horisondi olemasolu. 57. Kamardumine. rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekkinud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht-taimestik praktiliselt puudub) 58. Leostumine. Veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast 59. Muldade klassifikatsiooni põhimõtted. mullatüüp- ühte tüüpi mudasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund mulla alltüüp- iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessid mullaliik- eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandril...
Tartu Ülikool Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Keskkonnakorraldus ja planeerimine Urmas Sepp KALMISTUTE MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE JA AVALIKULE TERVISELE Teenistusõppe praktika (keskkonnaprojekt) TARTU 2011 Sissejuhatus.................................................................................................................................... 3 Matmiskombed Muinas-Eestis .................................................................................................. 3 Tänapäeva kalmistute kujunemislugu ....................................................................................... 4 Kalmistud ....................................................................................................................................... 6 Kalmistud kui planeeringuteta alad ........................................
Murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel. Murenemiskoorik: maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub, sügavus sõltub kivimite koostisest, pinnasevee omadustest, murenemise kestusest. Füüsikaline: toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumiste arvel (temp muutused, jää) Keemiline: kivimi keemiline koostis muutub leostumine, hüdratatsioon, hüdrolüüs, oksüdeerumine. Bioloogiline: biokeemiline (samblikud, vetikad), mehhaaniline (taimede juured) mõju Murendmaterjal on lähtekivimiks mulla tekkele, poorsusest sõltub vee ja õhu mahutavus (mulla temp., niiskusesisaldus jne.), keemiline murenemine annab toiteelemendid. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Keemiline murenemine ehk porsumine - On kivimite peenendumine ilma keemilis- - kivimis olevate keemiliste elementide
kõrge bioloogilse aktiivsuse toimel taandub. Ka org väetiste kasutamine aktiviseerib mulla mikroorganime ja vähendab juureeritiste negatiivset mõju. Üldse ei sobi nt oder-nisu Lina-hernes Osadele on see eritis kasulik nt kartul-mais 40. Külvikord ja keskkonnakaitse. Keskkonnasõbralik tootmine ja viljavaheldus. - mõju kasurputukatele (nende arvukus suureneb näiteks pikema õitsemisajaga taimede kasvatamise korral – raps) - nitraatide leostumine põhjavette. Sobivad nn püüdjad taimed (järelkultuurid), mis vaba lämmastikku seovad. Näiteks herne järgi saab püüdjaks kultuuriks panna rapsi, rüpsi või õlirõika; varajase kartuli järgi rapsi või õlirõika - erosiooniohtlikel aladel sobivate kultuuride kasvatamine. Vältida või vähendada rühvelkultuuride (köögiviljade) kasvatamist; panna harimissuunnad paika - vedelsõnniku (läga) majandamiseks sobiva külvikorra rakendamine 41
SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Osoonikihi hõrenemine - osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides kaheaatomilisest hapnikust ultraviolettkiirguse toimel. Inimtegevus viib
· Voolamine ehk solifluktsioon- vettinud mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. · Krüoturbatsioon- mulla segamine külmumise teel. · Polügonaalpinnas- külmalõketega hulknurkadeks jagunenud pinnas. VEEREZIIMID · Läbiuhteline veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsades, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade läbiuhtumine(leetumine), muldade leostumine, mullaviljakuse langus. · Auramise ülekaaluga veereziim: Auramine ületab sademed, kuivas troopilised kliimas, kõrbetes ja poolkõrbetes, mullavesi aurub ja pinnakihtidesse kogunevad soolad, sooldumine, väheneb mulla viljakus. · Tasakaalustatud veereziim: Sademeid ja auramine tasakaalus, rohtlates ja lehtmetsades, mulla vesi vihmaperioodil viib küll toitained sügavamale, aga kuival perioodil jõuavad
MAAPIND Kõduhorisont(O) Huumushorisont(A) Sisseuhtehorisont(B) Lähtekivim(C) Aluskivim(R) 7. KAMARDUMINE – 11. GLEISTUMINE – pidevalt mullatekkeprotsess, mille käigus liigniiskes ja hapnikuvaeses maapinna lähedale tekib mullas toimuv protsess, mille huumusehorisont. tulemusel rauaühendid 8. LEOSTUMINE – vees orgaanilise aine mikroobse lahustuvate soolade, eeskätt oksüdeerumise käigus karbonaatide, väljauhtumine redutseeruvad. mullast. 12. SOOLDUMINE – mullas 9. LEETUMINE – mulla toimuv protsess, mis esineb mineraalosa lagunemine palava ja kuiva kliimaga aladel.
