Nimetu (0)

Jõhvi Gümnaasium
ECUADOR
Referaat
Koostaja: Kai Saaremägi
Klass: 11a
Juhendaja : Ene Sokman
Jõhvi 2008

• Ecuadori arengutaset iseloomustavad järgmised üldnäitajad:
  

linnaelanikke: 62%
keskmine eluiga: 70 aastat
imikute suremus : 2,3%
kirjaoskamatus: 9,9%
tööpuudus: 11%
SKT 1 elaniku kohta: 4300$ inimese kohta

• Ecuador kuulub arengutasemelt toorainemaa (kolmas maailm, naftariigid, põllukultuuride kasvatajad, riigid, millest huvitutakse) riikide rühma.
  

• Ecuador kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse – WTO (World Trade Organization), OPEC (Organization of the Petroleum Exporting Countries), IMF (International Monetary Fund)
  

• Ecuadori tuntuimad rahvusvahelised firmad on suured naftakompaniid (nt Texaco Oil Company jt).
  

• Ecuadori rahvaarv on 13 755 680 miljonit elanikku, olles rahvaarvult keskmine riik. Rohkem kui pool rahvastikust on indiaani - hispaania päritolu mestiitsid. Rannikul elab enim mustanahalisi. Indiaanlased moodustavad rahvastikust umbes veerandi.
  

• Rahvaarvu kasvu tabel
  

Aasta
Rahvaarv
Järk
Protsendi muutus
Informatsiooni kp
2003
13,710,234
63
July 2003 est.
2004
13,363,593
65
-2.53 %
July 2005 est.
2005
13,363,593
64
0.00 %
July 2005 est.
2006
13,547,510
64
1.38 %
July 2006 est.
2007
13,755,680
64
1.54 %
July 2007 est.
2004. a rahvaarv kahanes -2,53%, järgmine aasta püsis rahvaarv muutumatu ning järgmisel kahel aastal kasvas rahvaarv 1,38-1,54%. Üldiselt on siiski rahvaarv püsinud stabiilne 5 aasta jooksul.

• Keskmine rahvastiku tihedus Ecuadoris on 53.8 in/km2, Brasiilia ja Peruu rahvastiku tihedus on kaks korda väiksem ehk umbes 22-23 in/km2, Colombias on see ka väiksem ehk 36,6 in/km². Tihedamini on asustatud rannikuala , kuna seal on eeldused paremaks eluks. Hõredamini on asustatud riigi idaosa, kuna sealsed looduslikud tingimused (kõrb) ei soosi inimasustust.
  

• Rahvastikupüramiid
  

Vanus
Mehed
Naised
0-4
10%
10%
5-9
11%
10%
10-14
10%
10%
15-19
10%
9%
20-24
9%
9%
25-29
8%
8%
30-34
7%
7%
35-39
6%
6%
40-44
5%
5%
45-49
4%
5%
50-54
4%
4%
55-59
3%
3%
60-64
2%
2%
65-69
1%
1%
70-74
1%
1%
75-79
0%
1%
80+
0%
1%

• Rahvastikust moodustavad lapsed (alla 15aastased) 34%, tööealised (15-65aastased) 56% ja vanemaealised (üle 65aastased) 3%. Selle riigi rahvastik ei vanane, meeste ja naiste eluiga ei ole kuigi kõrge, pigem keskmine. Väikelaste suremus on suur ning see on viimastel aastatel suurenenud. Poisse on pisut rohkem kui tüdrukuid. Ecuadori rahvastik on traditsioonilises etapis .
  

• Suurimad linnad (el arv):
  

Guayaquil (2 100 000)
Quito (1 800 000)
Cuenca (400 000)
Machala (205 000)
Santo Domingo de los Colorados (200 000)
Manta (200 000)
Eloy Alfaro (175 000)
Portoviejo (172 000)

• 62% Ecuadori rahvastikust elab linnades.
  

