saatis mulle kirja» 1993 W.Gombrowicz «Iwona, Burgundia printsess» 1994 A. H. Tammsaare / M. Unt «Taevane ja maine armastus» 1995 W. Gombrowicz, «Laulatus» 2000 M. Bulgakov/Mati Unt «Meister ja Margarita» 2000 H. Pinter «Majahoidja» 2001 Harold Pinter «Majahoidja» 2001 Anton Tsehhov «Kirsiaed» 2001 Andrus Kivirähk/Mati Unt «Romeo ja Julia» 2004 Vaino Vahing «Suvekool» 2004 Anton Rubinstein «Deemon» 2005. Pildil ,,Kärbeste saare" lavastus Mati Undi ütlemisi huumori... «Keegi ütles, et mu lavastustes saab nalja. Kus? Ja kui saab, siis mis nali see on? Või kui saab, siis huumor pole see päris kindlasti, see on must huumor! Oma loomult olen ma depressiivne, melanhoolne, mustad mõtted pidevalt peas.» ja elu kohta... «Enne magama jäämist on hea mõelda heade asjade peale siin maailmas. Üks nendest on see, et kui sa oled kellegagi tülis olnud, on sul alati võimalik ära leppida
oli oma rolli nii pühendunult sisse elanud ja tema välimus oli juba selline pereisa tüüpi. Suur ja karvane. Tegelased liikusid enam jaolt 2 meetri ulatuses, kuid nende liikumine oli hea. Selle vähese liikumise juures anti edasi väga hästi emotsioone ja tundeid . Mulle meeldis eriti üks koht kus Carmen Mikiver ( Anett) hüppas Indrek Taalmaale ( Manfred) õnnest selga. Lavastuses ei kasutatud peale ukse kella heliefekte. Sammuti ei lastud taustaks ka muusikat. Lavastus rääkis abielu paarist, kes olid olnud koos 17 aastat. Nende elus oli kõik väga hästi, ei minegid tülisid ega erimeelsusi. Kuid kui Anett oma tööreisilt naases, teatas ta oma mehele Fredile, et on armunud kuid mitte temasse vaid reisil tutvunud Manfredi, kes samal ajal seisis ukse taga ning plaanis mõneks ajaks Anetti ja Fredi juurde kolida. Fred oli sokeeritud, kuid armu kolmnurka lisandus ka neljas osa pool Anna ( naabri tüdruk ), kes oli olnud armunud juba aastaid Fredi
Kunas see oli minu esimene ooperikülastus, ei oska ma seda teiste ooperitega võrrelda. Aga see meeldis mulle, ning kindlasti lähen veel mingit teist ooperit vaatama. Teiste kontserditega, mida ma külastanud olen, seda ikka võrrelda eisaa, sest ooperilauljatel on ikka väga hea hääl, mida igaühel meist ikka pole. Selleks on ikka vaja ka annet. Kokkuvõttes aga oli etendus haarava ja põneva sisuga. Mulle meeldsisid enamus paladest ning mõned jäid isegi hiljem mõttes kummitma. Lavastus oli hästi korraldatud, kostüümid ajakohased ja huvitavad ning näitlejad täitsid oma rolli väga hästi. Mulle väga meeldis see ooper, ning kes pole käinud seda vaatamas, siis soovitan väga minna, sest see on vaatamist ja kuulamist väärt. Stseen ooperist Georges Bizet (1838 - 1875) Kadi Salu 10.A klass
teatrikooli Moskva "kaitsvate müüride" vastu, sest paradoksaalselt oli tema ja mitmete temasuguste eelnevast elukäigust tulenev risk tollal väiksem impeeriumi südames kui Eesti NSV-s. Moskva GITIS-e legendaarse Eesti stuudio lõpetajana saabus näitleja Kaljo Kiisk 1953.aastal Tallinna Draamateatrisse. Ta jõudis siin koos Kulno Süvalepaga lavastada Lutsu "Kevade" (1954), mängides ise ka Tootsi. Nupukat, erksa mõtlemise ja rahutu vaimuga Tootsi. Ometi sai too lavastus kuulsaks eelkõige Orgulase Abeli hullava "Kevadena", millel kõikidest samanimelistest lavatükkidest oli pikim eluiga. Kuid alates 1955. aastast oli Kiisk teatrist läinud ja alustanud uut elu filmimaailmas. Näitlejana oli Kiisk inimnatuuri alati tajunud, ta oli tähelepanelik, oskas vaadelda, tajus meeleolusid ja atmosfääri. Ta oli edev, kuid see ei pimestanud teda. Ta armastas olla märter, kuid ikka tagantjärele. "Hullumeelsuse" "riiulile panekut" 1970ndal elas ta rängalt üle
- täiskasvanud 25 krooni - pensonärid, õpilased 15 krooni - eelkooliealised tasuta - lisaks giiditeenus 100 krooni ühele grupile - täiendavalt võimalik tellida kerge eine ("Punahärra pärastlõunane kõhutäide", "Parunessi parim osa päevast") 40 krooni 2) LEGENDIDE RETK SARGVERE MÕISAPARGIS, gruppidele 20-50 inimest, ettetellimisel maist kuni septembrini, ketvus- 1 tunnine legendide lavastus vabas õhus, hind: - 40 krooni ühele inimesele Teid võtab vastu Sargvere mõisa härrasrahvas koos teenijaskonnaga, kes tutvustavad mõisa ja mõisaparki läbi kohalike legendide. 3) LASTELE SEIKLUSRADA "LEIA PUNAHÄRRA AARDELAEGAS", gruppidele 20-50 inimest (lastele I-IV klassini), ettetellimisel maist kuni septembrini, kestvus 1,5- 2 tundi, hind 40 krooni ühele inimesele, lisaks võimalik tellida kerge eine
