Debora Vaarandi referaat (0)

KOOL
Referaat
Debora Vaarandi
NIMI
KLASS
2013
Sissejuhatus
Sissejuhatus……………………………………………………………………………….lk1
Debora Vaarandi looming………………………………………………………………...lk2
Teosed…………………………………………………………………………………….lk3
Luulekogu üldiseloomustus……………………………………………………………….lk4
Ühe luuletuse analüüs……………………………………………………………………..lk5
Tunnustused ……………………………………………………………………………….lk6
Kokkuvõte…………………………………………………………………………………lk7
Kasutatud kirjandus………………………………………………………………………..lk8
Sissejuhatus
Debora Vaarandi (Trull) on sündinud 1. oktoobril 1916 Võru – 28. aprill 2007 ning ta oli eesti luuletaja. Tema lapsepõlv möödus Tallinnas ning Saaremaal.
Ta õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.
Vaarandi on kirjutanud hulgaliselt lüürilis-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat. Tema luuletuse "Talgud Lööne soos " lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss " sõnadeks, mis on nüüdseks ülipopulaarne laul.
Debora Vaarandi oli ka viljakas tõlkija. Ta on tõlkinud soome, saksa ja vene keelest.
Debora Vaarandi oli NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei) liige aastatel 1940–1990.
Teda kasutati modellina maalidel, mis kujutasid Lydia Koidulat.
Debora Vaarandi looming
Iidne Tallinn ja Saaremaa rannad, metsad , vaene kivine maapind, vanad külad ning sealne inimene on olnud olulised pidepunktid ka Vaarandi luules.
Vaarandi esimene luuletus ilmus 1936 Eesti Naises . Debüütkogu "Põleva laotuse all" kodumaa-armastust ja valulist koduigatsust väljendavad sarjad paistsid silma isikupärase käsitlusviisi poolest. Pärast sõda kujunes Vaarandist noore luule esindavamaid autoreid Eestis. Kaasaega kujutavais luuletustes ja lüürilistes poeemides oli vaade suunatud tulevikku.
Kogus " Unistaja aknal " kajastub murrang, mis toimus Vaarandi loomingus ja kogu eesti luules 1950-ndate aastate teisel poolel. Avara temaatilise haardega kogus "Unistaja aknal" tõuseb poeetiliselt enam esile sugestiivne loodus- ja armastuslüürika.
Viimastes kogudes oli Vaarandi oma ande täielikult välja arendanud. Klassikaliste luulevormide kõrval omandab suure osatähtsuse vabavärss, mida luuletaja eelistab suurte, üldinimlikult kaalukate, sisevastuoludest raskete teemade käsitlemisel.
Uue kunstilise süvenemisega kujutab luuletaja oma maa ja rahva saatust, põhjaranniku ja saarte loodust. Kokkuvõtva tähendusega kogus "Tuule valgel " on tähtsal kohal enesetunnetuslüürika. Elusügisesse astunu kogemuse mõtestamisse sugenenud tumedaid meeleolusid tasakaalustab stoiline eneseväärikustunne.
Luuletus “Lihtsad asjad” (1957) oli esimene, kus programmiliselt öeldakse lahti senisest retoorikast ja toetutakse lihtsale heale . Samas toetas eesti luule liikumist tavapärase lüürilise luule poole ka V. selleaegne tõlketegevus.
Teosed

• "Põleva laotuse all" (1945)
  
• "Kohav rand " (1948)
  
• "Selgel hommikul" (1950)
  
• "Unistaja aknal" (1959)
  
• "Rannalageda leib" (1965)
  
• "Tuule valgel" (1977)
  
• "See kauge hääl" (2000)
  
