Litosfäär (0)

Litosfäär
1.MAA SISEEHITUS
1. MAAKOOR
Ookeaniline maakoor:

• 5 - 20 km
  
• vanus ~ 180 milj aastat
  
• õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega,
  
• tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid
  

Mandriline maakoor:

• vanus ~ 4 miljardit aastat
  
• kergem, väga muutlik , erineva paksusega
  
• mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas)
  
• 3 kihti: basalt, graniit , settekivimid
  

2.VAHEVÖÖ
Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all.
Vahevöö jaguneb:
a) ülemine vahevöö → astenosfäär ehk ülamantel
b) alumine vahevöö → süvavahevöö ehk alusmantel
a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel)

• vahevöö kivimiline piirkond, kivimite osalise ülessulamise ala.
  
• asub vahevöö ülemises osas – 100 - 200 km sügavusel maapinnast, ~ 50 – 400 km vahemikusplastilises voolavas olekus. Koosneb ultrabasiidist.
  

Sellest kõrgemale jäävat Maa tahket kesta nim. LITOSFÄÄRIKS.
b) SÜVAVAHEVÖÖ (alusmantel)

• ulatus 70 - 2900 km
  
• tahkes olekus, koosneb ultrabasiidist
  

3. TUUM
a) välistuum

• ulatus 2900 – 5100 km
  
• vedelas olekus
  

• koosneb rauast ja niklist
  

b) sisetuum

• ulatus 5100 – 6378 km
  
• tahkes olekus
  
• koosneb rauast ja niklist
  

LITOSFÄÄRI MOODUSTAVAD KIVIMID
Maakoor koosneb väga erinevatest kivimitest . Kivimid omakorda koosnevad mineraalidest.
Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena.
Kivimite mineraalne koostis, ehitus ja lasumusvorm sõltuvad geoloogilistest protsessidest, millede tulemusena nad tekkisid.
Tekke järgi võib kivimid jaotada kolme rühma:
1) tardkivimid ;
2) settekivimid;
3) moondekivimid .
1) TARDKIVIMID
Enam kui 4/5 maakoorest koosneb tardkivimitest.
Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal.
Magma on kõrge temperatuuri (650-1600° C) ja rõhu tingimustes tekkinud vedel sulam , mille peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S.
Maapinnale väljavoolanud magmat nimetatakse laavaks.
Esinevad kahte tüüpi tardkivimid:
1) Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste süvakivimitena (graniit), maapinnale jõuab ja tardub purskekivimitena (basalt) suhteliselt väike osa magmast.
Tardkivimid on väga kõvad, vastupidavad kivimid, kasutatakse peamiselt ehituskiviks, nt enamus metallimaagid on tardkivimid.
Tänapäeval on tardkivimid kaetud hiljem tekkinud settekivimitega. Maapinnal paljanduvad vaid seal, kus muud kivimid on pealt ära kulunud (st paljanduvad aluskorra kivimid). Nt Soomes.
2) SETTEKIVIMID
SETTEKIVIMID on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel.
Välisjõud murendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja kannavad tekkinud peenemat materjali nõgudesse ja veekogudesse , kus see kuhjub ja settib kihtidena.
SETE on värskelt või hilises geoloogilises minevikus kuhjunud materjal, mis ei ole veel kivistunud.
Settekivim moodustub setete kivistumisel: algul pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad uute kihtide raskuse mõjul ja kivistuvad. Liivast saab pikapeale liivakivi , mudast ja savist kiltkivi. Kui liiv, muda ja savi sisaldavad palju lupja → lubjakivi ehk paas . Need ongi kõige levinumad settekivimid Maal.
Settekivimid on ka fossiilsed kütused, mis on tekkinud taimede ja organismide surnud jäänustest. Nii on tekkinud turvas , põlevkivi, pruun- ja kivisüsi, nafta ja maagaas, fosforiit, kriit.
Kuna settekivimid ladestuvad Maa pealispinnal või veekogude põhjas, siis ei leidu neid sügaval maakoores.
3) MOONDEKIVIMID
MOONDEKIVIMID tekivad teistest kivimitest nende mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel (moondumisel) maakoores kõrgenenud temperatuuri, rõhu ja keemiliselt aktiivsete lahuste-gaaside keskkonnas.
Moondel jääb kivim tahkesse seisundisse, muutub vaid tema mineraalne koostis ja struktuur. Tavaliselt muunduvad kivimid tihedamaks, raskemaks ja kõvemaks.
Mida poorsem ja keemiliselt aktiivseid mineraale sisaldavam lähtekivim on, seda kergemini ta moondele allub. Mõned moondekivimid on juba nii palju moondunud, et on raske kindlaks teha, millest nad on tekkinud.
Enamik moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel.
Moondekivimid on näiteks marmor (tekkinud lubjakivist), gneiss (tekkinud graniidist ). Moondekivimeid ei ole maakoores kuigi palju.
Ookeaniline maakoor koosneb ainult basaldist ja settekivimitest , mandriline maakoor koosneb basaldist, graniidist ja settekivimitest.
2. LAAMAD
Laamad: 1)Lahknevad e. tõukvad laamad 2)Põrkuvad laamad 3)Liuguvad laamad
*Ookeani laamade lahknemine : kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked , moodustub uut ookeanilist maakoort, tekivad pangasmäestikud.
* Ookeanilise ja Mandrilise laama põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad, mandrilise maakoore teke, vulkaanide teke, subduktsioon(ookeanilise maakoore hävimine)
* Ookeaniliste laamade põrkumine: veealused vulkaanid , vulkaaniliste saarte ahelikud, süvikud, maavärinad ( Himaalaja mäestik)
*Mandriliste laamade põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad
*Laamde liikumine küljetsi: tugevad maavärinad, takistavad teineteise liiumist(San Andrease murrang)
*Kuumad täpid - süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nim kuumadeks täppideks. ( Hawai ja Kanaari saared)
*Mandriline rift ehk Mandriliste laamade lahknemine: Ida-.Aafrikas
3. VULKAANID
Vulkaan on koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid maapinnale tõusevad.
Kus esineb?

