud Iisraeli riik, Hetiidi riik (tänapäeva Türgi), Meedia riik.
*Kreeka asub Lõuna Euroopas Palkani poolsaarel, Vahemere ääres ja teda võib jagada kolme ossa: Põhja-Kreeka, Kesk-Kreeka ja Lõuna-Kreeka.
*Kreekas on palju linnriike ehk poliseid .
*Olid a) aristokraatlikud polised - rikkad & võimekad mehed ( Sparta )
b) demokraatlikud polised- võim rahval ( Ateena )
c) türanlikud polised- juhil oli anuvõim (türann)
* Hellenid oli kreeklased ja barbarid olid võõramaalased.
*Sparta riiki iseloomustab sõjaväeline kasvatus ja see oli riigis kõrgel kohal. 7-aastaselt hakati treenima ja 20-aastaselt läksid poisid sõjameheks.
* Orjandus oli Kreekas väga levinud ja igal inimesel oli vähemalt 3-4 orja.
2. KREEKA MÜTOLOOGIA JA USUND
*Kreeka kultuuriruumi mõjutused pärinevad Egiptusest ja Makedooniast.
*Mõned kuulsamad jumalad Kreekas ja Roomas olid peajumal , täeva-,pikse- ja tormi jumal Zeus (Kreeka) ja Jupiter ( Rooma ). Abielude kaitsjad Hera ja Juno . Sõjajumalannad Ateena ja Minerva . Valguse-, tõe- ja ennustuskunsti jumalad Apollon ja Apollo ning võidujumalannad Nike ja Victoria.
* Kuulsad Kreeka müütilised tegelased olid näiteks Herakles , Hüdra , Kentaur , Faun , Minotaurus jpm.
*Jumalate auks tehti pidustusi/ rituaale, püstitati templeid, müsteeriume (salajased jumalateenistused), palvetati.
*Arvati, et peale surma satub inimene Hadese riiki (tume ja sünge riik), selle jaoks pidi ta ületama jõe paadiga ja selle eest pidi paadimehele tasuma, kas siis münt suus hoides või silmadel hoides.
3. KREEKA KULTUUR JA FILOSOOFIA
*Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku 800 eKr ja see oli Foinikia eeskujul. Nimeks sai Alfabet.
*Kreekas pöörati erilist tähelepanu poiste harimisele, sest nemad pidid sõdima ja riiki valitsema .
* Lüüra oli 7 keelne pill, millega kanti ette lugusid. Lüürat peetakse Apolloni pilliks.
* Homeros läks ajalukku oma eepostega ja Herodotos oli ajaloolane .
*Lüürika oli lugulaul , mida kanti lüüra saatel ette aristokraatidele.
*Esimesed Olümpiamängud toimusid 776 eKr ja need tehti Zeusi auks. Mänge kutsuti Olümpiamängudeks, sest need toimusid Olümpia külas. Tähtsamad alad olid jooks , viievõistlus, maadlus, kaarikusõit. Olümpiamängudel võistlesid atleedid, kes olid sportlased , hea füüsilise vormiga ja lihaselised.
*Filosoofia on teadusharu , mis uurib maailma ja inimese olemust ning loogikat. Esimesi filosoofe nimetati loodusfilosoofideks, sest nad uurisid maailma tekke kota. Kuulsamad on Thales, Anaximandes ja Anaximenes.
*Filosoofide õpetajaid nimetati sofistideks. Sofistid olid väga argumenteerivad ja pidasid end teisteks paremaks. Sofistid olid näiteks Korgitas, Sokrates , Platon, Aristoteles jm.
4. MAKEDOONIA SUURRIIGI TÕUS JA LANGUS
*Makedoonia riik kujunes põhja poole Kreekasse , riigi ulatus oli Indiani ja keskuseks oli riigil Babüloni linn.
*Makedoonia kuningas oli Philippos II, kes tegi ka sõjareformi. Makedoonia suurriigi loojaks peetake, aga Aleksander Suurt, kes oli Philippos II poeg.
*Makedoonia faalanks oli raskesti relvastatud sõjaväeüksus. Faalanksi iseloomustasid 6 meetri kõrgused odad ja hästi tihedalt seisvad jalamehed .
* 338a eKr toimus Chaironeia lahing, kus Kreeka alistub, ning kreeklaste hiilgeaeg hakkab otsa saama.
