Karl ernst von Baer (0)

Karl 
Ernst
von 
Baer
Juhendaja : Epp Vinne
Koostajad: 
Kristin  Värno
Mikk  Järveoja
1
Kris -Gerhard Aabrams
Alvar  Annuk
Triin Kaaver
2
Tähtsus
von Baer elas aastatel 1792­1876
Ta sündis Eestis ja lõpetas 
    TÜ arstiteadlasena.
Ta on loomade embrüoloogia
    rajaja.
 Mees avastas  imetaja  munaraku ja järeldas, et loomorganismi 
areng saab alguse munarakust.
Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud 
Baeri seadustena.
3
Matthias   Schleiden  (1804­1881)& 
Theodor   Schwann  (1810­1882)
Matthias Schleiden ja Theodor Schwann olid mõlemad Saksa 
päriolu teadlased.
Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on 
rakulise  ehitusega.
Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka  loomorganismid  on 
rakulise ehitusega.
Seejärel sõnastasid Schwann ja Schleiden ühe rakuteooria 
põhiteesidest:
  “Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega.”
    Mida hiljem üldistati: “Kõik organismid on  rakulise 
ehitusega.”
4
Rudolf   Virchow  (1821­1902)
Saksa arstiteadlane ja  antropoloog . 
Sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha:
“Iga uus  rakk  saab alguse olemasolevast rakust selle 
jagunemise teel.”
5
Ludwig  van  Beethoven  (1770­
1827)
Maailma kuulus Viini klassik
Tema klaveriloomingus on
   tähtsal kohal donaadid,  klaverikontsertid ja väikepalad.
Beethoven elas 32 aastat kuulmisvaegusega ning elu lõpul 
suri kurdina.
6
Ajaloosündmused
Karl Ernst von Baer’i eluajal toimusid järgmised sündmused:
1796 sai Venemaa keisriks Paul I
Napoleoni sõjad 1799­1814
1804  Napoleon  krooniti Prantsusmaa keisriks
1815 toimus  Tambora  vulkaani purse, mis oli uusaja kõige 
võimsam vulkaanipurse.
1816/1819 kaotati Eesti­ ja Liivimaal pärisorjus
1835 sündis Ameerika kirjanik Mark Twain
1867 müüs Venemaa oma koloonia Kanadas  USAle
1869 peeti eestalste esimene laulupidu Tartus
7
Haigused
Tuulerõuged
Koolera
Difteeria
Poliomüeliid
Tuberkuloos
8
Leiutised
Elektrivoolu  talletas 1807.a. Robert  Fulton
Rudolf  Diesel  ja Carl  Benz  diisel­ ja bensi nimootori.
1800  leiutas  itaallane  Alessandro  Volta esimese patarei 
Michael Farady leiutas elektrigeneraatori,mil ega sai elektrit hulgi 
toota
19. Saj II poolel  leiutati   grammofon
Graham Bell leiutas 1876. aastal telefoni
W.A. Burt  leiutas esimese trükimasina
1851  Isaac  Singer leitas õmblusmasina
9
Muusika
Üleminek romantismi ajastusse jääb 19. sajandi esimesse veerandisse, 
mil üheaegselt tegutsesid klassik Beethoven ning esimesed  romantikud  
Weber  ja  Schubert .
Muusikas on  romantism  umbes 1820–1880 valitsenud suund. 
Romantism avardas märksa  muusika  sisulist ja tunnetuslikku külge. 
Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, 
orkestratsioni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, 
rahvamuusika  ning ajaloo vastu andis mitmele žanrile uue ilme. Loodi 
muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis­olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku 
vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm  Tell "), heroilis­romantilisi 
(" Norma "), lüürilis­psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", 
"Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes 
suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja 
psühholoogilisus. Suurt tähelepanu osutati programmilisel  muusikale , 
rohkesti viljeldi ballaadi,  variatsiooni , fantaasiat ja parafraasi. 
Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks.
10
Mood
Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem 
hakkas moodi  tulema  pikk­kuub. Põlvpüksid olid jäänud 
minevikku . Väga suurt osa etendas ülikonna juures kal is 
materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke 
värvitoone ja tänu sel ele oli meeste rõivastus kül altki 
värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks 
peakatteks sai torukübar. 
19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia 
seeliku  juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti 
võeti kasutusele korsett, sest lai  seelik  nõudis "herilasepihta". 
Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael 
siledalt lahku ja seati kõrvade taha rul ­lokkidesse. Rohkesti 
kasutati  ehteid . Rikkamad naised kandsid musli nist, siidist ja 
sametist rõivaid, vaesemad aga puuvil aseid. 
11
Ehitusstiil
Arhitektuuris järgnesid klassitsismile 
historitsism ja  eklektika . Historitsism on 
mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism 
mitmel kujul.Tihti kujunes välja omamoodi tööjaotus ­  arhitekt  
joonistas fassaadi, aga sellesse jäetud  avade  taha pidid 
insenerid sobitama siseruumid. Hoone mahulisest otstarbest 
polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide 
toredusel. 
19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile 
välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide 
segamine  ja täiendamine originaalitsevate detailidega. 
Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, 
esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade 
ehitamisel . Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja 
raudbetoon  võimaldavad ehitada  hooneid  sajanditeks.
12
Kunst
Kujutavas kunstis on romantism suund,
 mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi 
keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele 
sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski 
kunstiliikides. Iseloomulik on  ainestiku  valimine ajaloost 
(eriti keskajast), legendidest, saagadest ja 
kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest 
heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on 
eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse 
nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud 
emotsionaalse värvingu.
13
Teater
Teatrikunstis oli  romantismiajastu  umbes 1810–1850. 
Näitekunstis väljendus romantism peamiselt näitleja tõepärases, 
kuid tugevate tundmustega mängus. Lavakõne muutus 
elulisemaks ja intonatsioonirikkamaks ning seostus hoogsama 
žesti ja liikumisega. Romantismi kõrgpunkt oli 1830. aastail, kui 
lavastustes hakati rõhutama dekoratsiooni, kostüümi ja 
massistseenide ajaloolist tõepära. Keskseks kangelaseks sai 
isiksus, kes unistab vabadusest ja õiglusest ning  astub  võitlusse 
reaktsiooniga.
14
Kasutatud Kirjandus
http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.ht m
http://hingetugi.onepagefree.com/ ?
id=17675& onepagefree =75f6363e4cf26b70096322371dced15c
http://et.wikipedia.org/wiki/Romantis m
http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ernst_von_Baer
http://en.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Virchow
http://en.wikipedia.org/wiki/Matthias_Jakob_Schleiden
http://en.wikipedia.org/wiki/Theodor_Schwann

Document Outline

• Slide 1
• Tähtsus
• Matthias Schleiden (1804-1881)& Theodor Schwann (1810-1882)
• Rudolf Virchow (1821-1902)
• Ludwig van Beethoven (1770-1827)
• Ajaloosündmused
• Haigused
• Leiutised
• Muusika
• Mood
• Ehitusstiil
• Kunst
• Teater
• Kasutatud Kirjandus