• "Aastad ja päevad" (mälestused). Tallinn, Tänapäev 2006
  

Luulekogu üldiseloomustus
Vaarandi lüürika, mida võib võtta kui eesti luule eri harude ühenduspunkti, on ajatu .
Selles leidub mitmeid killukesi eesti luule peajoone metafoorikast. Lisaks subjektiivsete ainulaadsete hetkede tabamisele kumab ka sotsiaalset tausta : poetess pole loonud pelgalt isiklikke värsse ega valanud sõnadesse üksnes enese hinges tukslevat, tema loomes peegeldub poole sajandi Eestimaa.
Seejuures ühendab Vaarandi mõjusalt eri luuletahke: tema “lihtsad asjad” haakuvad ( Luige ) “maapäälsete asjadega”, “tuule valgel” luuletaja paikneb ikka selsamal (Suitsu) “tuulemaal” ja nendesamade (Alveri) “tuulelaste” läheduses, “sisaliku jälgedest” moodustub ( Ristikivi ) “sisaliku tee”, mis lookleb tumedalt kohava metsa vahel jne. Kujundeist, mis on pidevalt õhus ning sõnades, on haaratud suurelt ja ühtaegu mõtlikult ning moodustunud loodus- ja tundelüürika on paiguti vägagi võimas.
Vaarandi loometeest nähtuv lõhestumus ei ole üksnes individuaalsete kompromisside ja pöörete sõnastus, vaid see on ka tükike ajalugu ning ühiskonda. Muutunud ajas ja tagasivaateliselt on kunagised tähendused küll teisenenud, kuid määrab, et praegu annab luulet mitmeti ja vabamalt mõtestada ning see on huvitav nüüdseski kontekstis.
Nördimust tekitab sisukama järelsõna puudumine. Samas sarjas ilmunud poetesside Luige ja Underi kogus sisaldusid põhjalikud järelsõnad, Vaarandi luuleraamatu lõpetab kahetsusväärselt pelk kronoloogia.
Luulekogu sisaldab eri teematahke, millest nähtub metafoorika, tonaalsuse ning sõnakasutuse mitmekesisus ja muutumine.   
Näiteks kirjeldab ta Eesti pealinna, et seal on ilus ja , et rohkem peaks väärtustama riiki, kus me elame.
Ühe luuletuse analüüs
„Astusin lihtsate asjade juurde,
toetusin lihtsale heale...
Kaugete tähtede lõputu valgus
rahuna voolas mu peale.
Pahiseb meri ja neelavad leegid
sarvikut kadakakändu.
Öö läbi, öö läbi endas ja kõiges
tajuda laineterändu!
Lebada kastesel murul ja tunda
maad nagu elusat, hella.“
(„Lihtsad asjad”)
Debora Vaarandi on kirjutanud luuletuse “Lihtsad asjad”, mis on ühtlasi tema kogumiku nimi. Poetess kirjeldab rahulikkust, mis kõikide asjadega kaasneb ning kujutlusvõimet , kui ta räägib kaugete tähtede lõputu valguse rahuna voolamisest tema peale.
Sõnum selle luuletusega oleks, et me ümberringi vaatama ning piisab ainult natukesest ringivaatamisest ja sa mõistad seda.
Epiteet – lihtsate, kaugete, lõputu, rahuna, pahiseb, neelavad, kastene, elusat, hella
Metafoor – laineterändu
Isikustamine – neelavad leegid
Võrdlus – tunda maad nagu elusat
Tunnustused

• 1957 Eesti NSV teeneline kirjanik
  
• 1965 Esimene Juhan Liivi luuleauhind
  
• 1971 Eesti NSV rahvakirjanik
  
• 1998 Valgetähe III klassi teenetemärk
  

Kokkuvõte
Debora Vaarandi on olnud oma aja üks parimaid Eesti naiskirjanikke. Tänu oma heale kirjaniku oskusele otsustati talle anda üle Valgetähe III klassi teenetemärk, mis on vägagi tunnustusväärne.
Jääme Debora Vaarandit meenutama kui suurt luuletajat ja tõlkijat, kes on oma austajaid alati ka inimesena köitnud.
Samuti on ta ka üks lemmikumaid luuletajaid minu jaoks. Tema luulet lugedes tekib kodune tunne nagu viibiksin seal, kus luuletus parasjagu kirjeldab end olevat.
Kasutatud kirjandus

• http://et.wikipedia.org/wiki/Debora_Vaarand i [23.04.2013; 27.04.2013]
  
• http://www.epl.ee/news/kultuur/debora-vaarandi-eesti-luule-rannalaps.d?id=51093297 [23.04.2013; 27.04.2013]
  
• http://www.mreal.tln.edu.ee/files/kirjandus/Debora_Vaarandi1.ppt [23.04.2013]
  
• http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1730:debora-vaarandi-1-x-1916-28-iv-2007&catid=11:varia&Itemid=16&issue=3158 [23.04.2013; 26.04.2013]
  
• http://miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/vaarandi.ht m [23.04.2013]