Huumus muudab mulla viljakaks. Huumus on mulla spetsiifiline aine, mis on väga keerulise keemilise koostisega ja sellel ei ole ühtset keemilist valemit. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s.t mille korral on olemas mullakamar. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas toitainerikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Leostumine on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel. Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid.
SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste. 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna- Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 4. Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). 5. Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb
Litosfäär Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore Kuni 70 km Kuni 20 km paksus Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) tihedus Kivimi...
tõrje UV-kiirgus, oksüdeerumine, Kaitseta pindadel kujuneb Ilmastikukahjustu UV-kiirguse vastased pundumine ja hall värvus ja karune s katted kuivamine, tekstuur leostumine, seened <200 kraadi kujuneb puidupinna ühtlane rabedus, Termiline >200 kraadi areneb O2 Tulekindluse loovad Kõrge temp lagunemine puudumise korral kemikaalid söestumine, 275 kraadi korral süttimine
murenemises on märkimisväärne osa Eestis on see valdavalt liivakivi, sest Baltica terrigeensete setendite biogeensetel protsessidel. Seda murenemise asus devonis juba suurtel põhjalaiustel (60 sorteerituse aste? Kuidas tema tüüpi iseloomustab poorivete happeline vist?), kus oli valdavalt terrigeenne settimine. tekib? reaktsioon ning intensiivne leostumine (lahustuvate komponentide ärakanne) . Devoni ajastul taandus Paleobalti meri Eesti aladelt, Kui settes on osakesed kõik enamvähem sama 16. Aga kui settekivimis esineb Ariidse murenemise korral on biogeensete misjärel hakkas järk-järgult välja arenema suurusega, siis saab öelda, et sete on hästi haliit, siis mis võib sellest
hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus. 56. Kamardumine, Leostumine, Küllastuminemida ei loeta elementaarprotsessideks Kamardumine Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 57
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja tem...
TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED: Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees). Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees. Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi. Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus). Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel. Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17...
ammoniaak. Lämmastikuringe on üks peamisi looduse aineringeid, mida inimene oma huvides mõjutab. Lämmastik on taimede tähtis toitaine. Põllumajanduses kasutatakse taimede kasvatamiseks lämmastiku peamise allikana mineraalväetisi ja sõnnikut. Lämmastikuringe tasakaalu rikub lämmastikväetiste järjest suurenev tootmine ja kasutamine, selle tagajärjel väheneb lämmastiku tagasipöördumine atmosfääri. Taimekatteta aladelt on väetiste leostumine ja väljapesemine suurem. FOSFORIRINGE on biokeemiline ringe, mille käigus fosfor ringleb keskkonnas. Fosfor ja selle ühendid on tavaliselt tahked ning ei lendu. Fosfori ühendite lõhustamisest võtavad osa Pseudomonas spp. ja Bacillus spp. Fosforiühendid jõuavad mulda kas taimsete ja loomsete jäänustena või keemiliste ühenditena (väetis). Mikroorganismid peavad orgaanilise aine lõhustama ja viima selle anorgaanilisse vormi. Põhiline osa fosforist on
