Realism Eesti kirjanduses (0)

Realism Eestis, küsimused
1.Realism Eestis, autorid.
Aastad 1890-1896 märgivad murrangut eesti kirjanduses. Selleks ajaks oli ilukirjanduslik
kriis jõudnud haripunkti. ärkamisaja suurte eeskujude tulemusena tekkis 80-ndail aastail 
tohutu hulk "kirjamehi", kes kõik innukalt ilukirjandust kirjutasid ja oma tühise 
loominguga täitsid eesti kümnekonna ajalehe ja kalendrisabade sisu.
On arusaadav, et meie rahva arenenumad tegelased hakkasid otsima teid kirjanduselu 
värskendamiseks ja sisukamaks muutmiseks. Ja realism, mis läänes oli ammu võidule 
pääsenud, paistis olevat selleks kõige sobivam. Uue voolu aktiivsemaks propageerijaks 
sai A. Grenzstein, kes oli välismaal õppides ja reisides tutvunud sealsete kirjanduslike 
uudistega. Oma, tollal kõige mõjukamas eesti ajalehes "Olevik" hakkas ta realismile ja 
naturalismile teed tasandama. Alates aastast 1891 avaldas ta seal korduvalt tõlkeid Lääne-
Euroopa realistide töist ja selgitas uue voolu põhimõtteid ja olemust ka juhtkirjades. 
Seega püstitati ostekui omaaegne "eluläheduse" loosung, mis siitpeale muutus 
kirjanduselu tulipunktiks. Tekkis sõnavõtte poolt ja vastu. Realism oli muutunud 
päevaküsimuseks, asi liikus ja tagajärjed ei lasknud end kaua oodata.
Eesti realistilik külajutt, mille kirjutamist Grenzstein oli õhutanud, muutus varsti 
moeasjaks ja mitmed andekad kirjanikud asusid selle kirjutamisele. Juhan Liiv, August 
Kitzberg, Eduard Vilde ja Ernst Särgava kujunesid varsti kõige silmapaistvamaiks uue 
voolu viljelejaiks. 
2.Juhan Liivi jutustused, temaatika