Eesti kirjandus 20.sajandi 1 poolel (1)

Kirjandus 20.sajandi I poolel
1.Tõusu aeg. -1905.a alustas tegevust N.E rühmitus, mis esindab eesti kirjanduse ja kultuuri uusi uuendusi. -1906.a hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja-kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. -1906.a esimene eesti õppekeelega keskkool(Tartus) Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümn. -1906.a rajati Tartus( Vanemuine ) Tln.(Estonia) teatrid. -1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum (talletada rahvakultuuri )
2. * Proosas -ühiskonnakriitiline realism *luules-vararomantist *uusromantism *individualism
3.kõik 1.punktis välja toodud
4-5. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest.
Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas , Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal- Ridala . Tähtsus:

• "Noor-Eesti" elavdas 1905.–1919. aasta kultuurielu
  
• Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri
  
• Viis kirjanduskriitika paremale tasemele
  
• Tõstis raamatukujunduse taset
  
• Elavdas kunstielu
  
• Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara
  
• Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi.
  
• Sellest kasvas välja rühmitus Siuru
  
• Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik
  

6-7. "OLGEM EESTLASED, AGA SAAGEM KA EUROOPLASTEKS’’ Leiti, et kirjandusse on vaja tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia seda ka Euroopasse. Ei tohiks kaotada oma eestlaslikke algmeid, kuif tuleks siiski astuda samm edasi tuleviku suunas. Ühisväljaanded: N.E albumid I-V, ajakiri N.E .
8-9.Siuru- Loodi 17.mail 1917. Aastal Iseloomustus: Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid . Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Liikmed: M.Under( president ), H.Visnapuu, J. Semper , A. Adson , F.Tuglas, A. Gailit . Väljaanded:A.Gailiti romaan’’Toomas Nipernaadi ’’,debüütkogud M.Underilt, Visnapuult „Amores“, Semperilt „Pierrot“ ning Adsonilt „ Henge palango“
Tarapita - tegutses aastail 1921-1922.Oli ekspressionistlik , tegemist oli sõjaka ja radikaalse rühmitusega. Liikmed: A. Kivikas , J.Semper, M.Under, A.Adson, F.Tuglas(Tarapita toimetaja ), A.Alles, J.Kärner, A.Tassa. Väljaanded: Ühisväljaanne(7 numbrit), Adson’’Noorsoo kriis’’, Kivikas’’Kirjas noortele’’
10.uusromantism, eriti just sümbolistlikku kujutuslaadi, temaatiliselt mitmekülgne. Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitlust ja vaimseid ideaale, end sõnastati ka isiklikke elamusi. Siuru luules oli keskkohal armastus(Under, Visnapuu, Adson). Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil.
11. Ajaluule -1920.a alguse eesti luule silmatorkav suund, mis järgis kindlat voolu ja stiili. Ajaluulele andsid nimetuse eeslkõige luuletajad ise. J. Barbarus -kirjutas aja verisest näost ja veristest jalgadest, mis inimest tallavad(’’Laul enesest’’).J.Kärrner- kirjutas ajast-süüfilisest, mis uuristab aju(’’Haigel ajal’’)
12-13.G.Suits- kogud: esikkogu-’’Elu tuli’’(optimistlikud), teine kogu-’’ Tuulemaa ’’(teema-sünge), kolmas-’’Kõik on kokku unenägu’’(vaheldusrikas). Suitsu tuntuimad luuletused:’’Oma saar’’, ’’Kerkokell’’
E. Enno - Avameelselt tundeline .sümbolistiklik luuletaja. Laululise luule traditsioonide rajaja Eestis. Luuletused: ’’Rändaja’’ sai tuntuks filmi ’’Nipernaadi’’ kaudu. Lasteluule kogu:’’Üks rohutirts läks kõndima’’.
V.Ridala-Looduslüürik. Luulel impressionistlikud omadused. Lüürikas on keskne koht rannaloodusel. Luule väljendab üksikinimese suhet maailmaga -eraldustunnet ja soovi see ületada. Tuntumad luuletused:’’Kevade tunne’’, ’’Talvine õhtu’’. Ridala oli N.E keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid.
Fr.Tuglas- Pani aluse eesti uusromnatismilisele proosale ja kujundas kunstinõudliku novelli. Kogu Tuglase ilukirjanduslik looming on meie kirjandusloo seisukohalt märkimisväärne, omad laadis esinduslik ja heatasemeline. Novelliraamatud: ’’hingemaa’’(1906), ’’Saatus’’(1917), ’’Raskuse vaim’’(1920). Romaanid : ’’Felix Ormusson’’, ’’Väike Illumar’’. Reisikirjad:’’ Teekond Hispaania ’’, ’’Teekond Põhja-Aafrika’’. Tähtis on Tuglase tegevus kriitikuna, samuti eesti kirjanduselu eestvedajana ja korraldajana. Tuglas kirjutas J.Liivist monograafia. Igal aastal antakse välja Tuglase novelliauhind. Tlnas . Nõmmel Tuglase viimases elupaigas asub Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
14. 20.saj algul ilmub nii realistlikku kui uusromnatilist proosat .
Uusromantiline proosa- võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutunud, pigem impressionismist, oli isegi naturalistlikke jooni(nt. Tuglas’’Toome helbed ’’). Uusromantilises laadis kirjutas ka Tammsaare (miniatuure, kunstmuinasjutte). Gailit(’’Toomas Nipernaadi’). Uusromantilisele proosale on iseloomulid lühizanrid, eeskätt novell . Enamik uusromnatikuid kirjutas novelle (Tuglas, Tammsaare).
Jaan Oksa teostes on peamiseks aineks küla oma elu ja inimestega(Saaremaa küla, kust ta ise pärit). Oksa esimesed, ajalehtedes avaldatud jutud on valdavalt realistlikud . Tema teos’’Tume inimeselaps ’’ on teema, tegelaste ja sümbolistliku maailmapildi poolest eesti uusromantilises proosas üsna iseloomulik teos, millel on ühisjooni teiste autorite, eriti Tuglasega. Oksa novellides põimuvad sümbolistlik ja realistlik (või naturalistlik) kujutus .
O.Luts on eesti realistliku proosa klassik, kelle loomingut mitmekesistavad uusromantilised näidendid ja jutud. ’’Kevade’’, ’’Soo’’ lastejutt’’Nukitsamees’’
15. uusromantism- on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust Impressionism - märksõna-hetk. Meeleolukas, mänglev, varjundirikas, detailne , peened nüansid. ’’Toome helbed’’ Ekspressionism-märksõna-väljapigistamine. Ühendas maailmavaatelt erinevaid inimesi. Hirm, ahastus inimese tuleviku pärast. Agiteeriv jõuline laad , seda seostatakse suurlinna närvilise elurütmi ja pahelise keskkonnaga. ’’Popi ja Huhhuu’’ Sümbolism-anti edasi idee maailmas toimuvaid nähtusi. Musikaalsus, harmoonia . Tekkisid vabavärss ja proosapoeem. Naturalism - Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid , julmust ja vägivalda.