On olemuselt bioloogiline protsess. Muld 11 hakkab kujunema sellest hetkest, kui murendmaterjalile lasuvad esimesed organismid. Muldade tekkimine on pikaajaline protsess. Paarikümne sentimeetri paksuse mullakihi moodustumiseks kulub olenevalt kliimast ja muudest keskkonnatingimustest 1500...7500 aastat. biogeensete mineraalühendite kogunemine mineraalosaga tugevasti seotult mulla pindmisse kihti. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. 69. Leostumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. On veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast laskuva veevooluga. 70. Küllastumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. On mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 71. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud. 1
SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna- Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Osoonikihi hõrenemine - osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides kaheaatomilisest hapnikust ultraviolettkiirguse toimel
Sisaldus vees seotud ioonilise vormiga ja selle lahustuvusega, lahustuvus paljude metallide puhul (Cu, Zn, Pb jt.) küllaltki otsene funktsioon pH-st. Madalate (kuni 5) ja väga kõrgete (üle 10) pH väärtuste korral lahustuvus suurem. Bioakumulatsioon väga oluline. Tsink: vajalik 5-40 mg/päevas, üle 150 mg/päevas - aneemia, ca 6000 mg/päevas: surmav.Anorgaaniline reostus: N: kloor (veepuhastusel; kahjulik vetikatele, käiadele), happeliste vete leostumine kaevandustest, asbest (kantserogeenne). · Orgaaniline reostus: kantserogeensus, toksilisus, ja/või muudavad vee kasutuskõlbmatuks. Õlireostus: naftatankerid (Torrey Canyon, 1967, Inglismaa rannikul; Amoco Cadiz, 1978, Prantsusmaa rannikul; Exxon Valdez, 1989, Alaska), Pärsia laht 1991. Naftalaigud: suuruse määravad hulk, tihedus ja viskoossus, vastavalt mõjuvatele jõududele (pindpinevus, gravitatsioon, inertsus, viskoosne stress)
Taimede ökofüsioloogia eksami ja järeleksami küsimusi. 1. Nimetage pigmente, mis taimelehtedes neelavad valguskvante a) sinises, b) kollases, ja c) punases spektriosas. Mis spektriosas (neist kolmest) on neeldunud kvandi energia kõige väiksem? Kloroplastide klorofüll neelab valgust kõige tugevamini elektromagnetilise spektri sinises (430 nm) ja punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja tra...
Puidu lühiajaline aurutamine normaalsel rõhul mehaanilisi omadusi ei mõjuta, küll aga rõhu suurenemisel 1,5 atmosfäärini juba 1...2 tunni jooksul alandab mehaanilisi omadusi survetugevuse korral piki kiudu ja paindetugevusel 6%. Aurutamisel väheneb aga puidu hügroskoopsus. Vee mõju. Lühiajaline niiskumine ei avalda peaaegu mingit mõju tehnilistele omadustele. Ainult pikemaegne puidu vees olek viib alla tugevusomadused, sest selle aja jooksul toimub puidu kiudude leostumine ja hüdrolüüs. Hapete, leeliste ja gaaside mõju. Happed ja leelised vähendavad puidu mehaanilisi omadusi ja seda enam, mida tugevam on kontsentratsioon ning kestus. See võib olla kuni 50%. Gaaside pikaajaline toime järkjärgult hävitab puitu. Kahjustatud puit muudab alul värvi, siis hakkab pudenema, peale pudenemist protsess kordub. Puidurikked Puiduriketeks nimetatakse mitmesuguste tegurite mõjul puidus tekkinud muudatusi ja kõrvalekaldumisi puidu normaalsest
mineralisatsioonil. Settimine tekkekohale. Rikkaliku taimestiku olemasolu vajadus. Mullal neutraalne pH. Peegeldumine toimub savistunud ehk Bm horisondis. 2. Küllastumine mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga pH > 6,0 muld on küllastunud. 1. Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid 1. leostumine küllastumisele vastupidine protsess. Peegeldumine mullaprofiilis kasu- tatakse kihisemise määramist soolhappega. Eeltingimuseks on laskuv veeliikumine, orgaaniliste hapete olemasolu. 2. Lessiveerumine Ee selle all mõistetakse ibe ja kolloid osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse mullahorisontidesse. See toimub osakeste muutumatul kujul. Protsessi toimumiseks peab olema laskuv veeliikumine, nõrgalt
samblikuliigid. 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevafd, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, LõunaNorra, USA, Kanada). 4. Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). 5. Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. 2. Keemiatööstus.
