GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE (0)

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE
Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel .
Maa siseehitus :
Maakoor :
1) mandriline -ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke.
2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt
Vahevöö:
1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline.
2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke.

• Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad.
  
• Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks
  

Tuum:
1)välistuum-vedelas olekus
2) sisetuum -tahkes olekus
Maa sisemuse suunas kivimainese tihedus suureneb, sest rõhk suureneb.
Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus:
Mandriline maakoor on paksem, tiheduselt kergem ning ookeanilisest maakoorest vanem(u. 4 miljardit a. vana). Kivimikihtideks on settekivimid, graniit ja basalt. Ookeaniline maakoor on peenem , tiheduselt raskem ning noorem(u. 180 miljonit a. vana). Kivimikihtideks on settekivimid ja basalt.
Konvektsioonivool -protsess, mille käigus suurema tihedusega massid liiguvad planeedi sisemuse poole, väiksema tihedusega maapinna suunas, mistõttu tekibki ringvool e. konvektsioonivool.
Mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline element , mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise e. kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest.
Kivim-mineraalide tsementeerunud kogum.
Tardkivimid- magma jahtumisel ja tardumisel tekkinud kivimid. Jagunevad süva- ja purskekivimiteks(nt. basalt, graniit).
Settekivimid-kivimid, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel(nt. lubjakivi, dolomiit ).
Moondekivimid-maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivim(nt. marmor , gneiss).
Maak -kivim, mis sisaldab metalli või nende ühendeid.
Litosfäär-maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, mille ulatus on 50 ja 200 km vahel ning mis on lõhestunud suurteks hiigelplokkideks e. laamadeks.
Laam -litosfääri plokk , mis triivib astenosfääril.
Laamtektoonika -geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi.
Laamade liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud.
Laamade liikumisega seotud protsessid:

• Divergents e. ookeanilaamade eemaldumine e. laamade lahknemine -Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding . Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 – 15cm aastas. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Seda protsessi võib näha Islandil Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul.
  
• Konvergents e. laamade põrkumine:
  
  • Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni e. ookeanilise laama sukeldumispiirkonda vahevöösse(laamade põrkumisel) nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks. Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik. Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid. Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Subduktsioonivöönditega on ümbritsetud suur osa Vaiksest ookeanist (Vaikse ookeani tulerõngas).
    
  • Kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim 11022m Mariaani süvik). Veealuste vulkaanide vöönd moodustab üle merepinna kerkides vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid , Filipiinid jt). Sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid. Vaikne ookean kitseneb ja sulgub.
    
  • Kahe mandrilise laama põrkumine- Laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks. Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda. Maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks. Sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid.
    
• Transformatsioon e. laamade küljetsi liikumine- Toimub Vaikses ookeanis, kus ookeaniline laam nihkub piki Põhja-Ameerika laama transformset murrangut. Tuntuim on San Andrease murrang – nende kahe erineva kiirusega horisontaalse laama nihkumisega tekivad piki Põhja-Ameerika laama piiri sügavad lõhed ja maavärinad(nt. San Franciscos ja Los Angeleses).
  

Kuumad täpid-süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohad Maa pinnale. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril . Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis.
Kontinentaalne rift-kontinentaalse koore rebend , tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga.
Vulkanism-protsesside kogum, mis on seotud magma tekkimisega ja selle liikumisega maakoores.
Vulkaan -koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrikujuline lõhe või lõhede süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.
Kuidas tekivad vulkaanid? Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel vahevöö ülemises osas või maakoore alumises osas. Magma on üldiselt väiksema tihedusega kui kivimid. Seetõttu, kui magma on tekkinud, hakkab ta ülespoole liikuma. Vulkaanid tekivad siis, kui magma jõuab maapinnale.
Olenevalt magma iseloomust ja maakoore vastupidavusest jagunevad vulkaanid keskuspurskevulkaanideks(kiht- ja kilpvulkaanid ) ning lõhepurskevulkaanideks(tekivad basaltsel laavaplatool).
Kilpvulkaan -vulkaanitüüp, mis tekib räni- ja gaasidevaesest väikese viskoosusega basaltse magma rahulikul voolamisel maapinnale, valgudes pikkade laavavooludena laiali ning ehitades lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnenud lõhesid mööda. Niiviisi tekivad parasiitsed šlakikoonused.
Kihtvulkaan-vulkaanitüüp, mis tekib suure viskoossusega andesiitse ja eriti graniitse magma voolamisel maapinnale. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli lõõris, moodustades laavakorke, mis kriitilise rõhupiiri ületamise korral suurte gaasipilvede ning kivimitükkidena õhku paiskuvad.
Vulkaane esineb:

