Kunsti KT (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

KONTROLLTÖÖ KUNSTIAJALOOS

Vana- Kreeka arhailise ajajärgu tavalised templid olid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor . Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Eristati seitset eri tüüpi templeid: antidega templid, kaksik ehk topeltantidega templid, prostüülid, amfiprostüülid, peripteerid, dipteerid ja pseudodipteerid. Templid ise koosnesid järgnevatest osadest: alus, sambad, kapiteelid, talastik , viilkatus ja templi sisemus. Arhitektuuri kõige iseloomulikumaks detailiks on sambad, mille põhiosadeks on baas, tüves ja kapiteel . Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili- dooria , joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad jässakad sambad, millel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik . Friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, sambad on peenemad ja elegantsemad ja neil on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Ehhin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega. Friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhin on vaasi - või karikakujuline ja seda katava lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged.

Vana- Kreeka kirjandus sai alguse Mükeene kultuuriga . Sellest ajastust pärinevad mitmed müüdid. Vana- Kreeka kirjandust saab jaotada perioodideks: arhailine periood (6-8 saj eKr – eeposte ja lüürika algus); klassikaline ajajärk (5.4 saj eKr – draama ja proosa domineerisid); hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr – Kreeka kõrgkltuur); Rooma ajajärk (1-6 saj pKr – roomlased võtsid üle Kreeka kirjanduse). Peamiseks žanriks oli arhailine eepos ja tuntuimaks kirjanikuks Homeros , kelle suurteosed on “Ilias” ja “Odüsseia”. Draama esituspaigaks kujunes teater- ruum, mis koosnes kolmest osast: orkestra (ringikujuline teatriväljak), skene (lavatagune) ja theatron (vaatamispaik).Draama jagunes tragöödiaks ja komöödiaks. Tragöödiate kirjutajatest tuntuimad on Aischylos (nt. “Pärslased”), Sophokles (nt. “Kuningas Oidipus”) ja Euripides (nt. “Kükloop”). Komöödiaid kirjutasid Aristophanes (nt. “ Ratsanikud ”).

Kreeklased hindasid maalikunsti väga kõrgelt. Seina- ja tahvelmaale pole peaaegu üldse säilinud, selle eest on aga säilinud keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Oli palju erinevaid vaasivorme: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer , voluutkrateer, kann , küüliks, kantharos ja leküütos. 8. sajandil kaunistati vase lihtsate geomeetriliste kujunditega nagu kolmnurgad ja rombid. 8. sajandi lõpus hakati maalima ka inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. 6.sajandi algul võeti kasutusele mustafiguuriline stiil ja sama sajandi lõpus punasefiguuriline stiil. Mida aeg edasi, seda tõetruumalt ja looduslähedasemalt hakati inimesi kujutama . Ornamentikas kasutati enim meandrit ja palmetti. Tuntuimad kunstnikud sellest ajast on Apelles ja Philoxentos. Nad oskasid arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega, kuid nad ei kasutanud tsentraalperspektiivi.

Vanemad, arhailise ajajärgu skulptuurid on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid ( kore ). Kourosed seisavad sirgelt valveseisakus, üks jalg eespool . Kehavormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised . Nad kujutasid ideaalset sõjakangelast või sportlast. Nägudel oli veider kramplik naeratus. Korede ilme oli rõõmus ja pidulik. Klassikalisel ajajärgul toimus suur muutus vabafiguurides. Kadus tardunud poos ja hakati kujutama keerukamaid liigutusi. Arhailised kujud olid enamasti eestpoolt vaatamiseks, aga klassikalise ajajärgu omi sai vaadelda igast küljest. Kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kujude elavuse saavutamiseks kasutati kontraposti.

Amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos ja leküütos. Kaunistamiseks kasutati musta- ja punasefiguurilisi stiile. 6. saj eKr algul hakati kasutama mustafiguurilist stiili. Kujutised olid mustad ja need maaliti savipinna punakale foonile. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kujutamist ainult piltkujutiste äärel. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimese anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6. saj eKr lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta , figuurid jõid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks.

