Ballet läbi soprdi ja teaduse. (0)

Ballet läbi
spordi ja
teaduse Talvi
Marta
2007
XB
Balleti algus
Ballett sai alguse XVI ja
XVII sajandil Euroopa
õukondades. Õukondlased
osalesid aedades ja
ballisaalides toimunud
peensusteni läbi mõeldud
pidustustel mida nimetati
õukonnaetendusteks (ballets
de la cour). Sageli toimusid
pidustustel ka hobuste
paraadmarsid, pidulikud
rongkäigud, peeti kõnesid ja
lauldi ning tantsiti.
Balleti loomine
Ballett on tantsu, muusika,
lavakujunduse, kostüümide
ja valgustuse
kombinisatsioon. Balleti
lavastus on paljude inimeste
koostöö tulemus.
Ballettmeistrile kuulub
lavastuse idee ja ta
kavandab sammud. Ta
töötab koos heliloojaga, kes
on loonud lavastuse
muusika või helikujunduse.
Heliloojad
Jean Baptiste Lully (16321687)
Üks esimesi balleti
heliloojaid Louis XIV
õukonnas, oli Lully ka
ise tantsija.
Temast sai Kuningliku
Muusikaakadeemia
direktor.
Tema loomingu hulka
kuulub ka "Kuninglik
ööballett".
Frederic Chopin (1810 ­ 1849)
Sündis Poolas. Ta ei kirjutanud
otseselt balleti muusikat, kuid
tema loomingut on kasutatud
paljudes balleti muusikates.
Enim tuntud on arvatavasti
"Chopiniana", millele seadis
koreograafia Mihhail Fokin.
Jerome Robbins kasutas
Chopini muusikat ballettide
"Konsert" ja "Tantsud
koosviibimisel" ning Frederick
Ashton "Kuu aega maal"
loomisel.
Leo Delibes (18361891)
Oli Prantsue helilooja,
keda Tsaikovski väga
hindas.
Lõi balletid "Allikas",
"Sylvia" ja "Coppelias".
Viimases arendas ta
edasi juhtmotiivi ­ igale
tegelasele iseloomuliku
muusikalist kujundit.
Pjotr Tsaikovski (18401893)
Ta on kirjutanud lüürilis ja
dramaatilist muusikat Vene
balletiteatritele. Tema
meistriteosed on "Luikede
järv", "Uinuvkaunitar" ja
"Pähklipureja".
Helilooja Marius Petipa
esitas Tsaikovskile täpsed
nõuded, arvestades välja,
mitu muusikatakti oli vaja
igat tseeni või sammude või
seeria tantsimiseks.
Marius Petipa (18181910)
Õppis esmalt oma isa
juhendamisel siis Auguste
Vestrise juures Pariisis Grand
Opera balletitrupis.
1869 sai ta Beterburgis
balettmeistriks.
Tema armastatuimaid töid on
"Uinuv kaunitar" ja "Luikede
järv". Need mõlemad on tundtud
oma keerukate
kordeballetitseenidega ja vaate
mänguliste, virtuooslikke samme
nõudvate divertismentidega.
Sergei Prokofjev (18911953)
Tal on balletid nagu
"Kadunud poeg",
"Kivilill", "Tuhkatriinu"
ja "Romeo ja Julia".
See klassikalist
muusikat loonud vene
helilooja kirjutas ka
oopereid ja
filmimuusikat.
Igor Stravinski (18821971)
See Vene helilooja tegi
tihedat koostööd Djagilevi,
Nizinski ja Blanchine'iga.
Ta kirjutas muusiat
sellistele ballettidele nagu
näiteks "Tulilind",
"Petruska", "Pulmad",
"Püha kevad" ja "Agoon".
Tema teisi on kasutanud
balletmeistrid MacMillan
ja Robbins.
Ballett ­ kui sport
Balleriiniks saamine?
Selleks et balleriiniks saada, peab
noor baleriin juba 10'ne aastaselt
otsustama oma elutee ja hakkama
tegema suurt ja füüsilist trenni.
Parima tippvormi saavutamiseks,
peab noor õpilane tegema suurt ja
füüsilist tööd kuna alguses nende
keha ja lihased ärkavad alles vähe
haaval ning juba nad hüppavad või
tõusevad varvastele töötavad,
töötavad kuni nõretavad higist.
Õhtul tantsivad nad juba aamorit või
lendavad kui linnukesed üle lava ning
sel hetkel unustvad nad kõik... Oma
rakku hõõrutud varbad, pingul lihased
ja raske töö. Öpilased on maitsnud
juba magusat vilja, mis kannab nime
looming, mis sest et see vili võib olla
ka väga mõru. Järgmisel hommikul
on nad taas klassis toe juures.