* 332 a eKr rajati Egiptusesse Aleksandria linn, mis sai nime Aleksaner Suure järgi. Linn on siiani olemas.
*Makedoonia suurriik lagunes, sest (a) Aleksander Suur suri, (b) riigi territoorium oli liiga suur ja (c) väejuhtide vahel olid erimeelsused ning toimusid kodusõjad .
*Hellenism on periood Kreeka ajaloos, kus Kreeka kultuur seguneb idamaade kultuuriga . Hellenistlikud linnas olid näiteks Aleksandria, Antiookia ja Pergamon.
*Tänapäeval on Makedoonia nii riik kui ka maakond.
5. ROOMA RAJAMINE JA KUNINGATE AJASTU, VABARIIGI PERIOOD
*Rooma ajaloo alguseks peetakse 753a eKr, sest siis asutati Rooma linn.
*Antiik-Rooma ühiskonnas oli seitse kuningat ja küngast. Kuulsam kuningas on Romulus, sest tema oli esimene ja tema jagas riigi rahva ka kaheks.
*Rooma rahvad jagati patriisideks (kõrgemad rahvad, aristokraatide moodi) ja plebeideks (lihtrahvas). Omaette klass olid ka orjad .
* Etruskid olid Roomlaste eelkäijad, kes rajasid hauakambrid ja panid alguse ehituskunstile, rikastasid ühiskonda metallide töötlemisega ja ühiskonna reformimisega.
*Rooma vabariigi loomiseks sõditi latiinidega, samniididega ja puunialastega.
* Leegion oli sõjavägi, kuhu kuulus umbes 3600 -6000 meest.
*Rooma vabariigi ajal teostasid riigivõimu kaks valitavad konsulit , riigiametnikud ja senat . Riigiametnikud olid näiteks diktaator , preester, tsensor jm.
*Plebeide elu Roomas oli keeruline, sest nad pidid maksma maksma, nad tegelesid lihttööga, nende abielu patriisidega oli keelatud ja neil oli ka sõjaväekohustus .
*Plebeide setsessioonid oli plebeide streigid, mistõid kaasa peaagu võrdustamise patriisidega.
Riigivõimu korraldasid:
I – riigiametnikud ehk
magistraadid (2 ametnikku)
II – senat (senaatorid
eluaegsed), tavaliselt
konsulid ja teised kõrged
ametnikud
III rahvakoosolek ehk
komiits
6. ROOMA KEISRIRIIK
*1.saj eKr olid Rooma keisririigis sagedased kodusõjad, sest toornil oli mitu omavahel sõdivat sõdur- keisrit ning riik oli liiga suur. Kahe keisriga oleks olnud lihtsam. Samal põhjusel varises ka Rooma vabariik (puudus autoriteet).
*60.a eKr loodi triumviraat ehk kolmemehe liit, kuhu kuulusid Caesus, Grassus ja Pompeius . Caesar oli Rooma kõige mõjukam juht.
*Keisririigi aeg oli Roomas 30.a eKr - 476.a eKr. Keisririigi perioodi jagatakse varane ja hiline .
*Esimene keiser oli Octavianus Augustus.
*395.a pKr kujunes ametlikult Ida-Rooma ja Lääne-Rooma riik.
* Ristiusk muutus Roomas peamiseks religiooniks.
7. LÄÄNE-ROOMA LANGUS JA BÜTSANTS
*4. Sajandi lõpus toimus suur rahvasterändamine, mille põhjustajateks peeti Hunne. Hunnid olid Mongooliast pärit rändravad, kes tungisid Aasiast Euroopasse.
*Ida-Rooma ehk Bütsantsi eripäradeks olid head kaubandusvõimalused, tugev sõjavägi, autoriteet, ristiusk.
*Euroopa ühendajaks peale Lääne-Rooma lagunemist saigi ristiusk.
*Antiikaja kuulsad maailmaimed on näiteks Giza püramiidid , Aleksandria tuletorn, Zeusi kuju Olümpias jm.
*476.a pKr kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romelus-Augustulus ja seda peetakse keskaja alguseks ja vanaaja lõpuks.
*Ida-Rooma jäi püsima umbes aastani 1453.
Rooma ajaloo etapid:
Kuningate aeg (753-510 eKr)
Vabariigi aeg (509-30 eKr)
Keisririigi aeg (30 eKr – 476 pKr)