ja põnevus kõigi kolme vaatuse ajal. Ooper iseenesest mõista koosneb ainult laulust ja muusikast. Kuna see oli mine elu esimene ooper, siis kuni lõpuni ootasin, et näitlejad vahepeal laulmise asemel paar sõna juttu ka ajaks. Pidin pettuma, nad ainult laulsid ja see väsitas kõrva ära küll. Kas põhjuseks on minu vilumatu kõrv või suur professionaalsus lauljate poolt, aga minu arvates oli see ooper väga hea! Inimese hääl suudab ikka üllatada. Lavastus üldiselt meelis mulle nii muusikalises kui visuaalses osas. Dekoratsioonid vastasid tollele ajajärgule ja näitlejate kostüümid andsid kogu loole viimase lihvi. Tantsud olid ajastukohased ja ilusad vaadata. Kleidid olid imekaunid. Panin tähele ka üht humoorikat fakti, nimelt paistis dekoratsioonakendest, mis olid vastas seinades - vasakul ja paremal, mõlemast päike sisse. Solistidest: LINUS BÖRJESSON Tema lavadebüüt leidis aset 2006. aastal Marullo ja Ceprano
suutnud ta leida ravimit katku vastu ning sõlmis paganliku Mafistofelesega saatusliku lepingu. Kui kirjeldada lühidalt Aare Toikka tehtud lavalist kujundust, võib julgelt öelda, et lihtsuses peitub geniaalsus. Heili Sibrits on Postimehes kirjutanud: ,,Visuaalselt toetub Toikka ,,Faust" aga saksa filmikunsti suurteosele, mis omakorda seab näitlejad ja lavastaja raamesse. Pigem aga seisis nende ees ahvatlev väljakutse teha teistsugune lavastus." Hoolimata näidendi keerulisest süzeest, sai lavastaja, kes on ühtlasi ka spektaakli autor ja kunstiline juht, enda ülesandega perfektselt hakkama ning tabas nappide vahendite kasutamisega naelapea pihta. Kuigi erinevaid tegelaskujusid oli etenduses palju, mängisid laval ainult 6 inimest: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Margo Teder, Meelis Põdersoo, Tanel Saar ja Madis Muul. Kõige rohkem tõusis esile pearolli mängiv Ago Soots
La traviata Hanna-Marii Kaljas Helilooja Giuseppe Verdi Giuseppe Verdi oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Click to edit Master text styles Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise Second level tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja Third level armastas. Fourth level Lemmikzanriks oli tal ooper. Fifth level Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meeldejäävad meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tegelased Violetta Valèry - sopran Alfredo Germont - tenor Giorgio Germont, tema isa - bariton Flora Bervoix, Violetta sõbratar - mezzo...
Ballett ,,Onegin" Ballett Onegin toimus 13.novembril 2008 Tartus teater Vanemuine. Ballettis osalesid Vanemuise Sümfooniaorkester ja Vanemuise ballettitrupp. Vanemuise Ballettitruppi kuulusid: Mantas Daraskevicius, Hayley Jean Blackburn, Mai Kageyama, Ilja Mironov, Raminta Rudzionyte, Svetlana Danilova, Guy William Burden, Colin Thomas Maggs, Kristina Markeviciute ja palju teisi tantsijaid. Lavastuses kasutati erinevaid Pjotr Tsaikovski teoseid. Lavastuses mängitakse Onegini ja Tatjana keerukat armulugu, milles kord üks osapool kord teine ei ole rahul toimuva olukorraga. Lavastuse muusika läheb väga hästi kokku lavastuses toimuva sündmustikuga. Balletis Onegini osa mänginud näitleja M. Daraskevicius on pärit Leedust, Vilniusest. Ta on sündinud 4. detsembril 1986 aastal. 2006. aastal lõpetas ta Vilniuse Balletikooli, peale seda oli ta Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri tantsi...
osas kogu aeg sees. Kõige rohkem meeldis minule lõpp, sellepärast, et kõik külma vee sai isa endale kaela. Terve etendus räägibki sellest, kuidas John ehk isa elab topeltelu. Tal on kaks naist, ühe naisega on tal tütar ja teisega poeg. Tema lapsed leiavad üksteist internetis suheldes ja soovivad kokku saada. Sellest saab isa teada ja hakkab kokku valetama igasuguseid valesid ja lõpuks tuleb kõik välja. Etenduses oli palju väljendusvahendeid- miimika, zestid, kehakeel ja kõne. Lavastus ja kunstiline pool olid väga hästi tehtud. Kogu aeg oli sama taust ja midagi ei vahetunud. Oli tehtud ühe korteri tuba lavale ja siis vaheldumisi oli see ühe naise korter või teise. Laval oli kogu aeg liikumine, aga mitte nii palju, et oleks pilt sassi läinud. Väga hästi oli kogu aeg aru saada, kummas korteris tegevus toimus. Muusikat ei olnud seal palju, ainult kui mingi väike vahe oli või lasti telefoni helinaid sealt ainult ja mitte midagi muud. Ei olnud tunnet ka, et
Kuna see oli minu esimene ooperikülastus, ei oska ma seda teiste ooperitega võrrelda. Aga see meeldis mulle, ning kindlasti lähen veel mingit teist ooperit vaatama. Teiste kontserditega, mida ma külastanud olen, seda ikka võrrelda eisaa, sest ooperilauljatel on ikka väga hea hääl, mida igaühel meist ikka pole. Selleks on ikka vaja ka annet. Kokkuvõttes aga oli etendus haarava ja põneva sisuga. Mulle meeldsisid enamus paladest ning mõned jäid isegi hiljem mõttes kummitma. Lavastus oli hästi korraldatud, kostüümid ajakohased ja huvitavad ning näitlejad täitsid oma rolli väga hästi. Mulle väga meeldis see ooper, ning kes pole käinud seda vaatamas, siis soovitan väga minna, sest see on vaatamist ja kuulamist väärt.
