Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor-
1. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 2. Eduard Vilde: Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 1
Novellilooming on nüüd rahunenum. Realismi ta siiski välja ei jõua, vaid jäi tugevalt romantiliseks kirjanikuks. Tema novellid muutuvad nüüd psühholoogiliselt veenvateks, sügav sisseelamine tegelase siseellu on edastatud Gailitile omase värvikusega. Gailitile on omane püsiv novellide kirjutamine, kus ta esitab selgeid vastandpaare. Talle on omane voolav ja päikeseline jutustamisstiil, värvikate tegelaskujude loomine. Gailit on uusromantik, mis on erandlik teistega võrreldes. Kui kirjandus liigub realismi poole, on tema romantik. Gailiti kõrgaeg on 1920ndate keskel, samal ajal mis teistelgi. Kõrgaeg kestab 20a. Ühelt poolt on sisult helge ja naljakas, teiselt poolt groteskne ja sünge. Ühelt poolt on ta sümbolistliku, teiselt poolt impressionistliku kallakuga. Ühelt poolt on ta naljaka sisuga, teiselt poolt tõsisega. Üks osa tema teostest on peategelasekesksed, teine osa pole. 7) Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1929–44
1927 algavad Looduse romaanivõistlus 1935 Raamatuaasta Raamatuaastat korratakse nüüd praegugi. Elavdatakse kultuuri. 1937-40 Varamu (peatoimetaja Visnapuu) kultuuriajakiri. Haare on laiem, sest kujutavast kunstist räägitakse veidi rohkem. Rajatud selel tagamõttega, et Semper ja Tuglas Tartus teevad asju, mis Toompeal ei tundu meeldivat. 1940 Sirp ja Vasar 1942-43 Ammukaar 1943-44 Sõjasarv Üks võimalus periodiseerida kirjandus 1917 - 1928 (Siurust, ,,Toomas Nipernaadini") 1929 - 1940 (,,Õnnevarjutusest" [Marie Underi ballaadikogu] okupatsioonini) 1940 -1944 (okupatsioonist okupatsioonini) Sõja ajal ilmub raamatuid vähem, sest paberit on vähe. Samas, kui midagi ilmus, siis kohe suure tiraaziga. Teine võimalus periodiseerida kirjandus 1905 1921 (Noor Eestist Tarapitani) -> Uusromantilise kirjanduse tippaeg. Siuru ja Tarapita
Kooli lugemisvara pinnal kerkis eriti tungivalt esile kirjaviisi lähendamise vajadus rahva kõnekeelele, mistõttu Forseliuse aabitsad ja Riia kirjastuse lugemisvara saavad koolides nõutavamaks kui Stahli-keelsed trükised. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 5 4. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule (R. Brockmann, G. Salemann jt). 17. sajandil tekib vaimuliku kirjanduse kõrvale eestikeelne ilmalik kirjandus, selle harrastajad ja kujunajad. Ülikool, gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas, trükikojad nene juures soodustasid kõrgelt haritud meeste tulekut Eesti aladele, tuues Saksamaalt kaasa uuemaid kultuurikogemusi, avarama kirjandushuvi ning luuleharrastuse (barokse stiili). Lääne-Euroopas moes olnud värsivormilisi pühendusi pulmade, väitekirjade kaitsmise, raamatu ilmumise, matuste puhul hakkasid kirjutama ka luulehuvilised Tallinnas
Kaaslased asuvad teiselpool nähtamatut silmapiiri, sageli füüsiliste kauguste taga. Kunagi lähedasimast inimsuhtest kaob aegamisi reaalsuse mõõde, jääb vaid ettekujutus. Inimene ja tema kujutluste ja mälestuste maailma saavad aegamööda üha olulisemaks, siseelu määrab välise ümbruse, loob tegelikkuse. 12 Korrastatud modernism. 27. Stalinistlik kirjandus Eestis: valitsev esteetika, kesksed teemad ja autorid. Sotsialistlik realism ei saanud areneda vabalt, oma sisemise loogika järgi. Nõukogude kirjanduse ainuvõimalik loomingumeetod. Juurutati jõuga. Realismi puhtuse üle valvas kriitika. Nõue näidata soovitavat ja ideaalset juba teostununa, tegelikuks saanuna. Tagajärjeks mõõdutundetu ilustamine, vastuolude varjamine, kohustuslik sotsiaalne optimism ning ühtne ajaperspektiiv pilgud suunatakse helgesse tulevikku.
1. ,,Noor-Eesti" Sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Juhtkujud Suits, Tuglas, Aavik, Ridala, Linde. Suits:"Olgem eestlased, saagem eurooplasteks" ,,Siuru" kirjandusrühmitus, loodi aastal 1917. Asutas Gailit. Juhtkujud Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu. Moto ,,Loomise rõõm see olgu me ainus tõukejõud."Tuglas. Tähtsustasid armastusluulet. ,,Tarapita" 1921-1922 Kirjanduspoliitiline rühmitus. Liikmed Kivikas, Semper, Under, Atson, Barbarus, Tuglas, Alle, Kärner, Tassa. Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. 2. Millised kirjanikud tõstsid nooreestlased tolmu alt välja. Juhan Liiv, Kristjan Jaak Peterson 3. Novell tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja lõpus on puänt. (Tuglas, Gailit) Sonett luulevorm. Koosneb 14 värsireast, mis paigutuvad stroofidesse.(Under, Vi
märgatavalt ajaloolisem. Mülleri kogumiku sõnum on karmim. Russowi kroonikas tungis ka protestantliku kirikuõpetaja moraal läbi. Mülleri kogumik on abstraktsema sisuga: kutsub üles pattu kahetsema, aga ei täpsusta, mida peaks kahetsema. Russow ütles selgelt välja. Müller tsiteerib piiblit ja nimetab Martin Lutherit, aga Russow ei maini Lutherit. Martin Luther oli tolleaegne institutsioon, eeskuju – Mülleri tekstis on intertekstuaalsus Lutherile viidatuna. Keskaegne kirjandus rajanes teoloogiliste autoriteetidele. Russowi stiilist paistis läbi lisaks religioossele infole ka ajalugu, nii ka Mülleril – jutluste sisu on seotud sündmustega, mis hetkel inimesi mõjutavad (katk, nälg) või on toimunud – läbi kumab traagilisuse foon. Kui jutlus kõlab kirikus, on selle ümber näha ka kiriku ümbrust. Müller jutustab järgnevatel teemadel: jumal karistab pahategude eest,
Kõik kommentaarid