DRAAMATEATRI MAJA Uurimistöö Kristi Erika Peets 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................. 2 Tallinna Saksa Teater.......................................................................2 Arhitektuurikonkurss........................................................................2 Aleksei Bubõr ja Nikolai Vassiljev........................................................3 Tallinna Saksa teatri projekt.................................................................3 Teatrihoone ehitamine.......................................................................4 Esimene etendus..............................................................................4 Ümberehitused...............................................................................5 Saksa teatrist Eesti teatriks..................................
2007 Voldemar – Andrus Kivirähk Voldemar 2007 Pantalone; Prints; Ponks – Mihkel Ulman Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra 2007 Sipola – Antti Tuuri Jõgi voolab läbi linna 2008 Joel – Vetemaa, Aule, Karusoo Sigma Tau-C705 2008 James Tyrone juunior – Eugene O'Neill Pikk päevatee kaob öösse 2008 külaline – Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine 2009 Luule lugeja – koost. Priit Pedajas Arbujad 2010 Nikolai Vassiljevitš Vassiljev – Andrus Kivirähk Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... 2010 Kolmas – Paavo Piik Panso 2011 Tetsumi – M. Algus, I. Vihmar Õitseng 2011 Paul – Uku Uusberg Kuni inglid sekkuvad 2012 Frank – Roland Schimmelpfennig Naine minevikust 2012 Jón Marteinsson – Halldór Laxness Islandi kell 2012 Patsy – Enda Walsh Uus elektriline tantsusaal 2012 staabikapten; Peep; Eller – Andrus Kivirähk Kevadine Luts 2013 Mihhail Bakunin – Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk
tolleaegsetel moevooludel -- sümbolistlikel, ekspressionistlikel teostel. 1937. aastal sai teater Eesti Draamateatri nime. Esialgu puudus teatril oma maja. Väga rasketel tingimustel renditi Saksa Teatri saali ja käidi ringreisidel mööda Eestimaad. 1939 osteti Eestimaa Saksa Teatriseltsilt kaunis juugendstiilis teatrimaja Tallinna südalinnas, mis on teatri koduks tänaseni. Maja on ehitatud aastal 1910 ning selle projekteerisid tuntud vene arhitektid Vassiljev ja Bubõr. Pärast Teist Maailmasõda reorganiseeriti ja nimetati Eesti Draamateatrit mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse eliitteatri "Estonia" draamatrupp. 1967. aastal avati lisaks 540- kohalisele suurele saalile ka 140-kohaline väike saal pööningukorrusel. Aastakümneid Viktor Kingissepa nime kandnud Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater sai Eesti Draamateatriks taas 1989. aastal.
Trik – R. Hachfeld ja V. Ludwig Rongijuht ja Millipillli päevatee kaob öösse 1999 Schürzinger – Ö.von Horvath Kasimir ja Karoline 2008 külaline – Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine 2000 Pavlis – J. Stein Zorbas 2009 Luule lugeja – koost. Priit Pedajas Arbujad 2000 Casimir – B. Friel Aristokraadid 2010 Nikolai Vassiljevitš Vassiljev – Andrus Kivirähk 2000 Huhuu – Fr. Tuglas Popi ja Huhuu Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... 2000 Pontus – A. Lindgren Rasmus, Pontus ja Lontu 2010 Kolmas – Paavo Piik Panso 2001 Edgar – W. Shakespeare Kuningas Lear 2011 Tetsumi – M. Algus, I. Vihmar Õitseng 2001 Laulu-Lullu – Tammsaare Tagasi Vargamäel 2011 Paul – Uku Uusberg Kuni inglid sekkuvad 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp
Draamateater Teatri ajaloost: Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art deco stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910, mitmed vanemad teatrihooned purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaal (70 kohta). 2004. aasta remondi käigus
Üks neist lai, teine kitsas ja ebamugav. Näitlejatele meeldib minna just mööda seda kitsast treppi. Seal on veel soppe ja koopaid, kus on huvitav istuda. Edasi jõutakse järgmisesse proovisaali, mille ehteks on paesein enne 1955. aasta juurdeehitust oli see välissein. Selles on näha kahe mürsukillu jälg. See pärineb 1944. aasta märtsipommitamisest, kui punakotkad algselt saksa teatriks olnud Draamateatri asemel kogemata kõrvalasuva Estonia teatri maatasa tegid. Siis viib tee pööningule, kirjandustuppa, kus veel enne viimast maja remonti võimutsesid tuvid. Siin on hoiustatud kõik need näitemängud, mida Draamateatris läbi aegade on mängitud. Kõige vanem näitemäng on aastast 1909. Paiga ühe aardena näitab kirjandustoa toimetaja Riina Oruaas kõikidele ekskursioonidele Ita Everi läbi töötatud ja märkustega rikastatud paksu tekstiraamatut «Don Carlos». Nüüd tuleb kostüümiladu
rahvusliku traditsiooniga. Suuresti on Eestit mõjutanud ja Riia kui arhitektuurilise keskuse lähedus. Juugendi äärmuslikke avaldusi (looklev ornament, dekoratiivskulptuur, ümarpinnad) leidub näiteks elamu fassaadil Tallinnas Pikk tänav 18 Draakoni galerii, 1910, Jacques Rosenbaum (1878 1943) Juugendarhitektuuri paremad näited Eestis on : · "Estonia" teater (1913, Armas Lindgren, Wivi Lönn), · Draamateater, N. Vassiljev (1875 arvatavasti 1930ndad), Aleksei Bubõr (1876 1919) · "Vanemuine" (1906, hävinud, Armas Lindgren, eeskujuks Viini geomeetriline juugend), · Ammende villa Pärnus (1905, lisaks esinduslik piirdeaed), · Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja (1905, Vana-Lõuna tänav. 37, Gesellius, Armas Lindgren, Saarinen), Lutheri villa Tallinnas (1910, Pärnu maantee. 67, Aleksei Bubõr, N. Vassiljev), · Taagepera mõis (1907 1912, 40-meetrise torniga),
Pärnu mnt-l, Endla teater, Saarineni maja Pärnu mnt 10. 4. 20. sajandi algul ehitati Tallinna tolleaegne Saksa teater (praegune Eesti Draamateater) aastal 1910 ja Estonia teater aastal 1913. Detsembris 1906 lõppenud Saksa teatri arhitektuurivõistlusele laekus kuuskümmendüks tööd Saksamaalt, Soomest, Austriast ja Venemaalt. Rohke osavõtu eelduseks peeti väga konkreetselt, saksa täpsusega koostatud võistlustingimusi. Zürii andis esikoha Peterburi arhitektidele (A. Bubõr ja N. Vassiljev), kelle töö esindas põhjamaist rahvusromantismi. Hindajate otsus oli vägagi edumeelne, sest teise ja kolmanda koha võitnud Riia arhitektide H. Hartmanni ja A. Reinbergi projektid olid traditsiooniliselt historitsistlikud. Aleksei Bubõr (1876--1919) ja Nikolai Vassiljev (1875--1941) olid inspireeritud soome rahvusromantismist ning kujunesid Peterburi põhjamaise modernismi tunnustatud meistriteks. Hoone valmimise tähtajaks määrati 1. oktoober 1910
Kõik kommentaarid