• Tihedaimalt asustatud piirkonnad asuvad Ecuadori lääneossa jääval rannikualal. Vähem on asustatud vihmametsaga kaetud maa põhjaosa, savannidega kaetud keskosa ning lõunaosa, kus asub poolkõrb.
  

• Ecuadori peamised energiavarad on peamiselt nafta ning ka maagaas.
  

• Ecuadori majandus sõltub naftatööstusest, eksporditakse naftat (2005. a 24,5 mln t/a, sellest u ¾ läheb ekspordiks). Ecuador ise energiavarasid ei impordi.
  

• Ecuador toodab oma elektrit hüdroelektrijaamades ja soojuselektrijaamades ning impordib seda ka naaberriikidest.
  

• Ecuadori elekrtienergia toodang inimese kohta on ca 707 kWh aastas, mis võrreldes Eestiga (1200 kWh) on ca poole vähem ning võrreldes näiteks Jaapaniga kümme korda vähem (8612 kWh) Selle põhjal võib hinnata riigi arengutaset madalaks.
  

• Ecuadori energiamajandus vajab arendamist ning tõhustamist, milleks võimalusi pakub erinevate energiaallikate (nafta ja maagaas) tootlikkuse suurendamine ning energiakasutuse arendamine ja tõhustamine.
  

• Põllumaad on kogu Ecuadori territooriumist 5,7% ja istanduste all on 4,8% territooriumist. Poolel maa-alast asub asub mets, rohumaad peaaegu et puuduvad.
  

Riik asub igaveses troopikakuumuses, sademete hulk väheneb põhjast lõunasse liikudes varieerudes vihmametsade niiskusküllusest kuni poolkõrbete kuivuseni. Mullad on kivised , kuid viljakad . Ekvatoriaalse kliima tingimustes kujunevad vihmametsade all punakaspruunid ehk ferralliitmullad. Rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe vihmametsades väga kiire.
Toitainete vähesus mullas on üks põhjusi, miks need piirkonnad on väga vähe põllustatud ja enamasti hõreda asustusega. Viljakamad on need mullad, mille lähtekivim on vulkaanilise päritoluga ja seetõttu mineraalaineterikkam.
Ehkki see maa paikneb tõesti geograafilisel joonel ehk ekvaatoril , mis on talle nime andnud, pehmendavad Vaikse ookeani hoovused ja Sierra kõrgus kliimat. Mäestikus on jahedam ja kuivem kui mere ääres, mis tunneb kuiva aastaaega juulist novembrini. Ainult Orientes kohtab tüüpilist ekvatoriaalset kliimat. Rannikualal Costa on aasta ringi ühtlaselt soe 23-25 oC , kuid sademed vähenevad järsult põhjast (4000 mm/a) lõunasse (200 mm/a). Sierras on keskmine temperatuur on 11-14 oC , lõunaosas sajab 400, põhjaosas 1200 mm/a. Oriente keskmine temperatuur on 28 oC, sademeid 3000-4000 mm/a. Asub ekvatoriaalses kliimavööndis, mida iseloomustavad kuumus, suur sademetehulk ja niiskus aastaringselt - kuiva aega seal polegi.
Igal pool selles riigis ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega kuna maa on liigniiske ja põllumaa on suhteliselt vähetootlik, samuti ka poolkõrb.

• Ecuador kuulub Ladina-Ameerika vaeseimate riikide hulka. Ecuadori põllumajanduses onvalitsevad istandused ja mõisad. Kaua aega oli suurim riigi heaolu tagaja kakao . Majandus sõltus ainult ühest kultuurist, seega valitsev oli monokultuur . Nüüdseks on koos kakaoga ka sama tähtsaks muutunud banaanid . Kasvatatakse ka kohvi, suhkruroogu ja tsitrusvilju.
  