Mulla agrofooni suhtes on kõige nõudlikum nisu, seejärel oder ja kõige vähemnõudlikum kaer. Suviteraviljad kasutavad hästi sõnniku järelmõju. Lämmastikväetised antakse suviteraviljadele reeglina kevadise paikliku väetisena külvi ajal või külvieelse mullaharimise alla. Lämmastikuga pealtväetamine õigustab ennast vaid vihmasel suvel. Suviteraviljade lämmastikutarve sõltub sordist, mullast, ilmastikust ja ka sellest, kui suures ulatuses toimus sügisel ja talvel nitraatide leostumine mullast. Optimaalne lämmastiku ja väävli suhe 10:1. Kõige otstarbekam on suviteraviljadele anda kõik vajalikud toiteelemendid kompleksväetisena külviaegselt paiklikult. Paiklikuks väetamiseks sobivad mikroelementidega rikastatud kompleksväetised. PK normid sõltuvad eelkõige mulla väetistarbest. Kui ei kasutata paiklikku väetamist, tuleb nad viia mulda eelneva sügiskünni alla. Kevadel kultiveerimise alla antuna jääb enamus väetisest mulla pindmisse kihti ja nende
Rikkaliku taimestiku olemasolu vajadus. Mullal neutraalne pH. Peegeldumine toimub savistunud ehk Bm horisondis. 2. Küllastumine - mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud. 1. Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid 1. leostumine - küllastumisele vastupidine protsess. Peegeldumine mullaprofiilis - kasu-tatakse kihisemise määramist soolhappega. Eeltingimuseks on laskuv veeliikumine, orgaaniliste hapete olemasolu. 2. Lessiveerumine - Ee - selle all mõistetakse ibe ja kolloid osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse mullahorisontidesse. See toimub osakeste muutumatul kujul. Protsessi toimumiseks peab
SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Osoonikihi hõrenemine - osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides kaheaatomilisest hapnikust ultraviolettkiirguse toimel.
SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevafd, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Osoonikihi hõrenemine - osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides kaheaatomilisest hapnikust ultraviolettkiirguse toimel.
puud kuivavad.Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. · Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. · Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis. · Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa toitaineid kätte. · Mõjutavad inimeste tervist. Sudu- tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid( tahm, suits) segunevad uduga. Mõju keskkonnale- kahjustab inimeste ja loomade tervist. Inimtegevuse mõju atmosfäärile: Inimtegevuse tagajärel satub õhku palju saasteaineid. Fossiilsete kütuste põletamisel paiskub õhku palju süsihappegaasi, väävli ja lämmastikuühendeid, mis soodustavad nii happevihmade teket kui globaalset soojenemist
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on te...
keemilise koostise jm poolest. Horisontide tüsedus ja iseloom muutub nii ruumis kui ka ajasmulla arengu käigus. Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata mulla lähte- või aluskivimini. 0 kõduhorisont A huumushorisont E väljauhtehorisont B sisseuhtehorisont C lähtekivim CG gleistunud lähtekivim 6.Mullatekkeprotsesside põhilised suunad (leetumine, kamardumine, soostumine jne.). Mullatekkeprotsessidest on laiemalt levinud leostumine, leetumine, lessiveerumine, savistumine ja gleistumine. Need on ka Eesti muldade kujunemises olulised. Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. Laialdaselt esineb leostumist karbonaatiderikka lähtekivimiga aladel, kus karbonaadid (Ca, Mg jt) lahustuvad ja uhutakse välja. Leostumisprotsess leiab aset aladel, kus sademed ületavad auramise ja mullakiht on kergesti läbiuhutav. Näiteks Põhja-Eesti karbonaatsel moreenil kujunenud
kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus 67. Kamardumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. Rohttaimede jäänuste ja mikroobse org.aine muundumisel moodustunud huumuse, orgaanilis-mineraalsete komplekside ning biogeensete mineraalühendite kogunemine mineraalosaga tugevasti seotult mulla pindmisse kihti. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. 68. Leostumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. On veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast laskuva veevooluga. 69. Küllastumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. On mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 70. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud. 1