minu arvates väga kvaliteetne. Poleks uskunud, et mulle võiks isegi ballett meeldida. See oli väga moderne ja kaasahaarav, täis energilisi massistseene. Terve etenduse ajal ei räägitud kordagi, kõik anti väga täpselt edasi tantsu ja muusika vastastikusel kombineerimisel. Mulle meeldis, et kõik tanstsijad olid professionaalid ning oli näha nende suurt tööd ja vaeva läbi nende tantsu. Kõik oli väga perfektne: kujundid ja ringid. Väga hea lavastus oli ning kõik oli hästi älgitav ja arusaadav ka inimesele kellele see lugu oli võõras. Kava oli oma ülesehituse poolest huvitav kuna teosest oli valitutd täpselt õiged kokkuvõtlikumad kohad. Ma sain teada, et Venemaal on väga head baleriinid. Varasemalt olen ma näinud ka teisi balette nagu näiteks "Luikede järv", kuid see ei haaranud mind nii palju kaasa kui "Onegin". Kaasahaaravus võis sõltuda ka sellest, et olen seda raamatut varasemalt
“Tõrksa taltsutuse”, mille esimene vaatus ilmus 04.11.1988 ja teine vaatus 01.04.1988. Näidendi autor on William Shakespeare, lavastajaks oli Elmo Nüganen ja režissööriks Jaan Pihlak. Komöödia kujundusele andis panuse Anna Andreste ning liikumisele Mait Agu. Osatäitjaid oli mitmeid, kuid peamiselt esinesid laval Allan Noormets, Rain Simmul, Artur Talvik, Anne Reemann, Hendrik Toompere, Merle Jääger ning Andres Dvinjaninov. Komöödiast pakatav lavastus juhib mõtlema asjaolule, kus naine peab tundma oma kohta ja mees peab oma tahtmise nimel vaeva nägema. Kohati võib seda lavatükki kujutada ka tragöödiana, kuna tegutsetakse üksteise selja taga, olles üksteise soovidele ja tunnetele vastu ning eirates neid. “Tõrksa taltsutus” on kahevaatuseline etendus Shakespeare’i viievaatuselisest näidendist, mis algab kahe noorhärra sooviga kosida rikka Padua aadlimehe
Veel tahaksin lisada, et nad tõid edasi väga hästi ka venna ja õe suhted. Isegi kui ma kuulasin seda läbi interneti, siis saan ikkagist öelda, et see oli esimene balletietendus mille olen otsast lõpuni läbi vaadanud ja mulle väga meeldis. Lisaks, kuna balletti etendus on täiesti sõnavaba siis minu arust on see fantastiline kuidas kõigest muusika,lavastuse, tantsu ja hea näitlejatööga saadakse kuulajale edasi tuua täielik lugu ja emotsioon arusaadavalt. Kuigi lavastus oli pigem mõeldud noorematele, oli siiski nostalgiline ja huvitav vaadata üht lapsepõlve suurt lemmikut balletti vormis. Palju oli ka äratundmis rõõmu juba loetud, nähtud lugudest. Mulle meeldib ka see, et Ballett ja muud klassikalisemad muusika ja teatri žanrid tehakse noorematele huvipakkuvamaks, kuna just nii saadakse noori rohkem teatrisse ja klassikalist muusikat kuulama.
18. oktoobril 2018.a käisin ma Rahvusooper Estonias kuulamas ooperit „Carmen“. Seda on Rahvusooper Estonias mängitud alates 26. maist 2011 aastast. Esituses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega levinuim neist on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizeti surma tegi Ernest Guiraud. Kõige meeldejäävamad lood, mida ette kanti olid „Armastus kui metsik lind“, „Toreadooride marss“ ja „Habaneera“, kuid neid oli veelgi
Kratt Referaat KOOSTAJA: ... Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 Eduard Tubin................................................................................................................... 4 Tubin heliloojana............................................................................................................. 6 Kratt............................................................................................................................... 7 Balleti ,,Kratt" lavastused:........................................................................................... 7 Enda arvamus................................
Tallinna Tööstushariduskeskus Muusikal ,,Romeo ja Julia" Retsensioon Tallinn 2010 2006. a. suvel esilinastus Eesti Nuku-ja Noorsooteatri õuelaval tänapäeva toodud sajandite kuulsaim armastuslugu ,,Romeo ja Julia" Terminaatori uues muusikalis William Shakespeare ainetel. Lavastaja Andres Dvinjaninov Heliloojad Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreem, kes oli ka laulusõnade looja. Muusikaline juht Kaire Vilgats Koreograaf Jüri Nael Lava- ja valguskujundaja Iir Hermeliin Kostüümikunstnik Kersti Varrak Peaosades esinesid; Romeo Kristjan Kasearu Julia Hele Kõre või Liisi Koikson (minu vaadatud etenduses mängis Hele Kõre) Laval oli üle 50 näitleja, laulja ja tantsija, ans. Terminaator laiendatud koosseisus ning Tallinna Ülikooli kunstide teaduskonna koreograafia osakonna tudengid. Käisin seda etendust vaatamas koos perega sept. 2006, kuid ta on siiani minu lemmikmuusikal. Lavastus jutustab kahest noorest armastajast, kus pea...
Õppis kompositsiooni Widori klassis ning seejärel orkestrijuhtimist Vincent d'Indylt. 1918 lõpetas õpingud konservatooriumis saades teise astme kontrapunkti tunnistuse. Kuid see omas vähest tähtsust, sest Honegger oli juba loonud meloodiaid ja kammermuusikat ning sümfoonilise poeemi ,,Le Chant de Nigamon", mis oli tema esimene suurem orkestri pala. Elu ja looming 1918. aastal Honegger sai ülesandeks kirjutada muusika balletile, ,,Le Dit des Jeux du monde". Esimene lavastus toimus 2. Detsember 1918 Vieux-Colombier'i teatris ja tekitas skandaali, mis garanteeris Honeggeri kuulsuse. 1920. aasta Jaanuaris sündis kuulus ,,Groupe des Six" muusikute grupeering. Et tutvustada noori heliloojaid organiseeriti muusikaline õhtu Darius Milhaudi kodus. Gruppi kuulusid heliloojad Louis Durey, Georges Auric, Germaine Tailleferre, Francis Pulenc, Arthur Honegger ja Darius Milhaud. Varajastel 1920ndatel kogus Honegger kuulsust oma dramaatilise psalmiga ,,Le Roi