Balletiartisidid
Balletiartistide väga suur osa elust kulub
treeningutele. Treeningud toimuvad igapäev
ja kestavad mitu tundi. Treeningu ja proovide
perjood kestab kuni esietenduseni välja.
Tantsupartiisid ei kirjutata ülesse nagu
tehakse seda Draamateatri etendustel. Kogu
lavalise liikumise näitab ette ja seletab
artistile teose lavastaja,
ballettmeister.Balletiartist peab visuaalselt
tajuma, mõistma ja mälus talletama ning
füüsiliselt taaslooma kogu oma osa plastilise
joonise, kogu selle tantsulise struktuuri.
Peale selle peab ta ka meelde jätma oma
muusika, et tants ja muusika oleks omavahel
orgaaniliselt seotud.
Mis peab balletiartistil ALATI
olemas olema?
Vajalik on suur vastupidavus,
distsiplineeritus, enesekontroll,
visadus ja tahtejõu
kasvatamine raskuste
ületamiseks.
Vajalik on lakkamatu püüd
täiuslikkuse poole.
Ja mis peamine on vaja
palavalt armastada oma tööd,
valitud erialal.
Ainult siis, kui on olemas kõik need
omadused, võib loomupärase tantsu ­
ja näitlejaande täielikult välja
arendada.
Kes, miks ja millist vaeva näevad
ballettmeistrid?
Ballettmeistrid on alati olnud väga
olulised. Mõned neist on arendanud
tehnikat, teised on aidanud kuulsatel
tantsijatel jõuda oma loomingulisse
kõrg vormi. Õpetajad võivad alatasa
arvustada, ent nii just saavad nad
aidata paremini tantsida oma õpilastel.
Ballettmeistri põhiülesandeks on
esimesest tunnist alates kasvatada ja
arendada välja oma õpilaste parimaid
omadusi. Ballettmeistrite õppetöö aitab
mõista mitmekihilise, lavapraktikaga
tihedasti seotud õppeprotsesside sisu
ja mõtet, mõista selle füüsilisi, kunstilisi
ja loomingulisi aluseid.
Balleti
muusika
Kuidas valivad ballettmeistrid
muusika?
Ideid balleti lavale toomiseks võivad
ballettmeistrid saada mitmelt poolt ­
müütidest, legendidest, luulest,
näidenditest, isegi piiblist.
Mõnikord, kuuldes põnevat
muusikapala, tunneb lavastaja, et
sellest saaks suurepärase balleti.
Seda muusikat korduvalt kuulates
hakkavad tema kujutluses kujunema
lavapildid.
Samas võib tellida ballettmeister
tellida heliloojalt uue muusikateose.
Ta visandab oma mõtted ja helilooja
loob muusika, mida balleti lavastaja
saab kasutada
Tänapäeva balleti muusikas võib
efekti saavutamiseks kasutada
elektroakustilisi pille ja ebatavalisi
helisid.
Etendus
Saalis
Saalis särab kuldne valgus,
eesriie on suletud. Lavaalusest
orkestriruumist kostab
muusikahelisid, kui pillimehed
instrumente häälistavad. Saalis
läheb hämaraks ja sabub
vaikus. Siseneb dirigent ja
astub poodiumile. Siis hakkab
orkester mängima avamängu,
elavat sissejuhatavat
muusikapala. Siis äkki avaneb
eesriie ja lava on täis liikumist,
värve ja valgust.
Laval
Etendus on alanud. Sel ajal, kui publik vaatab balletti ja kuulab
muusikat,käib kulisside taga vilgas taga, et etendus võimalikult hästi
sujuks.
Laval balletiartistid lõpuks ometi saavad oma õpitud tööd suurt
vaeva, mis nähtud treeningutel ­ näidata publikule.
· Balletikunstil ja spordil on palju ühist. Nii
balletiartisti, kui ka sportlase
profesionaalne iga on lühike. Mõlema töö
on pidevalt seotud suure kehalise
pingega. Vajalik on süstemaatiline
füüsiline treening ning elu kindla reziimi
järgi. Professionaalne vorm nõuab
järjekindlat hoolt ka välise füüsilise vormi
säilitamise eest.
· Välise, vaid näise vabaduse juures peab
nii baleriin kui ka sportlane alati säilitama
range enesekontrolli ning kinni pidama
täpsest aja ja jõuvaru arvestustest.
· Lõpuks on vajalik ka järjekindlalt
arendada rütmitunnet, ilu ­ ja
plastiliseharmoonia taju.