• Laamade äärealadel - laamade põrkumisel ühe laama serv sukeldub teise alla (Vaikse ookeani tulerõngas, nt Nazca + Lõuna-Ameerika laam , Andid ) - laamade lahknemisel laamad eemalduvad üksteisest (Atlandi ookeani keskahelikul, nt Island)
  

• Kuuma täpi piirkonnas (Vaikses ookeanis, Hawai)
  
• Mandrite sisealadel kontinentaalse rifti piirkonnas (Ida-Aafrikas)
  

Vulkaani nimetus on tulnud Vahemeres paikneva Vulcano saare järgi.
Vulkaane on erinevaid:
Vulkaani kuju, ehitus ja purske iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega.
Kui laava on paks, siis tardub see kiiresti ja moodustub kihtvulkaan
Kui laava on vedel, siis voolab see kaugele ja tekib lame kilpvulkaan .
Räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega basaltne magma > Hästi liikuv magma
> Laava voolab laiali ja valgub kaugele > Moodustab lameda vulkaanikoonuse > KILPVULKAAN
Räni- ja gaasiderikas viskoosne graniitne magma > Väga vähe liikuv magma > Vähesed laavavoolud, ei voola kaugele > Tekib terav vulkaanikoonus > KIHTVULKAAN
Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: tuha- ja gaasipilved – lõõmpilved; laavavoolud
mudavoolud – lahaarid; püroklastilise materjali vood ; maavärinad, maalihked
Vulkaanilistel aladel on tänu purskematerjali ladestumisele viljakad mullad . Talumees riisipõldu harimas Jaava saarel Indoneesias, tagaplaanil Sundoro vulkaan.
4.MAAVÄRINAD
Maavärin on maasiseste pingete äkilise vabanemise tagajärjel maapõues tekkinud tõuge.
Eristatakse

Tektoonilist maavärinat (põhjuseks Maa sisepinged)

Vulkaanilist m-t (kaasneb vulkaanipurskega)

Langatusvärinat (põhjustatud koobaste varisemisest)

Tehnogeenset maavärinat
Tõugete lähtekohta nimetatakse koldeks e fookuseks e hüpotsentriks
Kolde kohal paiknevat paika maapinnal nimetatakse epitsentriks
Maavärina kolle võib asuda kuni 700 km sügavuses
Kus esineb maavärinaid?

• Laamade äärealadel
  
• Kuuma täpi piirkondades
  
• Kontinentaalse rifti piirkonnas
  

SEISMILISED LAINED:
Jaotatakse keha- ja pinnalaineteks
Kehalained

• P-lained e pikilained
  
• S-lained e ristilained
  

Pinnalained
• Rayleigh’ lained
• Love’i lained
KEHALAINED
PIKILAINED (P-lained)

• levivad liikumise suunas
  
• kokkusurutud ja väljavenitatud impulsid
  
• muudab kivimi keha ruumala
  

RISTILAINED (S-lained)

• risti liikumise suunaga
  
• deformeerivad impulsid
  
• muudavad kivimkeha kuju
  

PINNALAINED
RAYLEIGH´ LAINED

• vertikaalsuunaline lainetus (nagu meri)
  
• kaasnevad purustused
  

LOVE´I LAINED

• risti laine leviku suunaga – võnked
  
• kaasnevad purustused
  

Maavärina võimsus:

• Kolde asukohta ja maavärina tugevust registreerivad seismograafid
  
• Maavärina võimsust mõõdetakse pallides Mercalli skaala järgi ning magnituudides Richteri skaala järgi
  

Richteri skaala Mercalli skaala
Mõõtühik magnituud pall
Skaala ulatus 0-9 0-12
Millega mõõdetakse? seismograaf vaatlus
Mida mõõdetakse? tugevust purustusi
Richteri skaala

• Enim kasutatav skaala maavärinate võimsuse hindamiseks
  
• Uuritava maavärina ja nn standardse maavärina tekitatud võnkumise amplituudi suhte logaritm