sajandi ooperitraditsioonide aadressil või väitlemist päevapoliitilistel teemadel. Tõlgendusvõimaluste paljusus on teinud nii näidendist kui ooperist maiuspala lavastajatele ja kunstnikele. Esietendusele Ameerikas järgnes ooperi tohutu menu Venemaal. Eesti publiku südamed võitis 1991. a. Ugalas esietendunud ja pea kultuseni mängitud sõnalavastus. Estonias toob fantaasiaküllase kogupereetenduse lavale Dmitri Bertman, kelle ülimenukas Wallenbergi lavastus pälvis hiljuti mitmeid auhindu. Tegemist on igihalja ooperiga, kuid ,,Armastus kolme apelsini vastu" mängitakse Eestis esmakordselt. 28. jaanuaril käisin Rahvusooper Estonias vaatamas maailmakuulsat ooperilavastust ,,Armastus kolme apelsini vastu". Absurdne lugu räägib noorest printsist, kes on neetud õela nõia poolt. Prints on suremas ravimatusse hüpohondriasse. Printsi edasine elu on täis juskui pikka kannatuste teekonda, mille lõpetab surm
,,armastus" Ja kui sul arm ei iilagi Veel üitsend südames, Siis räägid nagu päikesest üks vaene pime mees! Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu milleks oli ,,emajõe ööbik" ,,kui õis, mis õitseb heinamaal" Kui õis mis üitseb heinamaal, On minu armuke, Mu armuke on nagu laul, mis täidab südame" Tartus kirjutas ballaade ,,udumäe kuningas." Selle ballaadi aluseks oli Kreutswaldi samanimeline looming.veel kirjutas ka Artikleid, Näidendeid, draamaline looming ,,saaremaa onupoeg." Lavastus 24 juuli 1870, rajas rahvusliku teatri.Carl Robert Jakobson soovitas Lydial kasutusele võtta luuletajanimi Koidula. See tähistas koidu aega. !867 said Koidula luuletused üle eesti tuntuks. Tartus tekkis hovi aforismide vastu. Kui ideed läbi kuluvad, on sõnad kõepärast.(J.W.Goethe) Tegutsejal pole kunagi süümepiinu.(J.W.Goethe) Vaba aja pühendas lugemisele ja kirjavahetusele Jakob Hurdaga,Carl Robert Jakobsoniga ja Friedrich Kreutzwaldiga
Mulle väga meeldis lavakujundus, sest see sobis kontserdi olemusega. Samuti meeldis mulle, et juubelikontsert polnud laialivalguv ja pikaleveniv. See ei olnud kehv taasesitus millestki, mis kunagi oli olnud. Seekord oli lähenetud hoopis teise nurga alt Urmas Alenderi loomingust oli loodud midagi tänapäevast, selles oli kvaliteeti ning elamust, mis sobib praegusesse ajahetke. Kontserti kava oli kujundatud Robert Jürjendali ja Aleksei Saksa loomingulise meeskonna juhtimisel. Lavastus oli koostatud Kärt Tominga, Emer Värgi, Yoko Alenderi ning Priit Juurmanni poolt. Leian, et lähenemisviis oli suurepärane, erakordne ning mis kõige olulisem originaalne. Ainuke probleem tekkis sellest, et esitused jäid üldjoontes tavapärasteks. Nad ei andnud Alenderi suurepärasele loomingule midagi juurde ning pigem muutsid imelised lood igavapoolseteks. Kontserdikorraldajad oleksid pidanud kaaluma rohkem erineva taustaga esinejaid, sest mõnel artistil olid päris suured puudused
Etenduskunst(id)- laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti vms Näitekunst- teatri ja näitlemise sünonüüm Näidend- draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamisex mõeldud dialoogiline tekst Lavastus- kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etenduses. Etendus- lavastuse ühekordne esitamine Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega Publiku- ja reseptsiooniuuringud uurivad teatripubliku ja etenduse vastuvõttu Sõnateater e draamateater põhineb kirjalikul tekstil- näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ...
Walter Sutcliffe on Briti lavastaja. Ta on töötanud USAs, Inglismaal, Saksamaal ning Austrias. Tema lavastatud Cosi fan Tutte sai 2009. aastal Eesti teatriauhinna. Liina Keevallik on eesti teatri- ja filmikunstnik. Ta on lisaks kujundustele teatris, filmis ning teles loonud ka mitmeid dokumentaal- ja lühimängufilme ning olnud lavateostes osaline ka lavastajana. „Carmen“ on prantsuse ooper, mille sündmustik toimub Hispaanias. Lavastus põhineb samanimelisel raamatul. Ooper räägib mustlastüdrukust ja tema elust. Laval hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersamdi José armastus lugu. Carmen lakkab armastamast José’d ja kingib oma südame härjavõtlejale Escamillole. José ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud ja tapab ta. Laval oli kasutatud palju efekte ja detaile ning need olid hästi läbi mõeldud. Mulle meeldis kõige rohkem kõrtsikujundus, sest seal oli kasutatud väga palju pisidetailile
jalgpallifännist Martini kimbutama kihlvedude sõltuvus, mis teda pikkamisi oma naisest Allist ning kasupojast Tomist eemale tõukab. Lavastaja Jaak Allik tegi taaskord väga hästi oma tööd.. Mulle meeldis eriti see, kui Martin õhinal jalgpallimängust rääkis ning eikusagilt võrgu välja tõmbas. Hämmastama pani mind kartulite hulk ning see, kuidas neid halastamatult aina juurde kooriti. Tekkis küsimus, mida nendega küll pärast peale hakati? Üldiselt jättiski näidendi lavastus väga tervikliku ja ühtse mulje ning umbes kolmveerand näidendit oli naeratus suul ning põnev olla. Vahtisin isegi kartulikoorte kaussilendamist suu ammuli peas, sest see oli pisidetailidega, nagu näiteks salajane taburettide äravahetamine, ülilõbusaks muudetud. Ma arvan, et Allik tahtis publiku näidendi sisu üle juurdlema panna ning seda läbi lihtsate elementide, mis kõigile peaksid tuttavad olema.
1.1 Mänguoskused Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks ja arenemiseks. Mängu võime vaadelda kahelt seisukohalt: mäng laste elu organiseerimise vormina, täidab ülesannet pakkuda lastele eakohast meelepärast tegevust mäng täidab kasvatuslikku funktsiooni, mille abil saab lahendada kõlbelise, sotsiaalse, vaimse, füüsilise ja esteetilise kasvatuse ülesandeid Lapse mäng ei kujune iseenesest, selleks on vaja täiskasvanu poolt tulenevaid suunamisi. Täiskasvanust sõltub kas ja kuidas laps mängib. Mängu võib juhendada otseselt ja kaudselt. Otsene juhendamine suuline juhendamine, näidismäng, kaasa mängimine. Kaasa mängimine on vajalik eriti, siis kui laste koosmäng ei hakka sujuma. Kaasa mängimisel näitab õpetaja erinevaid rolle ja nende rollide juurde kuuluvaid tegevusi, vahendeid. Kaudne juhendamine aja, ruumi ja vahendite piisavuse tagamine, laste tegevuskeskkonna kujundamine ja mängurühmade moodustamine. Õppe- ja k...
