Lydia Koidula elu ja looming (3)

Lydia Koidula elust ja loomingust
 
Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen ) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooliõpetaja J. V. Jannseni tütrena. Ta õppis aastatel 1854-1861 Pärnu tütarlastekoolis. Sooritas eksami 1862. aastal Tartu ülikooli juures ja sai koduõpetaja kutse. Töötas isa abilisena “Perno Postimehe” ja 1863 aastast Tartus “Eesti Postimehe” toimetuses.
1873. aastal abiellus Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna.
Lydia Koidula suri Kroonlinnas 11. augustil 1886.
L. Koidula on loonud luule-ja proosateoseid, kirjutanud näidendeid ja tegutsenud tõlkijana. Ta on eesti rahvusliku teatri ja näitekirjanduse rajaja ning vene kirjanduse eesti keelde tõlkimise algatajaid. Koidula loomingu tähtsaim osa on tema luule, eeskätt patrioodil lüürika. Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati “Waino-Lilled” ( Vainulilled ) 1866. aastal ja sellele järgnev “Emmajõe Öpik” (Emajõe ööbik) 1867. aastal.
Koidula luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine, mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel.
Näidendid
Saaremaa onupoeg 1870 – mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid täiendatud siiski Koidula mõtetega ja kohandatud Eesti oludele. Jakobsoni õhutusel on Koidula juurde kirjutanud ühe täiesti algupärase lk – koolioludest jms. (tegelased Miina , Hans jt); eesti teatri sünd.
Maret ja Miina e Kosjakased (4 vaatust , 1870) – dramatiseering Jannseni Horni-laenulise külajutu "Naabre tütred" aineil. Ajaliselt kauge külajutt üle toodud rahvusliku liikumise kaasaega. (tegelased: vaene Suli Miina, rikas Nääri Maret; Tõlla Hans on samamoodi vastandatud Luige Siimule).
Säärane Mulk ehk Sada vakka tangusoola, tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil, trükis 1872. Esialgne variant ilmselt 1861. a Perno Postimehes avaldatud tangumüümisloo järgi (tegelased: Männiku Märt, Maie vastandatud Erastu Enn, Peeter Pint. Mängitavamaid lavatükke sajandi lõpuni (v a Kunderi "Kroonu onu").
Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai (1880 Kroonlinnas).
Lydia Koidula luule
Luuletajana alustas Koidula 1865. aastal oma esimese luulekoguga ,,Waino-lilled’’. Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos , mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud . Koidula põhiliseks luuležanriks on isamaaluule .
Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine . On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe , kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni.
Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka filosoofilist üldistusteni.
Samuti on Koidula tegelenud ka armastusluulega, millest kõige silmapaistvaim on ,,Emasüda’’. Selle kõrval ka ,,Oh räägi’’ ja ,,Tamme all’’.
Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest üks tuntuim on ,,Narva neitsi’’, mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe tütar’’.
Proosateostest on aga tuntuimad ,,Ainuke’’(1868), ,, Olesja’’ ja teised, mis kõik teenisid rahvusliku liikumise põhilisi taotlusi.

Koidula muuseum

Koidula nimeline muuseum avati 21. juulil 1945. aastal kunagises Pärnu Ülejõe koolimajas, mida tähistab juba 1924. aastast marmortahvel tekstiga: Siin elas J.W.Jannsen a. 1850 – 1863 ja siin kasvas tema tütar Lydia.
Kokku on muuseumis kuus ruumi, mis kõik kajastavad midagi Koidulaga seonduvat. Esimene ruum on klass, kus J.V.Jannsen andis tunde ja seal õppis ka tema tütar Lydia.
Järgmine tuba on J.V. Jannseni töötuba. Selles toas saab tutvuda “Pärnu Postimehe” alusega ning vaadelda säilinud artikleid. Seinal on kogu Jannsenite sugupuu. Töötoas on Jannseni pronksist kuju, mis sarnaneb väga tema päris olemisega.
Järgmine ruum on kunagine söögituba, mis nüüd aga kajastab Pärnu – Vändra ajalugu. Nurgas on pisike laud, kus kõrvale on kirjutatud Lolla (Lydia K. hüüdnimi väiksena). Seina peal on aga Koidula tunnistus ning pilte koolimajast, kus ta õppis. Küll aga oli see Kõrgeim Tütarlastekool, oli see siiski väga vä ike. Selles toas on veel näha Papa Jannseni mütsi ning Emilie ja J.V.Jannsenite elulugu.
Järgmine ruum on tuba mis kujutab endast Taru ajajärku. Selles toas on kirjutuslaud , raamaturiiulid ja diivan . Samuti on seal näha ka palju kirju, mis on seotud I Üldlaulupeoga. Kuna see on Tartu periood, siis sellel ajal oli Koidulal palju muutusi: esiteks abiellumine , teiseks luulekogude väljaandmine ning isa asendamine ,,Eesti Postimehes’’.
Järgmine tuba on kui Kroonlinna-periood. Selles ruumis on rohkesti maale ja skulptuure Koidulast ning seina peal ripub kaart, millel on tähistatud Koidula teekond Saksamaale. Selles toas leidub ka rohkesti pilte Kroonlinnast ja ta kahest tütrest.
Järgmisest uksest sisenedes, on näha voodit, lauda, diivanit ja riidekappi. See tuba on kui haigetuba, kus viibis Koidula oma viimastel päevadel. Seina peal on Koidulast tehtud viimane pilt. Laua peal on morfiumisüstal, mis olid mõeldud valu leevendamiseks. Diivani peal on ka paar kirevat juturaamatut - enne surma püüdis Koidula viimse hetkeni oma tütardele eesti keele selgeks teha.
Kokkuvõte
Lydia Koidula oli oma aja üks suuremaid luuletajaid. Tema luuletusi on tõlgitud 16 keelde, samuti on Koidula üks kõige viisistatuim eesti luuletaja, juba tema eluajal oli viis loodud 25 tema tekstile.
Lydia Koidula on, oli ja jääb ka edaspidiseks eeskujuks aktiivsetele inimestele, kel palju annet ja kes tahavad samuti elus edasi jõuda nagu tema. Kahjuks Koidula tütardel järglasi polnud, ent Koidula vennapoegade lapsed elavad veel praegugi (Saksamaal).
Koidula on hiljem sissekirjutatud ka paljudesse teistesse eesti kirjanike näidendeisse: A. Undla-Põldmäe „Viru laulik ja Koidula“ (1967). Samuti on Koidulast kirjutatud luuletusi tema kirjasõbra Fr. R. Kreutzwaldi, A. Haava, J. Smuuli ning teiste poolt.
Lydia Koidula elu ja looming
Referaat
Koostaja :Minni Aia
Juhendaja :Aimi Lessel
Puiga 2007
Sisukord:
Lk 1 – L.Koidula elu ja looming
Näidendid
Lk 2 – L. Koidula luule
Koidula muuseum
Lk 3 – Kokkuvõte Lydia Koidulast.
Lk 4 – Kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjandus:
www.google.ee
www. neti .ee
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.ht m