Ooper 19. ajand (2)

Ooper 19.sajand
Üks juhtivamaid muusika žanre
Reageerib tundlikult ühiskonna probleemidele
Huvi ooperi vastu väga suur(BUUM)
Pariis:
Ooperi pealinn.Kõige paremad tingimused,raha olemasolu.Ooperite ainestik ikka antiikajaloost ja mütoloogiast,aga pöörduma ajaloo ja olistiku šüžeede juurde.Huvi troopika ,salapära,ajaloo vastu. Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali , mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk- publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta.
Itaalia:
Impressaario -üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut. Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3.ndat etendust, heliloojal ei olnud ooperile enam õigusi. Ooper võis feilidamitmetel põhjustel(artistidevahelised probleemid jne),sel juhul helilooja raha ei saandudki.Sajandi I poolel kirjutati oopereid väga kiiresti.Sageli kasutati avamängu mõnest teisest ooperits.Donizetti, Bellini ,Rossini.
Bel Canto -Ilus laul, tehniliselt raske, virtuooslik.
Vokaalne meloodia peamiseks tegelase iseloom. vahend.Tehniliselt väga kõrge tasemega.Aariad,duetid ooperites. Koosneb lõpetatud osadest e numbritest.
19.saj keskel hakkasid heliloojate õigused suurenema, tänu Verdile.Ta müüs oma teosed kirjastajale ja teatrid pidid etenduse pealt maksma kindla summa.Verdi seadis eesmärgiks kirjutada ooperit,mida publik jälgiks nagu draamat ja ei vaataks niisama lõbu pärast ehk siis haaraks kaasa vms. Libretto aluseks võeti Scotti romaane(„ Lucia di Lammermoor“), V. Hugo („Rigoletto“), Shakespeare („Othello“, „ Macbeth “)
Opera seria -(Tõsine)Uus peategelase tüüp:Ilus ,armas,habras, kannatav neiu (SOPRANID).keskklassitegelased ja eluheidikud.
Lõppeb kastraatlauljate aeg.
Viimaseks opera buffaks-( koomiline ooper) loetakse Donizetti „Don Pasquale“
Uus žanr Semiseria(pooltõsine). Tekkis pääsmisooperide mõjudel 19.sajandil Prantsusmaal-retsitatiivid(sisu skeemipõhine)Rossini ,,Varastaja harakas’’, Bellini ,,Uneskõndija’’.
Itaalia trupid tegutsesid üle euroopa,eriti õukondades.
Prantsusmaa
Kosmopoliitne linn(maailma kodanike linn).Rahvusvaheline ooperikeskus. Pariisi Ooperid-tõsised ooperid. Itaalia Teater-nii koomiline kui tõsine.Lisandus Muusikaline teater- toodi lavale muusikalised draamad(lüürilised ooperid)Giubod,, Faust ’’,Masseneti ,,Werther’’
Pariisi Ooperis kulutati väga palju raha,parimad lava tehnilised võimalused(päikese tõusu teostamine nt)
Grand opera (suur ooper)-oli kindlasti ballett, koorid ,solistid, ansambel .Laval maaliline ja astmelised ülesehitus.5 vaatust.Koori- ja balletistseenide rohkus . Ühiskondlike tegevuste ja isiklike tunnete vastandamine. 1837 raudtee avamine ->teatris veel suurem menu .
19.saj keskel uus zanr - Operett.NT: Offenbach .Püütakse uuendada tõsist ooperit, põhitegelaseks Richard Wagner - saal pimedaks, orkester auku jne.
Saksamaa
Vähe oli oma rahvusest häid repertuaare ja lauljaid. Ooperi trupi juhiks kutsuti C.M von Weber - ,,Nõidkütt’’.Sajandi keskel tuleb Richard Wagner.Ta kirjutas librettod ise( skandinaavia ,germaani teemalised sisud,müüdid)Põhiteos tetraloogia,, Nibelungi sõrmus’’.Idee ja soov ehitada Bayreuthi teater.
Saksamaal kirjutati ka koomilisi oopereid. Kasutati loodusteemat. Teatritüübid: 1) Õukonnateater
2) Linnateater – seotud keskklassiga, linnatrupid, segatrupid, laulvad näitlejad.
Truppide eristumine->ooperi taseme tõus.
Venemaa
19.sajandil vene ooperis on märgata olemasolevate žanrite mõju.
Õigeusk-puhas vokaalne nähtus.Areng hiljem,aga väga kiiresti.Rahvuslik ainestik. Mussorski, Boris Godunov, Rimski Korsakov , Pjotr Tšaikovski ,, Padaemand ’’
RICHARD WAGNER
„Nürnbergi 1813 -1883
Muusikuna geenius , inimesena „tõbras“
Oli helilooja, ooperi reformaator, dirigent, muusikakirjanik, libretist, muusikateoreetik
Ooperid -13, 1 sümfoonia, 8 avamängu, marsid sümf. Orkestrile, soolo -ja koorilaulud.
