Keskaeg, rüütlikirjandus (0)

1. Keskaja piirid – keskajaks loetakse aega 5-15 sajandini, ligi 1000a periood. Algust
seostatakse Rooma riigi langemisega ja lõppu Ameerika avastamisega.
2. Keskaja maailmavaade, mõjutajad – Keskaega iseloomustab oluliselt muutunud maailmapilt ja elukäsitlus ( kirik ,usk). Rahvaste rändamine ja uute religioonide levik (kristus, islan ,budism)
3. Keskaja teadus ja avastused – keskaeg oli rikas oma avastuste ning leiutiste poolest. Leiutatakse trükikunst. Õpiti valmistama paberit. Suurimad saavutused : suurtükk, püss , prillid, mehhaanilised kellad, meresõit ja laevaehitus, maadeavastused (Columbus Ameerika, Vasco da Gama reis Indiasse ), püssirohi, paber.
4. Keskaja eeposed , ühest lähemalt – Eeposte süžeed kujunesid välja aastasadade jooksul ja olid rahva mälus kaua-kaua aastaid, aga kirja pandi need sageli sajandeid hiljem. Vanimad on keldi eeposed : iiri saagad ja saksa kangelaslaulud . Kangelaseeposed. NT: „Lugu Igori sõjaretkedest“ – Vene eepos , 12saj. lõpp. Anonüümne eepiline lugulaul. Peategelane on Igor, kes on Novgorodi vürst.Ta läheb üksi polovetside vastu sõjaretkele. Ta tahab lõpetada vürstide vahelisi tülisid, et Venemaa saaks ühtseks. Veel : „ Rolandi laul“ , „Nibelungide laul“ , „ Beowulf “
5. Rüütlikirjanduse tekkimise põhjused – 12sajandil muutus kõige mõjukamaks seisuseks süütelkond. Rüütlikultuuri keskmesse tõsteti naine, enam ei võetud teda kui „ patu allikat“ vaid erilise hingeseisundi e peene armastuse põhjustaja, keda hakati ülistama värssides ja proosas .
6. Rüütliluule, žanrid, trubaduurid – Lüürika loojateks olid vaimulikud , aadlikud , käsitöölised ning naised, nad kõik olid rändpoeedid e trubaduurid, kes esinesid rüütlite õukondades. Rüütlilüürika on keeruline, nõudlik kunst , milles taotleti suurt meisterlikkust : lihviti stiili ja kasutati keerulaid riimistiile. Žanrid – kantsoon, sirventees, tensoon, pastoreel, alba, romanss , ballaad ja serenaad .
7. Rüütliromaan – teemad, ainestik; Tristani ja Isolde lugu – ainestikuks olid armastus ja sõda. Peategelane pidi valima, kas teenib oma isandat v südamedaami.
Tristan ja Isolde – Norra kaupmehed röövisid orvuks jäänud kuningapoja Tristani, ta põgenes ning sattus oma onu õukonda ja ta sai rüütliks.Ta sai ükskord mürgise noolega haavata, aga keegi ei osanud teda aidata ning ta läks merele surema aga tuul kandis ta Iirimaale ning sealne kuninganna ravis ta terveks. Jõudnud Cornwalli , saatis kuningas ta otsima neidu, kelle kuldse juukse oli pääsuke tema lossi pillanud.Tristan leidis ta Iirimaalt, ta oli kuninganna tütar Isolde.Kuna Tristan oli tapnud maad kurnanud lohe, lubad Isolde isa neil abielluda.Teel tagasi Cornwalli jõid nad mõlemad armujooki, mis oli tglt mõeldus kuningale .kuigi nad üksteist armastasid abiellus Isolde kuningaga, kuid kuningas mõistis, et tüdruk ta armastan Tristanit.Armastajad tabati ning mõisteti surma, aga kuna nad olid end kaua metsas varjanud , halastas kuningas neile ning saatis mehe maalt välja, Tristan läkski Prantsusmaale ning abiellus seal mõtlematult naisega, keda kutsuti Valgekäeliseks Isoldeks. Kui ta sai aru, et armastab siiski isoldet, läks ta cornwalli ümberriietatult temaga kohtuma.Ühel sõjaretkel sai ta surmavalt haavata, teda oleks saanud päästa ainult Isolde, aga armukade valgek. Isolde ei andnud märku, et õige Isolde tuleb ning Tristan arvas , et ta keeldus ning suri ja Isolde nähes surnud Tristanit, suri samuti, nad maeti samal õhtul ning mõlema hauale sirgus puu, mille oksad omavahel põimusid.
8. Linnakirjanduse teke, teemad - Tekkis 13-14 sajandil
Linnakirjanduses oli palju satiiri ja irooniat aga ka manitsussõnu ja õpetusi. Linnakirjanuds väljendas käsitööliste ja kaupmeeste meeleolusid ja huve.
9. " Roosiromaan ", 2Rebaseromaan" – teemad, kirjutamislaad - "Roosiromaan" - 2 osa, stiil on erinev. See on kirjutatud nägemuse vormis. Suurimaks väärtuseks on peetus MÕISTUSE ja LOODUSE arutlusi.
"Rebaseromaan" - loomaeepos, mille kirjutamisest võttis osa mitukümmend autorit, kes andsid oma panuse. Selles esineb nii huumorit kui satiiri.
10. Keskaja draama – algus, žanrid; teater - 10-11 sajand kujunes välja liturgiline draama. Piibliteksti esitati lauldes ja kasutati dekoratsioone. Näitlejad olid vaimulikud. 12-13 sajandil tekkisid müsteeriumid, kus näidentites mängisid juba linnakodanikud. Tõsisemate žanrite kõrvale arenesid välja ka koomilised näidendid .
11. Renessanss – mõiste, aeg, olemus - Renessanss (taassünd ) tähendab Euroopas üleminekut keskajast uusaega, vabanemist kiriku võimu alt. Algas u 14.saj lõpul ja kestis 16.saj lõpuni.
12. Petrarca , sonett . "Laulude raamat" - Petrarca on renessanssi algusaja poeet , kes tundis huvi antiikkultuuri vastu. Sonett oli pärast antiikaega esimene luuležanr, mida esitati muusikalise saateta. Soneti esitajal peab olema kõlav ja selge hääl. Soneti viimane värss sisaldab puänti.
Petrarca armastuslüürika on koondatud "laulude raamat"u kogumikku.
13. Boccaccio , novell; " Dekameron " - Boccaccio oli kirjanik ja filoloog. Tema suureks eeskujuks oli Petrarca. Novell on väheste tegelaste ja tiheda sündmustikuga jutustus, mis lõpeb puändiga. "Dekameron" on sajast novellist koosnev raamat, mis räägib armastusest ja milleks on inimene selle tunde mõjul võimaline ja milliseks see inimese muudab.
14. Itaalia renessansiteater, žanrid, etendamine, tüüpilised tegelaskujud - Itaalia renessansiteater sündis 16.sajandil. Etendati tragöödiaid ja ka komöödiaid. Komöödiate ainestik laenati novellikirjandusest. Etenduste eesmärk oli publik iga hinna eest naerma ajada. Näitlesid vaid mehed, kes pidid täitma ka naiste rolle. Näitleja pidi olema võimekas
15.Inglise renessansiteater, žanrid, etendamine - Inglise teater arenes aeglasemalt, kui teistes Euroopa maades. Algul andsid etendusi rändtrupid. Igal teatril oli oma hoone ja elukutseline näitetrupp. Naisi lavale ei lubatud. Kõik näitlejad pidid oskama laulda , tantsida ja mängida pilli. Neidude osi mängisid noored poisid, naiste osi koomikud. Žanriteks olid moralitees ( kõlbeline vaatemäng) ja inderluudium ( kerge, lõbus lühinäidend)