võib käsitleda kui näidendit näidendis, vaimukat kriitikat kahekümnenda sajandi ooperitraditsioonide aadressil või väitlemist päevapoliitilistel teemadel ajaloolise commedia dell'arte vahenditega. Tõlgendusvõimaluste paljusus on teinud nii näidendist kui ooperist maiuspala lavastajatele ja kunstnikele. Esietendusele Ameerikas järgnes ooperi tohutu menu Venemaal. Estonias toob fantaasiaküllase kogupereetenduse lavale Dmitri Bertman, kelle ülimenukas "Wallenbergi" lavastus pälvis hiljuti mitmeid auhindu. Moskva muusikateatri Helikon-Opera looja ja kunstilise juhi Dmitri Bertmani looming pole eestimaalastele võõras. Ta on siin lavale seadnud mitu edukat ooperit. Bertmani isikupärane käekiri, milles üldjuhul ei puudu poliitiline alltekst, on toonud talle tunnustuse kogu maailmas. Ooperit "Armastus kolme apelsini vastu" mängitakse Eestis esmakordselt. Käisin ooperit "Armastus kolme apelsini vastu" vaatamas maikuu alguses, olles
hetkedel täiest kõrist karjuma küll see roll võis küll raske olla. Boonuspunktideks võib vist lisada fakti, et tänu sellele rollile elas ta arvatavasti kõik oma pinged välja. Ta suhtus rolli väga kirglikult ning see sobis. Aarne Mägi esitada jäi Walteri roll. Ta pidi kehastama meest, kes otsis oma venna käest lepitust ja soovis mineviku selja taha jätta. Tema näitlejatöö meeldis mulle samuti ning ma ei oskakski ettekujutada, kuidas seda paremini oleks võinud teha. See lavastus oli mulle väga meeltmööda, sest ma oskasin ajastu ja ühiskonna sidemid etendusega seostada ja teema on ka tänapäeval aktuaalne. Võrreldes ,,Varesega", eelmise etendusega, mida ma vaatamas käisin, meeldis ,,Hind" mulle rohkem. Lavastaja töö oli tippklassist, kunstnik oskas luua suursuguse ning ajastupõhise keskkonna ja näitlejad viisid publiku inimhingede sügavikku.
Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... ,,See maja seisab keset Südalinna ei kaitse ingel teda, vaid kultuur! Vassiljev ja Bubõr ta tegid sinna. Kõik, mis ta sees, on kordumatult suur." - Juhan Viiding Kirjaniku Andrus Kiviräha ja lavastaja Merle Karusoo koostööl sündis Eesti Draamateatris lavastus ,,Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...", mis räägib loo, kuidas kultuuriasutus Tallinna müüride vahele sajand tagasi ehitati. Autor lisas talle omasel moel maja valmimise loole mitmeid tahke juurde ja välja tuli ei midagi muud, kui puhas komöödia. Näidendi p...
enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus." (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk lk 22, 24-25) Suuline vs. kirjalik kirjandus Kirjandus võib olla trükitud (raamat), käsikirjaline või ka suuline (rahvaluule). Kirjandus kasutab erinevaid meediume: tekst võib olla paberkandjal, samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt ning kuuldemäng kirjanduslikud tekstid. Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi: a) kirjalik tekst; b) lavastus (aga ka nt kirjandusteose ekraniseering); Kino - film jm kirjandusega konkureerivad võimalused Uuemal ajal tuleb arvestada ka internetti kirjanduskeskkonnana. "Kunsti mõiste on muutuv ajaloos ja tinglik kultuuris, seepärast on võimatu piiritleda teda ühekorraga ja igaveseks, määratleda, millega ta algab ja kus ta lõppeb. Tuleb eristada, esiteks, funktsiooni `olla kunstiteos' ja, teiseks, asjade
aastal. Realistliku kujutluslaadi ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks. ''Pisuhänd''satiiriline komöödia aastast 1913, kirjandusteadlase Ants Järve hinnangul Vilde tuntui näidend. 6.Vilde näidendid, teemad ''Side'' on näidend, mis oli valminud 1917. aastal. See on 4 vaatusega draama. ''Side'' on märkimisväärne ka seetõttu, et kõigepealt ilmus käsikirja alusel lavastus ja alles hiljem avaldati tekst raamatuna. 7. Vilde tähtsus Oma ajaviitejuttudega pidurdas Vilde sentimentaalse tõlkekirjanduse levikut. 90- ndatel jõudis ta kriitilise realismini ja kujunes selle suuna kandvamaks autoriks. Tema loomingut läbivaks probleemiks on aadli ja talurahva suhete jälgimine. Ta õhutab talurahvast võitlusele vabaduse eest. Näitekirjanduses oli ta komöödiažanri arendaja.