eelmistega juhul, kui on tegemist kas üla- või põhjaveelise liigniiskusega. Soostumises on kaks faasi:a)gleistumine, kus mullaprofiilis on üksikud sinakashallid gleilaigud või kui liigniiskus on intensiivsem, siis läheb üle gleimullaks. B)teine faas on turvastumine, kui liigniiskus on veel suurem. Kamardumine ei ole mullatekke elementaarprotsess, vaid sellega kaasneb huumuse teke ja kogunemine mulda. Mida intensiivsem see, seda kultuuristatum on muld. Leostumine ehk väljauhutumine. EESTI MULLAD Muldade klassifitseermine Loit Reitami järgi. Klassifikatsiooni suurim ühik on tüüp, mis jaguneb alltüüpideks ja need omakorda liikideks. Tüüp leetunud muld Lk jaguneb näivleetunud muldade alltüübiks ja leetunud muldade alltüübiks. Leetunud muld jaguneb leetumise astmejärgi liikideks nagu nõrgalt, keskmiselt ja tugevasti leetunud mullad. Muldasid võib jaotada ka mulla lõimise alusel erimiteks. Näiteks tugevasti
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
Huumus on mulla spetsiifiline aine, mis on väga keerulise keemilise koostisega ja sellel ei ole ühtset keemilist valemit kamardumine – mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute e. mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest st mille korral on olemas mullakamar. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas toitaineterikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi leostumine – mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade) väljauhtumine mullast liikugva pinnasevee toimel leetumine – mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb mullahorisondid – mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid
väi-ke, sp. pinnas liigniiske Okas- 4 enam-vähem Läbiuhteline Kuni 1m O-A-E-EB-B-C Leetumine, Vajavad väetamist metsad võrdset ka soostumine ja lupjamist (jahe aastaaega, kliima parasvööde jahe ja niiske, ) sademed ületavad aurumise Lehtmetsad Pehmem talv vrd Tasakaaluline ~1m O-A-B-C Leostumine Sobib paljude (mereline okas- kultuuride kasva- parasvööde metsavööndiga, tamiseks, sp leht- ) sademed ~ metsa palju maha
Teatud tingimustes, nt mägedes, võib turvastumine toimuda ka keskkonnas, mis ei ole veest küllastunud. Tekib omapärane kuiv turvas. 60. Kamardumine. Huumusakumulatiivne protsess, toimub huumuse ja orgaanilis-mineraalsete komplekside tekkimine ja seostumine mulla mineraalse osaga. Moodustub A-ehk huumushorisont, protsessi intensiivsus näitab A-horisondi tüsedus ja huumuslikkus. Tekkiva huumushorisondi täpsem iseloom sõltub paiga ökoloogilistest tingimustest. 61. Leostumine. On mulla karbonaatide lagunemine ja lagunemisel moodustunud veeslahustuvate soolade väljauhtumine mullast või ümberpaiknemine alumistesse mullakihtidesse. Leostumisele allunud mullakihi sügavust näitab mulla kihisemise ülemine piir. Vastandprotsessiks on küllastumine kaltsiumist. 62. Küllastumine. On lubiainete välja settimine mullaprofiili ulatuvast kapillaarselt tõusvast kaltsumkarbonaadi rikkast karedast mullaveest ja akumulleerumine mulla tahketele osadele, mille tulemusena
b) kamardumine künnikiht moodustub lagunenud orgaaniline aine ja mulla mineraalide segunemisel (mutid ja vihmaussid). Mulla pinnal hallikas või must kiht, mida tumedam, seda viljakam. c) turvastumine- soostumine, veerikkas hapniku vaeses keskkonnas, kus taimse varise lagunemine peatub. Mulla pinnale koguneb pruun või must lagunemata taimeosade kiht d) leostumine mullas olevad Ca ja Mg karbonaadid lagunevad happeliste väetiste (taimeosade) tõttu ja laguproduktid liiguvad vihmaveega sügavamatesse mulla kihtidesse. Ülemised kihid hõrenevad, muutuvad happeliseks e) leetumine protsess, kus mulla mineraalid lagunevad orgaaniliste hapete toimel. Laguproduktid liiguvad sügavuse suunas. mulla kihti tekib valkjas toitainete vaene ja ilma mikroobideta e. surnud kiht. Muld mutub happeliseks. Tekitavad eelkõige
