Mats Traat ’’Ilmakaared’’ (0)

Mats Traat ’’ Ilmakaared ’’
Mats Traat on on sündinud Tartumaal aastal 1936. Ta on luuletaja, prosaist , näitekirjanik, stsenarist ja luule tõlkija. Õppinud Arula , Vana-Otepää, Nõuni ja Rannu koolis. Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi , 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965–1968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ’’Koputa kollasele aknale ’’, lühiromaan ’’Tants aurukatla ümber’’, romaan ’’ Karukell , kurvameelsuse rohi ’’ ning romaan ’’Inger’’. Ilmunud palju luulekogusid – ’’Kandilised laulud’’, ’’Ajalaulud’’, ’’Soe õhtu’’, ’’Tule rüütamine’’ jne.
Luulekogus ’’Ilmakaared’’ on luuletusi aastatest 1962-1967. Kogu ilmus aastal 1970. Eesti ajaloos oli 1960ndatel nn ’’sulaaeg’’. Elu " raudse eesriide" taga vabamaks, ning inimesed said rohkem teada sellest,mis toimub noorte hulgas laias maailmas. Välisriikide muusikavoolud tõid uuendusi Eestisse. Kuuekümnendaid on loetud ka luulekümnendateks. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et õige luule on emotsionaalne luule, see asendatakse intellektuaalse luulega -  märksõnaks kujundlikkus. Mats Traat kassetipõlvkonda, mida ühendab elujaatav hoiak, maailma avastamine ning ränga minevikuga arvete õiendamine.
Teoses kirjutab autor loodusest, tunnetest, isamaast. Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Tema loomingut iseloomustab kohanemise või kohanematuse teema. Traat on tegelenud mitmete muude asjadega, kuid soov kirjanikuks saada oli tal üsna varakult.
Luulekogu pealkiri on ’’Ilmakaared’’. Selline luuletus on olemas ka teoses. Teoses otseselt ilmakaartest ei räägita, pigem aastaaegadest ning palju on mainitud kuude nimetusi. Luuletuste teemad sarnased nign neid võib gruperrida. Luuletused aastaaegadega seoses: ’’Kevadine nukrus’’, ’’Suvi tuli’’, ’’Jahedal juunikuu õhtul’’, ’’Lõikuskuu’’, ’’Esimene külm’’, ’’Hilissügise meeleolu’’, ’’ Suvine mälestus talvel’’ jne. Murdes kirjutatud luuletused: ’’Pulm’’, ’’Külv’’, ’’ Kauge suvi’’, ’’ Kino ’’, ’’Avarii’’, ’’Sann’’, ’’Ajalugu’’, ’’Kuu’’, ’’ Rauk ’’ jne. Isamaahõngulised luuletused: ’’ Rong ’’, ’’Pühendus’’, ’’Käänded’’.
Mulle avaldasid enim mõju ’’Lihtsa naise elu’’ ja ’’Moodne humaansus’’. ’’Lihtsa naise elu’’ sõnumiks on see, et alamast klassist naine peab tegema kõiki toimetusi korraga ning ei tohi selle üle nuriseda, kuna elatist on vaja teenida. Lihtsa naise elu võib tunduda lihtne, kuid tegelikut see nii pole. Pea jõudma teha palju toimetusi lühikese aja jooksul ning enda hoolitsemiseks polegi mahti. ’’ Moodsa humaansuse’’ sõnumiks on see, et kui sääsk maas lamab, siis ei oleks aus teda tappa. Kõigepealt tõstetakse ta jalgadele , et saaks siis ta ära tappa.
Luuletuse ’’Kesk nurmi mu kodu’’
Epiteedid : pikk pilv, hõbedast aer, valge päevaga, puhas lapse naer, lõhnav õhk, roheline karge kevad, kõndiv hull, konnaline kevadvesi.
Võrdlused: pikk pilv kui hõbedast aer; puhas kui lapse naer.
Metafoor : kevadelaev.
Isikustamised : kõnelen valge päevaga, tuul põske patsutab, kodu helendab , muld hingab , pehkib põhk.
Ümberütlus: puudub.
Luuletuse ’’Rong’’
Epiteedid: küpsed kastanid, südameokstest valud , sügisõhtuses kollases rongis, koitanud kapis, õhtust aega, kuldlõhnavat hämarust, nüritud saega, vahtrad harali, värvide kireva joone,vana hüljatud maja, tumedat kallist nägu, kadunud kevad.
Võrdlused: küpsed kastanid kukuvad maha nagu südameokstest valud, sügis tehtud kui plekist ja papist, vahtrad harali nagu hangud.
Metafoor: südameokstest valud.
Isikustamine: õhtu silmade ette maalib mineviku dekoratsioone.
Ümberütlus: puudub.
Luuletuse ’’Öös miski pärani’’
Epiteedid: imeliseks pilguks, pärani kuristik , viipav hõõguv tuletikk , vahupäine lainehari, libe järsak, tabamatu lamp, maine ahel, öine hingeseesam, tuhm süda
Võrdlused: öös vahel imeliseks pilguks on miski pärani kui kuristik, su silma sügavikust vilguks kui viipav hõõguv tuletikk, su ulmakangastuste hing kui vahupäine lainehari.
Metafoor: hingeseesam.
Isikustamised: kinni hoiab maine ahel, mõtteid pitsitab sul kramp , sulgub öine hingeseesam.
Ümberütlus: puudub.
Luuletuse’’Tagasitulek’’
Epiteedid: kuupaistet leherohelist, harda õrnusega, kallid üllad nimed, viimse piiri, noor männik, udus kiiri, võika ranna
Võrdlus: hing rõõmust liplemas kui haab .
Metafoor: puudub.
Isikustamised: noor männik püüab udus kiiri ja kuskil padjal kõrvu pead, hing rõõmust liplemas.
Ümberütlus: puudub.
Luuletuse ’’Pärnumaal, Matsi rannal ’’
Epiteedid: sünge lahe, mõte valus, taltumatu öine vesi, külm vaht, unistuste naine, võitmatu ja hele päike.
Võrdlused: pea ümber mühab elu laine kui taltumatu öine vesi, vaht külm kui unistuste naine, kui päike võitmatu ja hele.
Metafoorid : aastarand, elu laine.
Isikustamised: lained veel ei maga, mühab elu laine, õhtuvalgus lahvab aastaranna taga.
Ümberütlus: puudub.
Mats Traadi luules vahelduvad lüürika ja lüroeepika, vabavärss ja klassikalised vormid. Seda mõjutus on tunda ka luulekogus ’’Ilmakaared’’. Luulekogu kirjutatud korrektses eesti keeles, sees ka murret. Kuna mulle eriti luuletused ei istu ning tihtipeale ei mõista ma luuletuste sõnumeid, siis ei oska ma ka seda kogu hinnata nii nagu mõni teine. Mõned luuletused meeldisid mulle aga väga ning olid sügava mõttega.
Kasutatud materjalid
http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat (25.02.2013)
http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/mats-traat.html (25.02.2013)
http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/mats-traat.html (25.02.2013)