• subduktsioonivööndis,
  
• laamade lahknemisaladel,
  
• kuuma täpi piirkonnas.
  

Vulkaanide seisundid :

• kustunud-inimajaloo vältel mitte pursanud
  
• suikunud-ajutise pursketahu seisundis olevad
  
• aktiivsed-pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad.
  

Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused:

• maalihked
  
• maavärinad
  
• mudavoolud
  
• lõõmpilved
  
• tsunami
  

Maavärinad-maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.
Maavärina kolle e. fookus -koht maapõues, kus algab kivimit rebestumine .
Maaärina kese e. epitsenter -vahetult kolde kohal maapinnal olev paik.
Kuidas maavärinad tekivad? Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimuvad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab. Kui maakoores kuhjunud elastne pinge ületab maakooreplokkide vahelise hõõrdumise, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine . Järsk liikumine põhjustabki maapinna kõikumise e. maavärina.
Nõlvaprotsess-kivimmaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul.

• Varisemine-kivimiosad veerevad või langevad nõlva jalami suunas. Selle tagajärjel muutub nõlva ülemine osa järsemaks ja alumine osa laugemaks.
  
• Libisemine-kivimiplokid või settekehad liiguvad äkiliselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Selle tagajärjel toimuva maalihked.
  
• Voolamine -nõlva jalami suunas liikuv niiskusega küllastunud settematerjal seguneb. Selle tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks.
  
• Nihkumine-aineosakeste liikumahakkamiseks on vaja kõrvalisi jõude(nt. pinnase korduv külmumine ja sulamine). See lõhub osakestevahelisi seoseid, soodustades gravitatsioonijõu mõjulepääsu. Materjali külmumisel pinnas paisub , mille tagajärjel viiakse aineosakesed uude asendisse. Sulamisega pinnase ruumala väheneb, aineosakesed vajuvad gravitatsioonijõu mõjul vertikaalselt alla.
  

Nõlvaprotsesse võivad soodustada:

• Puude mahavõtmine- puujuured ei kinnista enam pinnast, mistõttu võib tekkida pinnaseerosioon.
  
• Ehitiste rajamine nõlvale-raskusjõud
  
• Autotee ehitamine nõlvale-raskusjõud, vibratsioon
  
• Kaldaäärse jõesängi süvendamine-võib aidata kaasalooduslikule erosioonile.
  

Maalihete looduslikku tekkimist soodustavad: maavärinad, veeerosioon; kiire sulamisperiood; suur temperatuurivaheldus lühikese aja jooksul.
Pedosfäär e. mullasfäär-biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid
Muld -maapinna pealmine kobe koht, mis annab taimesaaki.
Murenemine -kivimite purunemine või mineraalide muutumine temperatuuri, õhu, vee ja organismide toimel.
Lähtekivim-maapinnale kõige lähemal peenemaks murenenud kivim, millest tekib muld.
Murenemiskoorik-maapinnakiht, kus toimub murenemine.
Füüsikaline murenemine-kivimite mehhaaniline peenestumine ilma keemilis -mineroloogilise koostise muutusteta, põhjuseks temperatuuri suur kõikumine ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. Esineb kõrgmäestikes ja kõrbetes.
Keemiline murenemine- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku ja süsihappegaasiga, muutub kivimi keemilis-mineroloogiline koostis, põhjuseks kõrge temperatuur ja rohkelt niiskust. Esineb vihmametsades.
Bioloogiline murenemine-algab lihtsate elusorganismid kinnitumisega kivimi pinnale, kus nad eraldavad ainevahetuse jääkaineid ja juureeritisi, mistõttu on nende mõju eelkõige biokeemiline.