Mõisnikud rendivad oma maad talupoegadele, kes kasvatavad kartulit , türgi uba, bataati, maniokki, rannikul ka maisi. Rentnikke on palju ning enamus rendist makstakse natuuras , mille mõisnik müüb edasi linnarahvale toiduks. Enamiku teraviljast ja muud toiduained peab Ecuador ise sisse vedama.
Ecuadori metspiirkonnas on levinud ja majanduslikult oluline ka metsakorilus. Korjatakse kiinapuu koort, kautsukit, taguapalmi kõvu vilju.
Costas asuvates suurfarmides kasvatatakse banaane, kohvi- ja kakaopuud, suhkruroogu, puuvillapõõsast ja riisi, kuna seal on soe ja niiske. Sierra nõgudes viljeldakse maisi, nisu, kartulit ning aed- ja sojauba , kuna seal on viljakate muldadega mägistepid.

• Ecuador suudab end ise varustada teraviljaga. Sisse ostetakse toiduaineid, millest puudu jääb nagu näiteks nisu, riis , oder, suhkur, mais, sojauba, kana- ja seealiha ja piimapulbrit. Ecuador ekspordib kõige enam naftat, banaane, kohvi, krevette, kakaod, lilli, kala. Banaanide ekspordilt on Ecuador maailmas I kohal (2005. a ligi 4,5 mln t).
  

• Põllumajandusega seotud suuremaid keskkonnaprobleeme ei esine.
  

• Ecuadori metsasuse protsent on 35% (umb 10 miljonit hektarit), mida on suhteliselt vähe.
  

• Ecuadoris kasvavad ekvatoriaalsed vihmametsad. Peamised puuliigid on viigipuud , palmid, mahagonid , kapokipuud, palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad.
  

• Ecuadori ranniku niiskes põhjaosas paiknevad suuremad metsamassiivid.
  

• Metsaraiel põhinevad peamiselt tselluloosi-, paberi- ja mööblitööstus.
  

• Ecuadorist veetakse välja peamiselt toorpuitu mööblitööstuseks. Metsa istutakse juurde ca 2% aastas.
  

• Ecuadori olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajaduse.
  

• Ecuador ekspordib metsamaterjali ning tähtis väljaveo kaup on ka balsa, tema osa metsatööstuses on väike. Ehitusmaterjalitööstuses valdavad väikeettevõtted.
  

• Vihmametsade pideva raie ja põletamise tagajärjel on nende pindala viimase saja aastaga vähenenud umbes poole võrra. Suurte metsamassiivide hävitamisega hävinevad ka paljud taime- ja loomaliigid , mis võib olla suureks ohuks looduse tasakaalu säilimisele. Vihmametsadel on ka tähtis osa maailma suures veeringes , kuna nad akumuleerivad endas suurt mageveevaru. Nende vähenemisega muutuvad kogu maailma kliimatingimused, mis ei pruugi olla sugugi soodsad. Praegune vihmametsade raiumine on üks suuremaid keskkonnaprobleeme maailmas ning nende kaitsmine on väga oluline.
  

• Tööstuslikust toorainest leidub Ecuadoris tina-, hõbeda-, kulla-, vase- ja tsingimaaki.
  

• Ecuadoris on esindatud metallurgia. Toodetakse hõbedat, kulda, tsinki ja vaske. Tööstused hõlmavad ka naftat, toidutööstust, tekstiili, puitu ja kemikaale.
  

• Suuremad tööstusettevõtted on asuvad suuremates linnadesse nagu Guayaquil ja Quito, kuhu on koondunud kolmveerand Ecuadori tööstusest. Põhjuseks on piisava tööjõu ning infrastruktuuride olemasolu.
  

• Ecuador impordib masinaid ja seadmeid ning keemia- ja farmaatsiatooteid.
  

• Kõrgtehnoloogia arengu eeldused on väikesed, kuna rahvas Ecuadoris on üpriski vaene ning kõrgharidusega inimesi on vähe.
  

• Rohked suured jõed ja ookean soodustavad transpordi infrastruktuuri arengut. Korduvad üleujutused kahjustavad laialdast maantee - ja aegunud raudteevõrku.
  