painavat needust, mille käest püütakse pääseda igasugu ideoloogiate, meedia ja meelelahutustööstuse kaudu. Kogu seda protsessi näib juba ennetavalt haaravat lendava hollandlase mõistulugu. Vahest oli see ka üks teadvustamata põhjusi, miks too lugu Wagnerit köitis; igatahes võib siit kulgeda punane niit, mis viib meid "Nibelungi sõrmuse" märksa läbipaistvama kapitalismi-allegooria juurde. Muide, Hanno Kompuse eestikeelne lavastus 1925. aastal polnud esimene "Lendava hollandlase" esitus Eestis. Tallinna saksa teatris oli seda etendatud juba 1892, vaevalt kümmekond aastat pärast helilooja surma. Hiljem on "Estonia" teatris olnud veel kaks lavastust, 1958 ja 1984. Seega on "Lendav hollandlane" meil seni üks enim lavastatud oopereid, ja Wagneri loomingust küllap kõige laiemalt tuntud teos. Wagner ooper „Lohengrin“ sisu Lohengrin on Wagneri kuues ooper, selle esietendus toimus 28. augustil 1850
5. libreto - ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. 6. kuuldemäng 23. Millised on draama ja jutustava proosa peamised erinevused? näidend - tekst, mis kuulub kirjanduse alla, suhestub teatriga, teatri naaberteemadega lavastus/etendus - on seotud teatriga, lavastuse seisukohalt näidend on invariant (olen lavastaja - minu variant), variante tekitav teisendus / tõlgendus. näidend realiseerub lavastusena.; muutub iseseisvaks kunstiteoseks. lavastus on teatri kavas, etendus on konkreetne variant (ühel õhtul teatris) dramaturiga kindlasti ei ole kirjanduse põhiliik (ei tohi segi ajada draamat & dramaturgiat. dramaturgia on lavateose lavastamisteooria, filmide alus, on seotud pigem lavastamise kui proosaga. Olulised dramateerimised. Lavastus teatris kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei
poolilmadaamiga. Tolleaegsele publikule oli ?okeeriv nha ooperilaval olustikulise s?eega kaasaega. Traditsiooniliselt surid ooperikangelased ikka mrgi vi mga lbi, mitte tuberkuloosi. Aasta hiljem saavutas ooper pisut muudetud kujul ja silmapaistvate lauljtega tohutu kuulsuse. Tnaseks on La Traviatast kujunenud ks maailma tippteoseid, mida mngitakse psirepertuaarina kigis kuulsamates ooperiteatrites. Estonia teatris on praegune, Neeme Kuninga lavastus juba kaheksas ja psinud heksa aastat publiku lemmikute seas. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus thistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Klaliste seas on ka sja provintsist naasnud pisut infantiilne noor aadlik Alfredo Germont, kes rgib Violettale oma tunnetest. Kingiks saab ta kameeliaie ning loa tulla tagasi, kui see on nrtsinud. Alfredo armub kaunisse kurtisaani ning koos alustatakse uut nnelikku elu. Nii algab peategelaste armastuslugu. Kuid noorte joovastus ei
Hertsogi sõber Alo Kurvits Õukonnadaamid Helen Hansberg, Laili Jõgiaas, Siiri Koodres, Maire Saar, Ave Madiste, Luule Veziko, Anne Vilt Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Lajastaja Taisto Noor Kunstnik Aime Unt Minu arvamus: Kuna ma pole võõrkeelset ooperilavastust kunagi varem vaatams käinud siis kardsin algul, et ma ei saa sellest aru ja see võib väga igav olla, aga see polnudki nii. Natukene halb oli ainult lava üleval asuvaid subtiitreid lugeda. Lavastus oli minu jaoks suhteliselt huvitav, sest selles kajastusid huvitavad teemad (pime armastus, reetmine ja kättemaks). Mulle meeldis ja jättis väga hea mulje. Koht, aeg: Teater Vanemuine, Väike maja Reede 21.11.08 kell 19:00 5
,,Uhkus ja eelarvamus" ehk kuidas üks pealkiri tabab paari sõnaga kogu romaani sisu ,,Eks ole üldiselt teada, et varakal vallalisel mehel tingimata naist on vaja. Kui niisugune mees kuskil silmapiirile ilmub, olgu ta tundmused ja vaated pealegi täitsa tundmata, siis on see tõsiasi ümberkaudsete perekondade meelest nii vastuvaieldamatu, et tulnukat hakatakse jalamaid selle või teise peretütre seaduslikuks omandiks pidama." Selle Jane Austeni tsitaadiga algab kirjaniku 1813.aastal ilmunud ning ühtlasi tema tuntuim romaan ,,Uhkus ja eelarvamus". Eelmainitud tsitaat võtab paari lausega kokku kogu teose põhimõtte ning süzee. Lugu armastusest ning kommetest keskendub Bennetite perekonnale, kes elavad Inglismaa küllaltki väikses maakohas. Bennetite perekonnas on viis tütart, igaüks erinevate käitumismaneeridega ning iseloomudega. Kõik viis õde on harjunud oma ema kinnisideega, et tuleviku kindlustamiseks on vaja jõukat abikaasat. Ilmselt tule...
Ja viimaks ei saa ta ka pöörduda filosoofia poole, mis ei saa seletada kummituste olemasolu või anda vastust tema küsimustele ja juhtida Hamletit tema tegevuses. Sellise hulga vastumeelsusega tema meeles ja juba niigi suure pinge all oma isa surma, ema abielu ning isa kummitusele lubatu pärast, muutub Hamlet arusaadavalt arulagedaks. Ta ei pruugi olla hull, kuid on arvatavasti hullumeelsuse äärel, paljudel pingelistel hetketel näidendis - näiteks tema isa surma lavastus (III. Iv), tema tüli Opheliaga (III, i) ja tema pikaajaline tüli emaga (III. Iv). Soovitatavad kirjanditeemad 1. Mõtle Hamleti suhtele Opheliaga. Kas Hamlet armastab teda? Kas Hamlet lakkab Opheliat armastamast? Kas Hamlet üldse kunagi Opheliat armastas? Milliseid seiku leiad näidendist oma arvamuse toestamiseks? 2. Hinda Rosencrantzi ja Guildensterni rolli näidendis. Miks võis Shakespeare sellised tegelased luua
Ballet läbi spordi ja teaduse Talvi Marta 2007 XB Balleti algus Ballett sai alguse XVI ja XVII sajandil Euroopa õukondades. Õukondlased osalesid aedades ja ballisaalides toimunud peensusteni läbi mõeldud pidustustel mida nimetati õukonnaetendusteks (ballets de la cour). Sageli toimusid pidustustel ka hobuste paraadmarsid, pidulikud rongkäigud, peeti kõnesid ja lauldi ning tantsiti. Balleti loomine Ballett on tantsu, muusika, lavakujunduse, kostüümide ja valgustuse kombinisatsioon. Balleti lavastus on paljude inimeste koostöö tulemus. Ballettmeistrile kuulub lavastuse idee ja ta kavandab sammud. Ta töötab koos heliloojaga, kes on loonud lavastuse muusika või helikujunduse. Heliloojad Jean Baptiste Lully (16321687) Üks esimesi balleti heliloojaid Louis XIV õukonnas, oli Lully ka ise tantsija. Temast sai Kuningliku Muusikaakadeemia ...