Isiksusena vastuoluline, äärmustesse kalduv, unistas suurtest tegudest, kuulsuse januline, luksuse armastaja .
Noorusaastad(1813-1833)
Treesten ja Leipzig
1821 sureb võõrasisa ja läheb tagasi Leipzigi. Õppis Leipigi gümnaasiumi ja ülikooli. Juhendaja Theodor Weinling.
Kasuisa juhendas teda palju teatrialastel teadmistel .
Karl Maria von Weberit kohtab, Weberi teos „Nõidkütt“-> Wagner sellest suures vaimustuses.
Draama „Leobold ja Adelaid“
Eeskujudeks Beethoven , Wilhelmina Schöder Devrient,
Wagneri olemus ooperist- laulja peab olema võrdväärne orkestritega.
Kuntsilised otsingud 1833-1839
Iseseisva elu algus. Koorijuht Würtsburgi teatri juures. Muinasjutulise sisuga esiooper „ Haldjas “.
Tajus Saksa ooperi puudust. 1834 artikkel „Saksa ooper“->väga kriitiline. Ooper „Armastuse kuld “ Itaalia eeskujudel.
Oli Magdeburis linnaooperi teatris dirigent.
Kööningsberg-> Riia (1837, ooperiteatri muusikadirektor) ->“Rienzi“ idee leidmine (Prantsuse Suur ooper). 1839 põgeneb Riiast.
Pariis 1839-1842
„ Lendav Hollandlane “ loomise idee. Ooperikuningas Mayerbeer.
Lõi aktiivselt muusikat- avamäng “Faust“, romansid, ooper „Lendav Hollandlane“
1840-42 ilmus 24 kriitilist artiklit .Hakkas maailma nägema auahnena, hakkas rohkem rõhku pöörama sotsiaalsetele väärtustele. Kirjutiste toon terav.
Treesten 1842-49
Õukonnaooperiteatris dirigent, lavastus „Lendav Hollandlane“ , „Rienzi“
Üritas läbi viia ooperi reformi.
Intriigid lauljate ja orkestritega kuna ootas kõrget tulemust.
Ooperid Tannhäuser 1845, „Lohengerin“ 1848
Dirigeeris sümfooniaid: Beethoveni sümf „9 sümfoonia“ ettekanne
1848-49 revolutsioonipuhangud-> nägi varianti kuidas kunstielu ümber korraldada-> artikkel „ Revolutsioon “
Põgenes, Weimaris Liszti juures-> põgenes välismaailma
Pagulusaastad 1849- 64
Uueks eluasemeks šveits. 1850 juhatab orkestrit . Lavastas oma oopereid. Sõlmis kasulikke tutvusi Wagneri austaja Otto Wesendock, kelle majas tehti ka kontserte.
Kõik kunstid pekas olema ühtsed(lähtus antiigist), loomulikud , tõepärased.
Analüüsis kaasaegse kunsti probleeme->kunstnik ori, vaba see kelle on raha.
„Ooper ja draama“ uurimus kaasaja teatrist . „Tuleviku kunst “
Ei olnud ooperis rahul kooriga->ei seosta end vastava tükiga. Tegeles filosoofia heliloominguga.
Schopenhauer- saksa filosoof, pessimistlikud teosed-> tõestas, et inimene määratud igavesse orjusesse
Hakkas kirjutama ooperit „Tristan ja Isolde“
„Reini kuld“, „Valküürid“ valmimine + „Siegfried“, „Jumalate hukk“ -> tetroloogia „Nibelungide sõrmus“
1864-1883
Tagasi kodus. Kuningas kinkis Wagnerile villa Münhenis, maksis ta võlad. Wagner lahkus->Šveitsi->1867 lõpetas ooperi „Nürnbergi meistrilauljad“
Wagneri elulõpp möödus Bairotis->sai legendaarseks
Ehitas ooperimaja, 1872 nurgakivi , 1876 avati ->esietendus tetroloogia „Nibelungide sõrmus“ 4õhtut. Tegelased jumalad, kääbused, hiiglased. Teatri ees Ludvig II kuju.
Mitmes riigis Wagneri ühingud.
Elu lõpul rändas dirigendina ringi. 1882 lõpetas oma viimase ooperi „ Parsifal “
Wagneri loomingu võib jaoatada 3 perioodi:
I varased teosed-eeskujud Itaalia ja Prantsuse, ,, Haldjad “
II Reformiaegsed-,,Lendav Hollandlane“, „Tannhäuser“
III Reformistlikud teosed- „ Nibelungide sõrmus“, „Tristen ja Isolde“, meisterlauljad“