• Ecuadori sisevedudes on oluline Pinnaveekogude vesi, mis on tähtis kaubaveo jaoks. Rahvusvahelistes vedudes on olulised meretransport , autotransport ning ka õhutransport.
  

• Autotransport – teedevõrgu tihedus on riigis 160,1 km/1000km2 ja autoteede kogupikkus on 43 197 km (sellest kõvakattega 7287 km). Teedevõrk on tihedam läänerannikul ning riigi keskosas, hõredam või puudub üldse kõrbega kaetud idaosas.
  

Raudteetransport – teedevõrgu tihedus on 3,4 km/1000km2 ehk väga hõre ja raudtee kogupikkus kogu riigis on 204 km. Raudteetranspordi arengut on väga aeglane, olemasolevad raudteed on aegunud. Raudteeühendus on Ecuadoril Peruu ja Columbiaga.
Siseveetransport – jõetransport on riigile väga tähtis transpordiharu. Jõgi Puyo on laevatatav väiksestele alustele ja on tähtis kohaliku kaubaveo jaoks. Tähtsamad laevatatavad jõed on veel Guayas ja Napo.
Meretransport – suurimad sadamad asuvad Guayaquilis, Mantas, Esmeraldas ja Puerto Bolivaris. Ecuadoril on hea ühendus meretranspordi kaudu Euroopaga, kuhu eksporditakse paljusid enin banaane, kohvi, naftat jm.
Õhutransport – Riigisiseselt ei oma tähtsust, aga rahvusvaheline tähtsus seisneb turisminduses. Rahvusvahelisi lennuvälju on viis: Guayaquil, Quito, Esmeraldas, Latacunga ja Manta.

• Eestist oleks võimalik Ecuadori jõuda kõige kiiremini kasutades õhutransporti. Lennu aeg on 11-12 tundi. Saaks kasutada ka meretransporti, kuid see võtaks aega väga palju (päevi-nädalaid).
  

• Ecuadoris on turism arenenud majandusharu . Kunagises inkade impeeriumi pealinnas Quitos, mille paljude hispaania koloniaalstiilis ehitiste seas on ka 86 kirikut, käib restaureerimistöö. Galapagosele lubatakse piiratud arvul külastajaid ( kuni 40 000 aastas), et säiliks sealne haruldane loodus.
  

• Ecuadori turism on enim orienteeritud unikaalsete loodus- ja kultuurivarade eksponeerimisele, samuti panustatakse ökoturismi suurele potensiaalile.
  

Ecuadoris on suhteliselt madalad hinnad, mis meelitavad turiste. Miinuseks on ebapüsiv poliitika ning tõusev kuritegevus, mis mõjutavad turismindusest saadavat tulu.

• Kõige enam külastatakse Ecuadoris Galapagose saari (kuulus oma võrratu bioloogilise kirjususe ja mitmekesisuse poolest), Quitot (mis asub peaaegu täpselt ekvaatoril Andide kõrgustikus) ja Cotopaxi (maailma kõige kõrgeim aktiivne vulkaan ning Amazonase vihmamets asuvad selles linnas).
  

• Eesti turismifirmad pakuvad reise Ecuadori pealinna Quitosse, Quayaquili ja Galapagose saartele.
  

KASUTATUD KIRJANDUS

Maailma maad

Maailma riigid

ENE. Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus

http://www.google.ee/

http://www.neti.ee/

http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht

http://countrystudies.us/ecuador/19.ht m

http://ww2.unhabitat.org/habrdd/conditions/southamerica/ecuador.ht m

http://www.ecuador.us/business.ht m

http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/3teema/loodus/pollumajandus.ht m

http://www.ecuadorexplorer.com/html/about_ecuador.html

http://wiki.answers.com/?action=edit&wpNewq=1

http://www.indexmundi.com/ecuador/

http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/ectoc.html

http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Americas/Ecuador.html

http://ecuador.usaid.gov/portal/index.php?option=com_docman&task=down&bid=15 .