Hakati ja templeid püstitama rohkem valitsejatele kui jumalatele. Idealism asendus realismiga. Hellenismi ajal eelistati tavasuurusele kas hiiglaslikke või väga pisikesi kujutisi. Olulisemaks sai psüühika kujutamine ja tunnete väljendamine.

Aleksandria rajas Egiptusesse Aleksander Suur 3. saj eKr. Aleksandria kultuurilooliseks tähtsuseks oli see, et Aleksandria oli kultuuri- ja teaduskeskus . Aleksandriasse rajati muusade tempel ja sinna juurde raamatukogu, mis sisaldas enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Samuti oli see linn tähtsaim luulekeskus.

PROSKENION- ehk lavaesine. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas oma tähtsuse, proskenion avardati ja nii muutus ta juba tõeliseks "näitelevaks" selle sõna meieaegses mõttes. FRIIS- on antablemaani ehk talastiku keskmine, arhitraavi (alumise tala ) ja karniisi vahel kulgev rõhtne ehisriba. Friis on kas sile või kaunistatud reljeefiga. Ehisriba paikneb seina pinnal, eendudes õige natuke, aga karniis eendub juba rohkem ning viimane paikneb friisist kõrgemal. Eristatakse hammas-, kaar-, sik-sak- ja teisi friisitüüpe.
KONSTRUKTIIVNE LOOGIKA - kõikide detailide ja proportsioonide vastastikune sõltuvus ja põhjendatus.
AKROPOL - kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega; kõrgeimale kaljule rajatud kindlus .
KARÜATIID- Erechtheioni templi ühe eeskoja talastikku kandvad sambad, mis on naise kujuga.
KONTRAPOST - poos (skulptuuris), kus keha raskus on suunatud ühele jalale , teine jalg on vabaks jäetud.
HÜDRIA- kolme käepidemega savist veenõu.
KAPITEEL- iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad : dooria, joonia

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

idzz Õppematerjali autor

kapiteel vana kreeka friis akropol kreeka maalikunst

Sarnased õppematerjalid

doc

Kreeka vaasimaal

Kreeka vaasimaal Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Hästi tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalingud- vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Kreeka vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Nendest on tuntumad kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini hoidmiseks ja lai krateer milles segati vett ja veini.Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.sajandist e.Kr. On leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat.See oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni. Mis jagasid

Ajalugu

docx

Kreeklaste igapäevaelu kujutamine vaasimaalidel

Kreeklaste igapäevaelu kujutamine vaasimaalidel Kreekas oli väga kõrgel kohal maalikunsti. Kreeklaste keraamika ja sellele tehtud maalingud- vaasimaalid on hästi teada kogu maailmas. Vaasimaale ei tehtud ainult vaasidele, vaid kõikvõimalikele savinõudele. Kreekas olid mitmesuguseid vaasivormid, millel igaühel oli eri otstarve: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Kõige tuntumad olid kolme käepidemega veenõu

Kunstiajalugu

odt

Kreeka & Rooma kunst

elevandiluus plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga ning silmad valmistati värvilisest kividest(nt Athena kuju Parthenoni templis, Zeusi kuju Olümpias) c)moodustus kolmest osast: ehitistega (peamiselt templitega) seotud reljeefid ja kujud vabafiguurid portreebüstid 2.Arhailisel ajajärgul a) vabalt seisvad kujud (tajutava egiptuse kunsti mõjuga) alasti meesfiguurid kouros riietatud naisfiguurid kore 3.Klassikalisel ajajärgul a) kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi b) kontraposti rakendamine (vabalt seistes toetumine ühele jalale) c)hakatakse jäljendama skeletiluude asendeid ja lihaste pinget d)kuulsaimad teosed ,,Odakandja" - Polykleitos

