Järva maakonna losside positsioneering (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

rtf

Paide

-Voose oose ning paljusid väikevoore. Kõrvemaa Maastikukaitseala ülesandeks on säilitada looduslikult kauneid, maastikuliselt ja teaduslikult väärtuslikke jää-aja servakuhjatiste, vallseljakute, allikaliste jõgede ja järvede süsteeme, omapäraseid metsatüüpe, rabasid voorjate rabasaarte ja laugastega. Maastikukaitseala on põhiliselt tasandikuline, ulatudes üle merepinna 60-80 m. Kareda looduskaitseala Kaitseala asub Järva maakonnas Kareda vallas Kareda, Ämbra ja Öötla külas, Koigi vallas Kahala külas ja Paide vallas Suurpalu külas. Kareda looduskaitseala on võetud kaitse alla: EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ­ lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*)2, vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitseks ning

Geograafia

1

odt

Järvamaa ajalugu

Järvamaa ajalugu Järva maakond asub Põhja-Eestis. Teated maakonna kohta pärinevad juba eelajaloolisest ajast. Hõlmas valdava osa praegusest maakonnast ning selle naaberalasid (Harju, Lääne-Viru ja Rapla maakonnast). 13. sajandi alguses oli Järvamaal rohkesti põlispõlde ja suhteliselt tihe asustus (2000 adramaad). Maakond koosnes kolmest muinaskihelkonnast, nimeliselt on teada Lõpekund. Järvamaa alistus 1218. a. Riia piiskopile, langes 1220. a. taanlaste, 1227. a. Mõõgavendade Ordu ja 1238. a. Stensby

Loodusõpetus

4

docx

Eestimaa vaatamisväärsused maakondade kaupa

on nüüd uuendatud ja taasavatud). Lähedal Vastseliina Katariina kirik. Valga maakond 1. Karula RP ­ Karula kõrgustikul, eesmärk kuppelmaastiku säilitamine, loodushariduse jagamine, õppe-ja matkarajad, telkimisplatsid, looduslaagrid. 2. Otepää ­ suusatamine, sport, mäesuusakeskused, K90, Pühajärv, talvepealinn, kekkose rajad ja saun. 3-4. Sangaste ja Taagepera loss ­ kaunid lossid 19saj lõpust 20nda algusest. Mõlemad tegutsevad majutusasutuse, pidude ja ürituste korraldamisega. Ilusad pargid. Sangaste lossi juures ka matkarada ja orienteerumismängud. Taagepera loss arendab jahiturismi.  5. Barclay de Tolly mauoleum ­ vürtsi ja tema abikaasa balsameeritud surnukehad, Napoleoni vastastes sõdades Vene väejuht. Viljandi maakond 1. Soomaa RP ­ soode ja metsade kaitseks. Eelkõige populaarne kevadiste suurvete ajal.

Geograafia

5

docx

Türi linn

(Viljandi maakond), Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn (Järva maakond).Valda läbivad mitu suurt maanteed (Pärnu-Rakvere- Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi, Tallinn-Imavere-Viljandi) ja Tallinn-Lelle- Viljandi raudtee. Vallas on neli raudteejaama ­ Türil, Taikses, Käreveres ja Ollepal. Türi valda läbib rahvusvahelise tähistusega Euro-Velo jalgrattatee nr 2 (Pärnu ­ Tallinna sadam), Greenway turismitee. Türi on vallasisene linn Türi vallas Järva maakonnas. Asub Pärnu jõe ääres. Türit läbib Tallinna­Viljandi raudteeliin ja Rakvere­Pärnu maantee. Türi on kahe muuseumi , raudtee ja tiigiga kevadpealinn ,kus asub söögikoht külla Jürile ja toimuvad lillelaadad . Lisaks sellele asub Türil ka Tartu Ülikooli Türi Kolledz. Lugu, kuidas Türi endale nime sai, pajatab nii: sajandeid tagasi otsinud kord kaks meest kirikut, mille ümbrus kaua kestnud sõdade ja katku tõttu ammu inimtühi olnud