välimust rikkus veidi ühe silma puudumine. Katariina nautis tema naljasoont ja jäljendamisoskust ning tema ilmne armumine sellesse mehesse põhjustas kuulujutte nende salajasest abielust. Kuigi pärast 1776. aastat asendasid Potjomkini keisrinna voodis järjest nooremad ohvitserid, säilitas ta mõju riigiasjadele kuni oma surmani 1791. Pärimus Katariina sugulisest rahuldamatusest kujunes juba tema eluaja ja see juurdus tugevasti. Mängufilmid Pola Negri ja Marlene Dietrichiga peaosas ning lavastus, kus teda mängis Mae West ,tugevdasid teda. Legendile lisas jõudu Mae Westi kommentaar oma osatäitmise kohta: ,, Katariina oli suur keisrinna , tal oli ka 300 armukest. Tegin paari tunniga parima mis suutsin." Usaldusväärsed tõendid on siiski ainult 12 Katariina armukese kohta, mõnega neist kujunes tal pikaajaline suhe. 6 Surutiseaeg ja surm
Fiesta on nagu lahinguväli : see kisub tegelased millessegi tundmatusse, ärevasse, ning aitab neil unustada nende endi sihitud elud. Raamatu tegi huvitavamaks asjaolu, et tegevus toimus pärast sõda, mitte sõja ajal. On põnev jälgida, kuidas sõda on erinevaid inimesi mõjutanud. Noored võiksid rõõmu tunda sellest, et koledused on läbi kuid nad ei suuda oma eluga järje peale saada ning unustada seda, mis oli. Iga kirjandusteos, film või lavastus jätab lugejale mingid emotsioonid, kuid üks on alati teistest tugevam. Kui mõtlen, missuguse tunde tekitas minus ,,Ja päike tõuseb", pean tunnistama, et pigem negatiivse. Mitte sellepärast, et raamat oleks halvasti kirjutatud, vastupidi Hemingway kirjutab lihtsalt ning arusaadavalt. Pigem on mulle vastumeelne raamatu peateema sõda ning väheseks jäi ka tegevusesliinidest. Kätri Herm
Alguses oli laval vaid pimedus ning oli kuulda vaid Mardu ja Leemeti vestlust. See oli väga hästi tehtud, kuna jutu põhjal hakkas iga inimese enda kujutlusvõime tööle ning vähemalt minul küll hakkasid silme ette tekkinud pildi tõttu pisarad voolama, kui hülge peksmist ning Mardu kaastundlikku häält kuulsin. See etendus tõi tagasi minu sügavustesse vajunud soovi teatris käia. ,,Vares" oli nooremana minu lemmik raamat ning sellest tehtud lavastus taaselustas nii mõnegi raamatust saadud mälestuse. See oli erinev teistest teatritükkidest, mida näinud olen ning liigutas mind väga. Ühel hetkel naersin koos terve publikuga kogu südamest ja järgmisel hetkel valitses saalis vaikus ning nii mõnigi õrnahingelisem, kaasa arvatud mina, poetas paar pisarat. Arvan, et see, et linnateatri sünnipäeva puhul lavastati just ,,Varest", oli väga õige valik.
kirjutada ei oska, on vähemalt Eestis tema esimene suleproov läbi müüdud. Raamatus ,,Pikkpikk teekond" (teksti autor Rose Lagercrantz) on juttu 14 aastase Iloni põgenemisest kalapaadil Rootsi ja Eesti okupeerimisega seonduvast. 200aastast rahuaega nautinud rootslastel on olnud seda kõike raske mõista. Keegi rootslane olevat isegi küsinud, miks siis küüditajatele politseid ei kutsutud? Selle raamatu põhjal on Rootsis valminud ka lavastus. · Kuidas 73aastane Ilon Wikland seda kõike jaksab? Selgub, et tal on kindel tööstiil -- tegeleb vaid ühe asjaga korraga. Vaatamata hiljutisele silmaoperatsioonile ja suurele perele kavatseb ta tööd jätkata: ,,Joonistamine annab mulle nii palju, et seda tahan ikka edasi teha."
Gerli Tõnumaa Raamatu 8.1. Teised teosest Endla publiku naerureaktsioonid andsid aimu, et Vilde komöödia ei aegu. Pigem vastupidi: edukultusliku Vestmanite vahmiili ja boheemlasest Piibelehe maailmade põrkumine võiks just tänapäeval puudutavalt mõjuda. Igatseks sekka intelligentsemaid finesse, mis ka täiskasvanut kõnetavad. Teravusest, terasusest, selgusest jäi puudu kogu «Pisuhänna» esietendusel. Lavastus mõjus kui Ludvig Sanderi käsikiri. Lavale heideti patsahkam mõtteta ja sidemeta lauseid, kuhu Tiit Piibeleht kiiruga paar andekat vinjetti leheküljeservadele kritseldas. Enne aga, kui jõuti «Pisuhända» Piibelehe vääriliseks viimistleda, olig tolksti! käes Matilde ultimaatumi tähtaeg. http://www.postimees.ee/ 8.2. Minu nägemus teosest Ma ei nõustu, kuna mind ei ajanud see naerma, ma ei saandu naljalegi pihta. Seal
augustil 2002 mängiti Aidat Broadwayl Palace Theatre 'is 1000. korda. Broadway etenduse plaat ilmus 13. juunil 2000. Plaat võitis 2001. aasta 21. veebruaril parima muusikaliplaadi Grammy auhinna. Aida Hollandis 21. augustil 2001 esietendus hollandikeelne Aida Scheveningenis. Aida osas olid Chaira Borderslee, Carolina Dijkhulzen ja Leona Philippo. Radamest mängis Bastiaan Ragas, Amnerist Antje Monteiro, Zoserit Frans van Deursen ja Merebit Marlon David Henry. Detsembri lõpus 2001 ilmus plaat. Lavastus kandideeris viiele John Kraaijkampi muusikaliauhinnale: parimale muusikalile, parimale naispeaosatäitjale (Antje Monteiro), parimale naispeaosatäitjale (Bastiaan Ragas), kõige lootustandvamale meestalendile (Marlon David Henry) ja parimale tõlkele (Martine Bijl). Auhinnad jagati 22. aprillil 2002. Aida võitis parima meespeaosatäitja, parima tõlke ja parima muusikali auhinna. Tim Rice sai elutööauhinna. Aida Eestis Eestis esietendus Aida Vanemuise teatri lavastusena 6
Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater). Mõned kirjanduse tunnused: _ Kunstipärane keelekasutus _ Fiktsionaalsus _ Fikseeritus (littera´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) _ Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi: a) kirjalik tekst; b) lavastus (aga ka nt kirjandusteose ekraniseering); Võrdlev kirjandusteadus e komprativistika Kirjandust analüüsitakse võrdlevalt, uurimisobjektiks on kirjandus ja selle rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid: Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu, Kirjanuds on ka teatud süsteem,intekstuaalsus. Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja
Ooper 19. Triin Kont sajandil Prantsuse ooper Prantsuse ooper Pealinn Pariis oli rahvusvaheline ooperikeskus 19. saj esimesel poolel tegutsesid seal ooperiteatritena: oPariisi Ooper (tõsine) oKoomiline Ooper (19. saj keskel kujunes välja operett (Offenbach) oItaalia Teater oMuusikaline Teater (19. saj teisel poolel) Esinduszanriks oli nn suur ooper (grand opera) Pariisi ooper Suured rahalised võimalused Pikad prooviperioodid (2-3 kuud) Igaks etenduseks uued kostüümid ja dekoratsioonid Suurepärased lahva tehnilised võimalused Grand opera Grand opera (suur ooper) Ühendati solistid, ansamblid ja koorid visuaalseks tervikuks Lavastus ja lavakujundus nõudsid suurt tähelepanu Ulatuslikud kooristseenid Muljetavaldavad balletistseenid 5 vaatust Grand opera tegevustik Tegevustiku põhikonflikt rajati 1) isiklikele tunnetele 2)ühiskondlike kohustuste vastandamisele Georges Bizet (1838 1875) Kasvas üles muusikalises õhkkonnas 9 aas...