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu 10. klass

mustadeks või kollasteks. · Sissekäigud olid tagasihoidlikud, kuid siseruumidele andsid toreduse värviküllus ja vormidemäng. · Seinad olid kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ja pilte. · Kreeta kujutavas kunstis püüti kujutada hetkelisi muljeid. · Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümeetriataotlusest. · Populaarne motiiv on viljakus ja elujõudu kujutav sõnn. · Kreeta kunsti hiilgavaimaid osi on keraamika. · Kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurüüm, muretu kergus ning kiidulaul ilule ja loodisele. · Maavärin purustas lossid umbes 1700eKr. Need taastatu, kuid vulkaani purse muutis nad jälle varemeteks. · Ahhailased hävitasid saare omapärast kunstikultuuri, kuid säilitasid mälestuse sellest oma legendides, kus räägitakse Kreeta kuningast Minosest. Minose järgi on

Kunstiajalugu

odp

Vanakreeka kunst

kõrged. Zeusi tempel SKULPTUUR Peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Skulptuurikunsti moodustavad ehitistega seotud reljeefid ja kujud ning vabafiguurid ja portreebüstid. Krüselefantiintehnika- segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti elevandiluust plaatidega (jäljendas keha) ning riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. ARHAILINE PERIOOD Alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Kujudes on tajutav egiptuse kunsti mõju. Kourosèd kehastavad kreeka ühiskonnas ideaalset sõjakangelast ja sportlast. Selline keha oli ka jumalatel. Mehe ideaalikehastas alasti atleet, naise ilu seostus riietuse, ehete ja soenguga. Kouros Kore KLASSIKALINE PERIOOD Kaob tardunud poos, hakatakse kujutama keerukaid liigutusi. Kujude näod on tõsised ja rahulikud. Kontraposti rakendamine (vabalt seistes toetumine ühele jalale). Kujud olid väga looduselähedased ja veenvad.

Kunst

doc

Vanaaeg

juures; Uus riik - Kuninganna Nofretete büst, Abu Sinbeli kaljutempel, Ramses II figuurid. Amarna periood(20 aastat) · Kunstis loobuti jumalate kujudest · Vormikaanonid heideti kõrvale · Vaaraote kujutamises loobuti idealismist · Kujutatakse igapäevaelustseene. · Värvivalik varjuderikkam · Rõhutati inimeste iseloomujooni, tihti isegi inetust · Skulptuur säilitab vana kunsti parimad jooned · Selle perioodi kunsti on leitud Ehnatoni järeltulija Tutanhamoni hauast 3. Egeuse kunst Kreeta - Mükeene arhitektuur a) Kreeta arhitektuur · Suured paleed · Valgus pääses sisse maja terrassidelt ja galeriidest · Paleede seinad olid kivist, laed puidust, eriruume ja tasapindu liigendasid sambad · Suured lossid - Knossos, Phaistos, Hagia Triada · Kreeta sambad - Peenenevad ülevalt alla, valmistatud puidust ja kaunistatud punase, musta, kollase koloriidiga Kreeta kujutav kunst

Kunstiajalugu

208

pdf

Vana-Kreeka kunst.

Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Paremal eri tüüpi templite põhiplaanid, all rekonstruktsioon Zeusi templist Olümpias. Kreeka templi – peripteeri (rida sambaid ümber templi) põhiplaan (Pildil Hera templi põhiplaan Paestumis). Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. (pildil rekonstruktsioon Theseuse templist Ateenas) Dooria stiili iseloomulikud tunnused. Dooria stiili sammas (kannelüürid),

Kunsti ajalugu

doc

Egeus - hellenistlik

inimfiguurid egiptuse poosis, populaarne motiiv oli metsik sõnn ja rituaalsed mängud. Keraamika:värvirõõmus ja dekoratiivne, vaaside kaunistamisel mitu erinevat etappi. Temaatika: mereloomad ja taimed, kas looduslähedaselt või stiliseeritult 3.PELOPONNESOSE PS: ahhailased (vanade kreeklaste hõimud), elulaad karm ja sõjakas, mis mõjutas ka kunsti Arhitektuur: kindlustatud lossid ja linnamürid. Tyrinsi linnus- ümbritsetud võimsatest kiviplokkidest ringmüüriga, korrapärane ruumide paigutus. Oluline osa on megaron e meestesaal (hiljem eeskujuks templi ehitusele). Kuulsaim linn Mükeene (Agamemnoni kodulinn). Linnus on ümbritsetud kükloopide müüriga. Mükeene

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid