sügaval maakoores. 3) MOONDEKIVIMID MOONDEKIVIMID tekivad teistest kivimitest nende mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel (moondumisel) maakoores kõrgenenud temperatuuri, rõhu ja keemiliselt aktiivsete lahuste-gaaside keskkonnas. Moondel jääb kivim tahkesse seisundisse, muutub vaid tema mineraalne koostis ja struktuur. Tavaliselt muunduvad kivimid tihedamaks, raskemaks ja kõvemaks. Mida poorsem ja keemiliselt aktiivseid mineraale sisaldavam lähtekivim on, seda kergemini ta moondele allub. Mõned moondekivimid on juba nii palju moondunud, et on raske kindlaks teha, millest nad on tekkinud. Enamik moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel. Moondekivimid on näiteks marmor (tekkinud lubjakivist), gneiss (tekkinud graniidist). Moondekivimeid ei ole maakoores kuigi palju. Ookeaniline maakoor koosneb ainult basaldist ja settekivimitest, mandriline maakoor koosneb basaldist, graniidist ja settekivimitest. 2.LAAMAD Laamad: 1)Lahknevad e
- Looduslikest tingimustest - Vastavalt sellele kasvatatakse erinevates maakera piirkondades erinevaid kultuure ja peetakse erinevaid loomi - Töö on hooajaline - Võib kaasa tuua tööjõuprobleeme - Tööks kulutatav aeg erinev Pedosfäär Pedosfääriks nimetatakse maailma muldkatet, mis koosneb erinevat tüüp muldadest Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad Mullateketegurid 1. Lähtekivim - On kivim, millel muld kujuneb, määrab ära mulla omadused - veesisaldus, toitained, õhu sisaldus 2. Pinnamood - Mõjutab mulla osakeste, vee ja soojuse jaotamist 3. Kliima - Sademete hulk ja temperatuur - Mõjutab taimede liigilist koosseisu 4. Mulla vanus 5. Loomad - Nt. vihmauss, putukate vastsed - väetavad ja õhutavad mulda 6. Mikroorganismid - Nt
Ekstreemumid: pH =2 3 väävliallikate arhebakter Sulfolobus acidocaldarius; pH = 11 soodajärves elav sinivetikas. 8. Muld mõiste, füüsikaline ehitus. Muld maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Füüsikaline ehitus: 1. Tahke osa: mineraalne osa 50% (Masing 85-98%); orgaaniline osa 5% - 20% (harva); 2. Vedel osa: vesi keskmiselt 40%; 3. Gaasid: CO2 kuni 8%. 9. Mullakate lähtekivim ja selle murenemine. Lähtekivim kivim, millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineraalide murenemisel tekivad sekundaarsed mullale viljakust andvad mineraalid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit, vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms.) 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid. Mullahorisondid kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla
- eriti intensiivne palavas ja niiskes kliimas. Murenemise tähtsus mäestikud tasanduvad ja tekivad tasandikud. Oluline lüli kivimite ringes (eeldusex settekivimite teke). Lähtekivimi murenemisel tekib murend, mis on eeldusex mulla tekkele, see omakorda elukeskkonnaks mulla organismidele. b) Iseloomusta mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus. MULLA KOOSTIS MULLAPROFIIL MULLA KUJUNEMINE LÄHTEKIVIM Annab mullale mineraalse On mineraalne alus, Kujuneb aluspinnas koostise ja määrab kivine, leidub liiva
taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini.
vastastikmõjudest ja hävimisest. PEDOSFÄÄR Füüsikaline murenemine e. Rabenemine kivimite mehhaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Keemiline murenemine e . Porsumine kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peenusastmega. Lähtekivim kivim, mille moondumise tagajärjel tekkis vastav moondekivim. Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Muudav vilja mullakaks. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks, vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb. Mullahorisont mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid.
B- illuviaalne horisont ehk sisseuhtehorisont Baf- automorfse raua sisseuhtehorisont (esineb ainult pruun näivleetunud mullal, kerge lõimisega horisont) Bt- tekstuurne sisseuhtehorisont (esineb EL all) Bw- metamorfne sisseuhtehorisont (esineb keemine pinnalt või algab 30-60cm ulatuses, rähkmullas, leostunud mullas) Bhs- huumusraua illuviaalne sisseuhtehorisont (pruun, kerge lõimisega muldades, nagu nõrk kivim, Ea horisondi all) C- lähtekivim (kust muld hakkab peale ning silmnähtavat elutegevust ei toimu) R- aluskivim, e paas G- gleihorisont g- gleistunud mulla horisont (g)- gleistumis tunnustega mulla horisont Kaardid mullakaardid väetistarbekaardid külvikorrakaardid aluspõhjakaardid boniteedikaardid Perspektiivboniteet kirjutatakse sulgude sisse. Peale maaparandustöid (lupjamine, kuivendus). Mulla määramine digitaalselt kaardilt: Massiivi nr Mulla nimi (nimed) Kuju, kas on kompaktne või mitte
Mullastik Kõrbevööndi mullad sisaldavad väga vähe huumust ja on seetõttu ühtlaselt helehallid. Parasvöötme kõrbetes on levinud hall-pruunmullad, lähistroopika kõrbetes hallmullad ja troopilistes punamullad. Paraja kunstliku niisutuse korral võivad kõrbemullad kasvatada rikkalikku viljasaaki. mullas on küll vähe huumust, kuid palju vajalikke mineraalaineid. Põhilised mullatekketegurid on : Kliima, mis määrab paljude mullatekkeprotsesside kulgemise. Lähtekivim, millest sõltub mulla tahke osa koostis. Taimestik ja loomastik, kelle elutegevuse jääkidest moodustub viljakas huumuskiht. Reljeef, millest sõltub muldade läbiuhtumine. Veereziim, mis määrab muldade niiskuse ja hapnikusisalduse. Mulla vanus, millega on seotud mullaprofiili arengutase. Inimtegevus, mille käigus looduslikud mullad muunduvad. Kõrbemulla tüübid Hallmullad - on arenenud liiva- ja lössikõrbetes. Neis on vähe huumust,
5)Karstijärved-Võhmetu-Lemiküla järved 6)Meteoriiditekkelised-Kaali järv 33. Pandivrekõrgustikul on vähe järvi sest, lauged nõlvad ja vettkandvad kihid uhuvad vee minema 34. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhendades olev vaba vesi. 35. Enamik Eesti soid on tekkinud järvede kinnikasvamisel 36. Soode tähtsus: ühtlustavad jõgede äravoolu, saadakse turvast. 37. Muldade kujunemist mõjutavad tegurid: reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(vanus) 38. Lõuna-Eestile on iseloomulikud liivimullad,saviliivmullad, leetmullad, gneimullad 40. Palumetsad 23%, soometsad 23%, soovikumetsad 20%, laanemetsad 16%, salumetsad 9%, loometsad 4%, nõmmemetsad 3%, sürjametsad 2% Niitude liigitus, pärandkooslus Primaarsed ehk esmased niidud- lammi-ranna- ja looniidud Sekundaarsed ehk teisesed niidud- puisniidud-liigirikkaim kooslus Eestis
või rohekashallikate laikude ja kihtide teke. Orgaanilise aine muundumiseks vajalik hapnik võetakse mineraalühenditest ning moodustuvad erinevad raudoksiidi ühendid. [1] Gleistunud rähkmulld lõimise valem vls28/vls, näitab, et 28 sentimeetrit on veerisega1 ja liivsaviga ning sellele järgneb veeris2 ja. kerge liivsav Koreserikas rähkmuld (Kr)- A-Bw-C. Huumushorisondile järgneb tuleb metamorfne sisseuhtehorisont ning lähtekivim. [3] Koreserikka rähkmulla lõimisevalem vls18-23/v-kr, näitab, et tugevasti verise ja rähkset liivsaviga on 18-23 sentimeetrit ja sellele järgneb veris koos kuusaga. 3. PÕLLUMASSIIVI MULLASTIKU ANALÜÜS 3.1 Rähkmulld Järgmine suur osa põllust on kaetud rähkmullaga, mille siffer on K. Rähkmuld on kujunenud koreserikkal rähk-ja veerismoreenil,rannaklibul või konkreselisel fluvioglatsiaalsel settle.Nad on
pinged) Reljeef erinevatel nõlvadel on temp kõikused on erinevad, murenemise intensiivsus on erinevad Kliima kliima mõju erinevates vööndites on erinevad 1) füüsikaline murenemine ehk rabenemine (iseloomulik külma kliima aladel) 2)keemiline murnemine ehk porsumine (sooja ja niiske kliimaga aladel) Mulla (murenemiskooriku) läbilõige A horisont e huumushorisont B horisont e sisseuhtehorisont C horisont e mulla lähtekivim Tuul tuul tekitab eoolseid protsesse. Löss: väljaspool jäätumise piiri, peeneteraline, pehme, poorne. Mered Kontinentaalne ääreala, Süvookeaniline bassein, ääremered, sisemered Ookeani põhi keskahelikega, mandri nõlv, self Lahustunud soolad 2...45% Temperatuur Rõhk ja Ca ja CO3 Valguse levik 50...200m Lainetus max 400m Tõus ja mõõn Hoovussed Mudahoovused Jää
seotud huumuseks. · Mulla lõimis näitab erisuuruste osakeste sisaldust mullas. · Kui murenemisprotsessi ei toimuks, ei tekiks mulda ja maapind ei mitmekesistuks. MULLA TEKKETEGURID · Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks: passiivseteks ja aktiivseteks. PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID: · Mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. · Lähtekivim. Annab mullale värvuse, mineraalse koostise, mis määrab keemilised(toitainete sisaldus) ja füüsikalised(mulla lõimis) omadused, määrab, kas on aluseline või happeline, soojenemiskiiruse, õhu ja niiskuse sisalduse. · Reljeef. Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. Tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine nõlvalt jalamile
Nimeta mulla tekketegurid. -Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused(niiskus, happelisus, viljakus jne) -Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. -Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on muld, seda rohkem on mullas horisonte ja seda vähem mõjutab teda lähtekivim. -Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära mis suunas liiguvad osakesed mullas. -Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. -Organismid ehk taimestik: oma juurtega kinnitavad nad mulda, taimedest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. -Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. 36. Huumus ja mulla viljakus.
MULLA LÕIMIS - mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi. (liiv-, liivsavi-, saviliiv-, savimuld) MULLAHORISONT mulla läbilõikes eristatavad erinevad kihid. Erinev värvus ja paksus. Horisondid erinevad üksteisest lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise poolest MULLAPROFIIL - kujuneb välja erinevate mullaprotsesside tulemusena MULLATEKKETEGURID: Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe,
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuu...
Mulla tekkeks vajalikud tingimused on eelkõige seotud murenemisprotsessiga. Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid (näiteks moreen), kuhu asuvad taimed elama ning millest ja millele mulld tekib, nimetatakse mulla lähtekivimiks. Füüsikalisel murenemisel ehk rabenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja veeläbilaskvuse see loob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine ehk porsumine. Mida peenemaks muutub lähtekivim, seda tähtsamaks muutub porsumine, mille käigus suureneb saviosakeste hulk ja murenenud kivimmaterjal ehk murend rikastub uute keemiliste ühenditega ning peab paremini kinni nii vett kui ka õhku. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. · Füüsikaline murenemine ehk rabenemine: temperatuuri muutumine, jää, vesi, tuul · Keemiline murenemine ehk porsumine: vesi, jää, õhu/CO2 lahustumine/ hapendumine/
( peale seda ajastut tekkisid uuesti lubjakivid peale). Pinnakate Pinnakate- moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid. *Peamiseks materjaliks: Moreen(erineva suurustega kivimiosakestega segu). Ülejäänud osa koosneb mineraalsetest(liiv,kruus,savi) ja elutekkelistest(turvas,muda) setetest. *Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen: hallikas ning kividerohke. *Lõuna-Eestis on moreen: punakaspruun ja kividevaene. *Pinnakate on meil peamine: muldade lähtekivim ning vete keemiliste osa kujundaja. Rändrahnud- suuremad kivimid moreenis, mis kanti siia mandriliustikega. *Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood: ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb pinnavormidest. Pinnavormid: maakoore pealispinna osad. Eesti reljeefi suurvormid: Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas
Geograafia · Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Infot saadakse puuraukude, kivististe, vulkaanipursete ja maavärinate (seismiliste lainete) kaudu · Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades. Seismilised lained jagunevad: Pinnalained levivad maa pindmistes kihtides Keha ehk ruumilained: o Pikilained ehk p-lained ehk primolained levivad nii tahkes kui vedelas keskkonnas o Ristilained ehk s-laine ehk sekundolained ei levi vedelas keskkonnas · Maa siseehitus Litosfäär maakoor MAAKOOR jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks, 3 70 km paks, ja vahev...
· I aastal kasutatakse ära 50-60% muldaviidud kaaliumist (kokku ~70%) KOMPLEKSVÄETISED · sisaldavad mitut toitelementi · sisaldavad vähem ballastainet · toitainete ühtlane jaotus põllulu · väetissegud: - saadakse lihtväetiste segamisel - enamasti töödeldud tolmamist jms vähendavate ainetega Happeliste muldade lupjamine Kujuneb mulla lahuse ja tahke osa reaktsiooni alusel - mulla lähtekivim - happelised ühendid mullas - väetamine 40%Eesti muldadest happelise reaktsiooniga, peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis Lupjamine · vähendatakse H-ioonide ja suurendadakse Ca- ja Mg-ioonide hulka mullas · laubjatarvet väljendatakse norm CaCo3 t/ha -keskmine lubiväetiste norm3...5 t/ha oleneb: - mulla reaktsioonist - mulla lõimisest - kasutavast lubiväetisest
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...
8. analüüsib maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes)kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; 9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; MÕISTED PEDOSFÄÄR 10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; 11. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; 12. teab peamisi mullaprotsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine; 13. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; 14. tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; 15. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest;
Igal aastal kannab ta Atlandi ookeani 3800 km3 vett, ligi kolm korda rohkem kui Kongo ja 60 korda enam kui Niiluse jõgi. Sügavus on saja meetri ringis. Amazonase veerikkusel on kaks põhjust - väga suur jõgikond ja suur sademete hulk selles piirkonnas. Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Lisajõed toovad setteid ning muda. Üleujutused Amazonase jõe kallastel võivad kesta kuid. Mullastik Mullad on enamasti vanad. Lähtekivim on sügavasti murenenud, sest temperatuuri kõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Mullastik on raudoksiidist punane, happelised ning mineraalaine ja huumuse vaesed. Et muld tekiks on vaja rohkelt sooja, niiskust, et lagundajatel oleks soodne seal elada, kiiret ainevahtust ning mineraalainete väljauhtumist ei toimuks. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna
Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahutuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja selle läbi mulla keemiline viljakus langeb Kamardumine mullatekke protsess, mille käigus maapinna lähedal tekib huumushorisont. Eriti intensiivselt toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud (III) oksiidist, mis taandub raud(II) oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või 8 rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja veeläbilaskvus. Tundra muldadele iseloomulik
ulatus ja sagedus on suur. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise
ulatus ja sagedus on suur. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele.Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld onasendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise
desintegreerunud materjal Eluuvium oma tekkekohal leiduv kurdmaterjal Deluuvium nõlvajalamitele, veerudele ning nõgudesse kuhjunud setted ja muld, mille vesi on sinna uhtunud. Deluuvium on halvasti sorteerunud, terajämedus väheneb piki kallakut. Muld murenemiskooriku ülemine osa, mis sisaldab orgaanilist ainest - Millised tegurid kontrollivad murenemist? Lähtekivimi litoloogia, kliima, maapinna reljeef - Mis juhtub rabenemisel lähtekivimiga? Lähtekivim puruneb ja desintegreerub, kuid keemiline ja mineraalne koostis ei muutu - Millised protsessid iseloomustavad rabenemist? o Termaalne fraktsioneerumine o Koordumine o Hüdratiseerumine o Jäätumisrabenemine - Mis juhtub porsumisel lähtekivimiga? Lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise teel. Lähtekivim laguneb keemilisteks
Moondeprotsessi käivitavad tegurid on rõhk ja temperatuur. Nende jõudude mõjul lagunevad mineraalides keemilised sidemed ja osakesed (ioonid, aatomid) organiseeruvad teistsugustesse struktuuridesse tekivad uued moondelised mineraalid. Seejuures ei pruugi kivimi keemiline koostis tervikuna muutuda. (1) Mida poorsem ja rohkem keemiliselt aktiivseid mineraale sisaldav lähtekivim on, seda kergemini ta moondele allub. Nii tekivad kiiresti ja suhteliselt madalal temperatuuril (150- o 200 C) uued mineraalikooslused happelistes purskekivimites, tuffides, savi- ja karbonaatkivimeis. Aluselistes ja ultraaluselistes süvakivimites ning puhastes ränisetendeis, on uute mineraalide moondeline teke aeglane protsess. Enamik moondekivimeid tekib sügavuses 10-30 km. Maapinnal võib moone toimuda ainult vulkaaniliste laavavoolude kontaktil setenitega
Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“. Kombineerub savistumisega-savistunud Bm horisondi teke. Pole mingeid horisonte näha. Lessiveerumine - ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutamine murenemata kujul. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“ Leetumine-mulla mineraalosa lagunemine fulvohapete toimel ja laguproduktide profiilist välja.protsessi toimumiseks vajalik happeline ja vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim. Näivleetumine-lessiveerumise ja ülagleistumise koosmõjul heleda leetunud horisondile sarnase väljauhtehorisondi tekkimine.Elutingimuseks kahekihilise lähtekivimi olemasolu. Lähtekivim on nõrgalt happeline Gleistumine-õhuvaestes liigniisketes tingimustes taandub. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Kultuuristamine-inimese sihipära tegevus mullaviljakue tõstmiseks Rekultiveerimine-inimese poolt sikutud alade taaskasutusele võtmine,tekivad tehnogeensed mullad
Maalihked on sagedased mäestikes, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Kiired nõlvaprotsessid- varisemine, libisemine. Aeglased nõlvaprotsessid- voolamine, nihkumine. Pedosfäär Murend- ühtse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Mullatekketegur- passiivsed (pikaajalised ja inimelu vältel vähe märgatav): lähtekivim, reljeef, aeg (mulla vanus). Aktiivsed (avalduvad mulla omadustes märgatavalt kiiremini): kliima, loomastik ehk fauna, inimfaktor, floora ehk taimestik. Lähtekivim- mineraalne lähtematerjal, millele on muld tekkinud. Määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused. Mulla mineraalne osa- tekib lähtekivimi murenemisel ehk kivimite purunemisel ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.
Mulla profiilid jaotatakse 2-st aspektis:**mulla mineraalse osa paigutusest lähtudes.Akumulatiivne profiil-võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine Eluvioakumulatiivne porfiil.min ainete sisaldus Eluviaalne profiil-tugev väljauhe. Diferentseerumata profiil. Kahekihilisel lähtekivimil e näivleetunud profiil. **org ane akumulatsioonihorisontide järgi. Mull e.pehmehuumuslik-iseloom on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont. Moder e. keskmine huumuslikkus-iseloom.on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont. Moor e.toorhuumuslik-kogu orgaaniline aine on koondunud mulla pinnale (mustika kasvukoht). Turvas (eutrofoorne, mesotroofne v. oligotroofne). Proto- e algstaadiumis olev (näit protomull). Düs- e rikutud (näit raietööga) Kõik erinevad mulla mineraalprof. Ja huumusprof tüübid on kujunenud erinevate mullatekkeprotsesside käigus. Eesti mullatekke ökol.tingimused-reljeef- :keksm kõrgus u.50 m, 2/5-50...100m,1...
rannajoon, rannik, laug-ja järskrannik, laht, väin, siseveed, põhjavesi, allikas, geiser; MULLASTIK · iseloomustab muldade teket ja selgitab lähtekivimi, kliima, pinnamoe, taimestiku ning inimtegevuse mõju muldade kujunemisele Eestis; · teab paepealse, leetunud ja soostunud mulla kõige iseloomulikumaid tunnuseid ning tingimusi, mis nende muldade teket mõjutavad; · tunneb joonistel ja piltidel ära paepealse, leetunud ja soostunud mulla; Mõisted: lähtekivim, murenemine, huumus; LOODUSVÖÖNDID · teab peamiste loodusvööndite (jäävöönd, tundrad, parasvöötme okas- ja lehtmetsad, parasvöötme rohtlad, kõrbed, savannid, vihmametsad) levikut ning kirjeldab sealset loodust; · iseloomustab loodusvööndite kliimat, veestikku, mullatekke tingimusi, tüüpilisi taimi ja loomi ning analüüsib nendevahelisi seoseid; · tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvöönditele tüüpilised kliimadiagrammid,
Protsess profiilis ei ilmne. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13.Leetumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis?mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja. eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim.Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14.eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
Protsess profiilis ei ilmne. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13.Leetumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis?mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja. eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim.Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14.eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.
Jääsulamisvete setted on tera suuruse järgi sorteeritud ja seepärast kihilised. 10. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna(570-3500milj at) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra alukord koosneb peamiselt graniitidest. Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa- pinnakatte. 11. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte(harvem ka aluspõhja) ülemist osa nimetatakse mulla lähtekivimiks. Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetetakse mulla aluskivimiks. 12. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. Kõige levinumad on antropogeeniajastu setted. *moreenid e. jääsetted- P-E valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline ls.-Kesk-E hallikaspruun või kollakashall karbonaatne sl ja ls moreen- L-E punakaspruun nõrgalt
Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Selgita füüsikalise ja keemilise murenemise erinevust. Millistes (klimaatilistes) tingimustes (loodusvööndites) on intensiivsem füüsikaline, millistes keemiline murenemine. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on
kõikumised on eeduseks. Keemiline koostis ei muutu. Kivim lõheneb soojuspäisumise tõttu. Suur kõrgmäestikes (jää rabenemine) ja kõrbealadel. Keemiline murenemine kivimi mineraalid reageerivad õhu, vee ja süsihappegaasiga. Suur niisketes ja palavates paikades. Suur vihmametsades. Mulla tekke tegurid: · Kliima mõjutab murenemist · Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist · Lähtekivim mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja minroloogilised omadused ning keemilise koostise. Mulla osakeste suurus, mulla õhu- ja niiskussisaldus, toitaine sisaldus, mulla reaktsiooni, mulla värvus · Aeg (mulla vanus) aja jooksul muld areneb · Fauna bioloogiline tegur: esmatähtsad on lagundajad · Floora bioloogiline tegur: esmatähtsad on autotroofid
varieerudes vihmametsade niiskusküllusest kuni poolkõrbete kuivuseni. Mullad on kivised, kuid viljakad. Ekvatoriaalse kliima tingimustes kujunevad vihmametsade all punakaspruunid ehk ferralliitmullad. Rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe vihmametsades väga kiire. Toitainete vähesus mullas on üks põhjusi, miks need piirkonnad on väga vähe põllustatud ja enamasti hõreda asustusega. Viljakamad on need mullad, mille lähtekivim on vulkaanilise päritoluga ja seetõttu mineraalaineterikkam. Ehkki see maa paikneb tõesti geograafilisel joonel ehk ekvaatoril, mis on talle nime andnud, pehmendavad Vaikse ookeani hoovused ja Sierra kõrgus kliimat. Mäestikus on jahedam ja kuivem kui mere ääres, mis tunneb kuiva aastaaega juulist novembrini. Ainult Orientes kohtab tüüpilist ekvatoriaalset kliimat. Rannikualal Costa on aasta ringi ühtlaselt soe 23-25
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaanilis...
The development of Lake Peipsi (Raukas & Rähni 1969): a) Pihkva Ice Lake I (phase PiIa); b) Pihkva Ice Lake II (Phase PiIIa); c) Peipsi Ice Lake (Phase PeI); d) Peipsi ice-dammed lake (phase PeIII); e) Lake Small Peipsi. 1 - glacier; 2 - proglacial lake; 3 - dry land; 4 - margins of the active glacier; 5 - field of dead ice; 6 - meltwater valleys; 7 - direction of the ice movement; 8 - direction of the meltwater flow; 9 - rivers. Olulisus: Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veerežiimi ning vete keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja see on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned. Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv ja -kruus, turvas, mere- ja järvemuda jne. ~ ammendunud: Hiiu-, Pärnu-, peagi ammendumas: Järva- ja Lääne- ja Viljandimaa Valgamaa Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia
Puistud- domin männikud; II-III bon; kuuske leidub vähesel määral järelkasvuna või teises rindes. Alusmets- puudub või hõre, üksikud kadakad ja pihlakad. Alustaimestik- dom pohl, mustikas, kanarbik; niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas; samblarindes peam palusammal ja laanik. Esinevad eriti laialdaselt Lõuna- ja Kagu-Eestis, umbes 3,5% metsadest. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. Mustika (ms) kkt Esinevad palumetsades reljeefi madalamal osal. Muld- lähtekivim liiv või karbonaadivaene moreen. Põhjavesi toitainevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Puistud- en männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad; harvem sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid; bon II-III; ehkki ka kuusikud mustika kkt-s on produktiivsed, tuleks peapuuliigina eelistada mändi; puistud hea tervisliku seisundiga; tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets- puudub või on hõredalt paakspuud, pihlakat, paju, kadakat
(kõdu, huumus). 2. Mis tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? Millises kliimas on see eriti intensiivne? Temperatuuri kõikumine, vesi, tuul, jää. Kuivas kliimas (kõrbes) ja niiskes, jahedas (tundras). 3. Mis tegurid soodustavad keemilist murenemist? Millises kliimas on see eriti intensiivne? Vesi, hapnik, süsihappegaas. Niiskes ja soojas (ekvatoriaalne). 4. Selgita, kuidas mõjutavad mulla kujunemist: a. Kliima b. Lähtekivim c. Reljeef d. Aeg e. Organismid f. Inimtegevus a. Kliima-Temperatuuri mõju murenemisprotsess, sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas, taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustamine b. Lähtekivim-Lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis ning tera suurus määrab mulla füüsikalised omadused nagu värvus, lõimis, õhu- ja niiskusesisaldus, soojenemiskiirus ning mineraalainerikkus. c. Reljeef-Pinnamood mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
kuni 8 m. Turba pindmine kiht on halvasti lagunenud ja toitainetevaene. Enamik siirdesoid on kaetud metsaga. Põhiline puuliik on mänd. Metsa looduslik uuenemine toimub peamiselt sookasega. 4. Soode teket mõjutavad tegurid Kõige enam leidub soid nendes piirkondades, kus kliima on jahe ja niiske ning sademete hulk ületab aurumise. Tegurid, mis mõjutavad soostumise laadi ja tulemust: Liigse vee kogunemise kestus. Kliima. Vee keemiline koostis. Mulla lähtekivim. Maapinna ja aluskihtide reljeef. Taimkatte ja orgaaniliste jäänuste muundumine. 5. Soodega seotud huvigrupid ja nende suhted turba varujad ja kasutajad metsakasvatajad põllumehed marjakasvatajad marjulised, seenelised, jahimehed organiseeritud turistid puhkajad, üksinduse otsijad soodes elavad ja kasvavd liigid puhta õhu kasutajad puhta vee kasutajad looduskaitsjad
KESKKOND Terminit keskkonnageoloogia kasutatakse geoloogia selle osa kohta, mis on otseselt seotud inimese tegevusega jamõjutab teda. Käsitleb geoloogilisi protsesse ja nähtusi ümbritseva KKs. Kkgeo on tihedalt seotud bioloogia, keemia, ökoloogia, majanduse ja poliitikaga. Igasugune majandustegevus toimub loodusressursside arvel ja jätab oma jäljed ümbritsevasse keskkonda. Keskkonna kahjustamine on vältimatu, kuid on võimalik hoolitseda, et kahju oleks minmaalne ja mahuks KK taluvuse piiridesse. Biootilised komponendid : taimkate, metsaloomad ja mikroorganismid. Abiootilised komponendid: geoloogiline aluskoord, geomorfoloogilised vormid ja hüdrosfääri elemendid. KESKKOND jagatakse LITOSFÄÄRIKS(maa väline tahke kivimkest), ATMOSFÄÄRIKS (õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest), HÜDROSFÄÄRIKS(vesikeskkond) JA BIOSFÄÄRIKS (elusloodust sisaldav kiht). Pedosfäär- maakoore pindmine kobe kiht, muld. Atmosfäär hüdrosfäär-maakoor-va...