puud kuivavad.Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. · Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. · Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis. · Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa toitaineid kätte. · Mõjutavad inimeste tervist. Sudu- tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid( tahm, suits) segunevad uduga. Mõju keskkonnale- kahjustab inimeste ja loomade tervist. Inimtegevuse mõju atmosfäärile: Inimtegevuse taga järel satub õhku palju saasteaineid. Fossiilsete kütuste põletamisel paiskub õhku palju süsihappegaasi, väävli ja lämmastikuühendeid, mis soodustavad nii happevihmade teket kui globaalset soojenemist
Parimad odrapinnad on Kesk- Eestis, Saaremaa ja Hiiumaa ei sobi odra ja rukki kasvatamiseks. Hiiumaal saab kasvatada heina, st rajada loomapidamistalusid, sama kehtib ka Peipsi äärsete maade kohta. Nisu kasvatuspiirkond on väiksem kui odral Põlva, Järvamaa jne. Kartulikasvatus ei sobi Hiiumaal ja Läänemaal. Külvikord ja keskkonnakaitse - mõju kasurputukatele (nende arvukus suureneb näiteks pikema õitsemisajaga taimede kasvatamise korral raps) - nitraatide leostumine põhjavette. Sobivad nn püüdjad taimed (järelkultuurid), mis vaba lämmastikku seovad. Näiteks herne järgi saab püüdjaks kultuuriks panna rapsi, rüpsi või õlirõika; varajase kartuli järgi rapsi või õlirõika - erosiooniohtlikel aladel sobivate kultuuride kasvatamine. Vältida või vähendada rühvelkultuuride (köögiviljade) kasvatamist; panna harimissuunnad paika - vedelsõnniku (läga) majandamiseks sobiva külvikorra rakendamine
kuivavad.Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. · Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. · Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis. · Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa toitaineid kätte. · Mõjutavad inimeste tervist. Sudu- tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga. Mõju keskkonnale- kahjustab inimeste ja loomade tervist. Inimtegevuse mõju atmosfäärile: Inimtegevuse tagajärel satub õhku palju saasteaineid. Fossiilsete kütuste põletamisel paiskub õhku palju süsihappegaasi, väävli ja lämmastikuühendeid, mis soodustavad nii happevihmade teket kui globaalset soojenemist
2. Põldhein 3. Põldhein + sõnnik 4. Taliteravili 5. Hernes (või segavili) + vahekultuur Näide 4. Külvikord köögiviljakasvatustalus 1. Suviteravili allakülviga 2. Ristik haljasväetiseks 3. Kapsas / Porrulauk 4. Suviteravili raiheina allakülviga (allakülv haljasväetiseks) 5. Hernes + vahekultuur (õlirõigas) 6. Porgand / Sibul Külvikord ja keskkonnakaitse - Mõju kasurputukatele (nende arvukus suureneb näit. pikema õitsemisajaga taimede kasvatamise korral (raps)) - Nitraatide leostumine põhjavette Sobivad nn püüdjad taimed (järelkultuurid), mis vaba lämmastiku seovad. - Erosiooniohtlikel aladel sobivate kultuuride kasvatamine Vältida või vähendada rühvelkultuuride kasvatamist - Vedelsõnniku (läga) majandamiseks sobiva külvikorra rakendamine HUUMUSVARU BILANSS Külvikordade planeerimisel erineva tootmissuuna ja spetsialiseerumisega ettevõtetele on oluline teada kultuuride mõju mulla huumusvarule (t/ha) ja selle
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
reaktsioonid järjest hoogustuvad. Kui orgaanilise aine süntees ja muundumine kulgevad jõudsalt, siis kiirenevad ka kivimitemurenemine ja mullateke ning taimkatte ja mulla vaheline bioloogiline aine- ja energiaringe. Mullatekkele on kõikjal kogu maakeral iseloomulik huumuseakumulatsioon (kamardumine) – see bioloogiline protsess on iseloo- mulik ühtsele mullatekkele. Põhilisi mullatekkeprotsesse on veel ka leetumine, leostumine, lessiveerumine ja soostumine. Mullaprotsessid põhjustavad muldade globaalse ja kohaliku mitmekesisuse. 165. Mulla viljakust määravad tegurid. Mulla viljakus on mulla võime varustada taimi ja mikroorganisme nende kasvuks ja arenguks vajalike toitainete ja veega ning taimejuuri ja mikroorganisme hapnikuga. Seda võimet võib hinnata kahte moodi: kas mullaomaduste järgi, mis kujundavad mulla viljakuse, või mulla viljakuse avaldumise (funktsiooni) järgi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