Kööningsberg-> Riia (1837, ooperiteatri muusikadirektor) ->"Rienzi" idee leidmine (Prantsuse Suur ooper). 1839 põgeneb Riiast. Pariis 1839-1842 ,,Lendav Hollandlane" loomise idee. Ooperikuningas Mayerbeer. Lõi aktiivselt muusikat- avamäng "Faust", romansid, ooper ,,Lendav Hollandlane" 1840-42 ilmus 24 kriitilist artiklit.Hakkas maailma nägema auahnena, hakkas rohkem rõhku pöörama sotsiaalsetele väärtustele. Kirjutiste toon terav. Treesten 1842-49 Õukonnaooperiteatris dirigent, lavastus ,,Lendav Hollandlane" , ,,Rienzi" Üritas läbi viia ooperi reformi. Intriigid lauljate ja orkestritega kuna ootas kõrget tulemust. Ooperid Tannhäuser 1845, ,,Lohengerin" 1848 Dirigeeris sümfooniaid: Beethoveni sümf ,,9 sümfoonia" ettekanne 1848-49 revolutsioonipuhangud-> nägi varianti kuidas kunstielu ümber korraldada-> artikkel ,,Revolutsioon" Põgenes, Weimaris Liszti juures-> põgenes välismaailma Pagulusaastad 1849- 64 Uueks eluasemeks sveits. 1850 juhatab orkestrit
Kunstiteatri kokkupõrkel Tsehhoviga ja tema ,,Kajakaga" sai alguse teater, millist polnud veel kunagi nähtud. 2) Naturalism kogu see suund oli teoorias. Lavastused, mis pidid seda teooriat illustreerima, rõhusid uudsuse efektile. Uudsuse moment oli, seda polnud ennem teatris tehtud. Teatris säilib alati mingi tinglikkuse aste, kaob kunsti spetsiifika tol hetkel see mõte tundus väga ahvatlevana. Zola ,,Lõks" tema romaani järgi tegevus toimub linna pesumajas, 1879. aastal lavastus. Lavastuses stseen, kus laval naised pesumajas töötavad, pladistasid ehtsas vees, ehtsad aurupilved, märjapesu hunnikud ja vannid. Nende märja pesu hunnikute vahel kahe naise kaklus. Leidlikkus ja mõttepingutus, et tuua selline asi lavale. Vaatajale avaldas see suurt muljet. Koos sellega otsekohe tekkis mõtlevates inimestes, et kas seda ikka on vaja, kas sellisel kujul peab näitama elu ennast. Tekkis skeptikute leer, kes algusest peale saatsid lendu sõnumeid, nägid asjas asja iseennast
Järgmine suurooper "Figaro pulm" oli tähtsaim teos OB stiilis, libreto kirjutas sellele klassikalise ajastu kuulsaim libretist Lorenzo da Ponte kirjanik Beaumarchais'e samanimelise komöödia järgi. "Figaro pulm" on vaimukas lugu Sevilla habemeajajas Figaro ja toatüdruk Suzanni armuloost. Tegevus toimub ühe päeva jooksul. Pidevalt toimub kummalisi sündmusi, kokkulangevusi ja ootamatusi, millest Fiagro ja Suzanni võitjatena välja tulevad. 1787.a. lavastus ooper "Don Giovanni" samuti da Ponte süzeega, mille aluseks on 2 Hispaania legendi üks küünilisest võrgutajast don Giovannist ja teine kivist hauakujust, kes tuleb kätte maksma teda solvanud rüütlile. Selles ooperis segunevad OB ja OS jooned, mistõttu on seda nimetatud ka lõbusaks draamaks e. Dramma giacosa. Ebatavaline on, et süzeesse on kaasatud üleloomulikud jõud ja lõpp on dramaatiline.
· 10.10 - Leedu -´`- · 18. 10 - Punaarmee asus vägede paigutamist Eestisse · Nov. 1939 NSVL ründas Soomet, Talvesõda. Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, Mannerheimi liinist ei suudetud läbi tungida. 1940: · 12. 03 NSVL sõlmib Soomega vaherahu. · 17. 06 NSVL on okupeerinud täielikult Balti riigid. · 21. 06 Eestis töörahva meleavaldus nõudes uue valitsuse sisse seadmist · 14.-15. 07 Balti riikide parlamendivalimiste lavastus NSVL poolt. · 3.-6. 08 Balti riikide sotsialistlikeks vabariikideks kuulutamine ja NSVLi koosseisu liitmine. · NSVL võtab Rumeenialt ära Bessaraabia 1941: · 22. 06 tungis S NSVLi (väegrupid Nord, Mitte, Süd). Nord liikus üle Baltikumi Leningradi, Mitte piiras ja purustas Valgevenes olevad Punaarmee ühtlasi edasi liikudes Moskva peale. Süd pidi vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSVLi vastu sõda Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari
Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Valgre on maetud Tallinna Metsakalmistule. Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Juhan Saare dokumentaalnäidend "Valge tee kutse" (lavastatud Noorsooteatris 1985) ning lavastus "Autori surm" Tartu Uues Teatris (lavastaja Ivar Põllu, RAIMOND VALGRE esietendus 6. märtsil 2013). aastani 1937 Raimond Tiisel; 7. Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. oktoober 1913 Riisipere – 31. 2003. aastal avati Pärnus Raimond Valgre mälestusmärk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