Eestis kattub pinnakatte mõiste kvaternaari setetega territooriumist on maapinna absoluutne kõrgus alla 50 m, 2/5 territooriumist on see ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen jm.), vähemal määral 50...100m ja 1/10 üle 100m. kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist (turvas) setteist. Pinnakate on meil peamine Kõrgeim punkt - 317,6 m (Suur Munamägi) asub Haanja kõrgustikus. Tänapäeva ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja. maapinna absoluutne kõrgus on üldises seoses aluspõhja pinna absoluutse kõrgusega. Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja ta on üks olulisem tegur, mis määrab maastike Maapinna meso- ja mikroreljeefi iseloomulikud jooned on kujunenud põhiliselt mandrijää ja ning taimkatte kohalikud erijooned. selle sulamisvete tegevuse tagajärjel
Reljeef: mõjutab osakeste, soojuse ja vee jaotumist. Aeg: aja jooksul muld areneb, Eesti mullad 10k vanused, Lähtekivim: mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused. + keemilise koostise. Fauna: bioloogiline tegur, esmatähtsad on lagundajad. Inimmõju: pos: kk ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. neg: erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine e saastamine. Passiivsed: lähtekivim, reljeef, aeg. Aktiivsed: kliima, organismid, inimtegevus 3.Mullamineraalosa. Mulla peenemate osakeste klassifikatsioon (jäme liiv, peen liiv, tolm, savi) Mulla mineraalset koostist iseloomustavad primaarsed ja sekundaarsed mineraalid. Lähtekivimi mineraalsest koostisest ja murendmaterjali osakeste suurusest sõltuvad mulla füüsikalised ja keemilised omadused 4.Mulla orgaaniline aine Mulla kuumutamisel osa põleb ning muld muutub heledaks. Seda põlevat osa nimetatakse
GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE MÕISTED GEOLOOGIA Maakoor Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa Vahevöö maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hii...
mulla niiskusreziim, - hindab vee kvalitatiivseid näitajaid: liikuvus, omastatavus põuakartlikud mullad, - kerge lõimis, palju korest, väike veemahutavus parasniisked mullad, - suur veemahutavus, liivsavi, taimedele hea varustatus ajutuselt liigniisked mullad, - soostunud, ajutine liigne vesi , gleistumine kestvalt liigniisked mullad, - glei ja soo mullad, põhjavesi mullaprofiilis, ebastabiilse niiskusreziimiga mullad, - kahekihiline lähtekivim, ülavesi automorfsed mullad, - mineraalsed mullad mida pinna- ja põhjavesi väga ei mõjuta poolhüdromorfsed mullad, - soostunud mullad kus esineb gleistumist ja turvastumist hüdromorfsed mullad, - soomuld kus turbahorisont üle 30cm õhureziim, - mullaõhu koostise mahutavuse läbilaskvuse ja vahetusega seotud ajalised muutused õhumahutavus, - näitab õhuga täidetud pooride mahtu mullas õhuläbilaskvus, - mulla võime õhku läbi lasta, määrab õhuvahetuse mulla ja atmosfääri vahel
gaasiline, vedel, tahke. Põhimass on tahke aine, milles eristatakse mineraalset (85-98% mulla massist) ja orgaanilist osa. Mineraalosa pärineb maakoort moodustavaist kivimeist (lähtekivimid) ja on mineraaltoitainete reservuaariks taimedele. Orgaaniline osa on mulla aktiivseim komponent, mulla tekke ja arengu liikumapanev jõud ning lämmastiku allikas. Org osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ning taimede poolt omastatavate mineraalainete moodustumine. 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* Lähtekivim määrab mulla mineralse koostise, hulga ja omavahelise vahekorra. Mulla viljakuse määravad sekundaarsed kivimid, mis on tekkinud primaarsetest mineraalidest keemiliste ja bioloogiliste protsesside käigus. Mida enam primaarseid (pürokseen, päevakivi amfibool, vilgud ) min., seda suuremad varud sekundaarsete moodustumiseks. Kvartsi ülekaaluga mulla viljakus on madal. Fraktsioonist sõltub mulla keemiline potentsiaal ja taimede toitereziim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