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

robiella Õppematerjali autor

Ajaloo vanaaja kokkuvõte kontrolltöö jaoks.
Sisaldab:
a) Sissejuhatust Kreeka vanaaega
b) Kreeka mütoloogia ja usund
c) Kreeka kultuur ja filosoofia
d) Makedoonia suurriigi tõus ja langus
e) Rooma riigi rajamine ja kuningate ajastu, Rooma vabariigi periood
f) Rooma keisririigi algus
g) Lääne-Rooma langus ja bütsants

vanaaeg. kreeka mütoloogia jumalad kreeka kultuur kreeka filosoogia makedoonia rooma rajamine kuningate ajastu vabariigi periood rooma keisririik lääne-rooma bütsants hellenism olümpiamängud lüüra tähestik kreeka jumalad ajalugu

Sarnased õppematerjalid

rtf

Ajalugu Vanaaeg Kronoloogia

Diocletianus- Suutis lõpetada segadused Roomas ja korraldas Rooma riiki ümber Theodosius Suur- viimane Rooma valitseja, kes sai ainuvalitsejana valitseda, pärast tema surma lagunes Rooma lõplikult kaheks Justinianus- Temal õnnestus vallutada Põhja-Aafrika ja Itaalia ning teha lõpp sealsetele vandaalidele ja idagootidele, riigi sisekorralduse edendamine, püstitas arvukalt uusi ehitisi Ajalooperioodid 1. Muinasaeg (inimeste tekkimine kuni kirja areng) 2. Vanaaeg (kirja areng kuni Lääne-Rooma riigi lagunemine) 3. Keskaeg (Lääne-Rooma riigi lagunemine kuni Ameerika avastamine) 4. Vara Uusaeg (maadeavastused) 5. Uusaeg (Ameerika avastamine kuni esimene maailmasõda) 6. Lähiajalugu (esimene maailmasõda kuni tänapäev)

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma suur konspekt

KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene perioodide vahel olid, et

Ajalugu

docx

Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms

Ajalugu

doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at

Ajalugu

doc

Inimene, ühiskond, kultuur I osa: Vana-Idamaad, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

2. Muinasaeg muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr vanaaeg algas 3000 a eKr kirja leiutamisega lõppes 476 a. Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg algas 476 Lääne-Rooma keisririigi langusega lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg algas Esimese maailmasõjaga 1914 lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu

Ajalugu

doc

Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma

Rajasid palju ülemere kolooniaid (Büsantio jne), kuhu okupeeriti kõik kodumaal põlualla sattunud isikud. Põllumajanduses oli levinud karjakasvatus - kitsed, lambad. Taimekasvatuses viljeleti oliivide, viinamarjade, tsitrusviljade ja aiasaaduste kasvatamist. Kaevandatei maapõuest peamiselt vaske. Kreeklased ise nimetasid ennast helleniteks. Nime kreeklased said nad endale roomlastelt. 1 Vana-Kreeka ajalugu nimetatakse antiikajaks, see paralleelselt kristliku keskajaga on kujundanud tänapäevase euroopa. Scholae - puhkus. Sellest nimest tuleb sõna kool. Pedagoog - rikkaste kreeka laste orjad, kes saatsid lapsi kooli ja koju. Gymnasium - õppeasutus 16-18 aastastele poistele, kus õpiti spordialasid, muusikad, kõnelemist jne. 1.1 KREEKA AJALOO PERIOTISEERING: 1. Kreeta-Mykeene kultuur - 2. aasta tuhat eKr - XII sajand eKr. 2. Homerose aeg ehk tume ajajärk - XI-IX sajand eKr. 3

Ajalugu

doc

Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus

Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus 1) Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksand

Ajalugu

docx

Kontrolltöö üldajaloost Makedoonia ja hellenism-Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus

1)Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju.Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimispoliitikat st kogu impeeriumis k

Ajalugu

Rohkem sarnaseid