Geograafia

5

docx

Vasalemma Mõis

Vasalemma Põhikool Vasalemma Mõis Referaat Õpilane: Mairo Veeroja Õpetaja: Piret Kallu Vasalemma 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................... ...................................2 Vasalemma Mõis.......................................................................................... ..............3 Baggehufwudtide Suguvõsa................................................................................ .....4 Mõisa Välisarhitektuur........................................................................... ...................5 Mõisa Sisearhitektuur.............................................................................. ..........

Kunst

9

doc

Tamsalu vald

Sisukord Paiknemine 3 Elanike arv 4 Omavalitsus, haridusasutused 5 Ajalooline kujunemine 6 Peamised tegevusalad 7 Vaatamisväärsused 8 Kasutatud kirjandus 9 Paiknemine Tamsalu vald asub Lääne- Virumaa edela osas, Pandivere kõrgustikul. Pindalaks on 214,6 km². Tema naaber valdadeks on Tapa, Kadrina, Rakvere, Vinni, Väike- Maarja, Järva- Jaani(Järvamaa) ja Ambla(Järvamaa) vallad. Tamsalu valla suurimaks keskuseks on Tamsalu linn. Seal asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Tamsalu valla kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused, Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja. Elanike arv LINN (01.02.08) (01.08.08) (01.01.09) Tamsalu 2545 2527 2533 ALEVIK Sääse 491 498 489 KÜLA Aavere 13 13 13 Alupere 11 10 10 Araski 2 2

Ühiskonnaõpetus

17

pptx

Järvamaa turismiressursid

ehk millega võrgutada turiste Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor  JÄRVA MAAKOND Rahvaarv ­ 31 542 Rahvaarvult Eesti 11. maakond ja pindalalt 10. Pindala ­ 2 459,58 km² - 5,1% Eesti pindalast Põllumajandusmaad 78889 ha, 9,5 % kogu Eesti põllumajandusmaast, 32% maakonnast Asustustihedus ­ 12,8 elanikku km² kohta Osatähtus Eesti SKP-s 1,4 SKP elaniku kohta Eesti keskmisest 53,7 % Metsasus 48,3% Looduskaitsealuseid territooriume ca 14% Maakonna keskus ­ Paide linn Omavalitsusüksusi ­ 1 linn (Türi), 11 valda Türi ­ Eesti kevadpealinn Suurim turismiatraktsioon Türi lillelaat Järvamaa turismiressursid 2  Hinnang maaelu olukorrale http://www.agri.ee/public/maaelu_maine_uuringu_aruanne.pd f Vastanuid % Click to edit Master text styles Väga hea 7 1 Second level

Turismiettevõtlus

9

doc

Äriplaan

VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Äriplaan DG restoran ja kohvik Darja Grigorjeva Valga 2009 Sissejuhatus : 1. Äriidee tutvustus lk3 1.2 Ärinimi, adress 1.3 Äriplaani esitaja andmed 2. Toode/ Teenused lk4 3. Tootmine/ Seadmed lk5-6 3.1 Tootmine 3.2 Seadmed 4. Personal lk7 5. Finantsprognosid lk8-9 5.1 Finanseerimine 2 1.Äriidee tutvustus Äriidee tuli sellest, et ise väga armastan hea söök. Niisiis,otsustasin, et rajan oma söögikoht ja sellega söögi valmistada! Lisaks pakkume ööbimist, sauna kasutamist, ruumide rentimine võimalust, bowling, tenis. 1.2 Ärinimi, aadress OÜ Dg restoran ja kohvik Sooru 16 Valgamaa 56706496 1.3 Äriplaani esitaja nimi, aadress, telefon... Asutumisaeg : m

Kokandus

Kommentaarid (0)