Kratt - E.Tubin (0)

Kratt
Referaat
KOOSTAJA : ...

Sisukord

Sissejuhatus 3
Eduard Tubin 4
Tubin heliloojana 6
Kratt 7
Balleti „Kratt“ lavastused : 7
Enda arvamus 9
Kasutatud allikad 11

Sissejuhatus

Rahvusooperis Estonia koreograaf - lavastaja Marina Kesleri poolt lavastatud ballett „Kratt“ on mütoloogial põhinev lugu rahast ja kasuahnusest, mis on päevakohane ka kaasajal. Ümberringi lainetab rahakeskne maailm, kus tundub, et raha olemasolu on elus kõige tähtsam ja selle eest saab kõike. Balletis kirjeldatu toimub ajal, mil meie esivanemad uskusid nõidadesse, tulihändadesse ja teistesse üleloomulikesse jõududesse. Etenduse sisu annab mõtteainet õigete valikute tegemiseks. Hoogne muusika ja uhke tulevärk sümboliseerib ahnust, mis lõpuks viib enesehävitamiseni. Kuigi kõik nähtav, materiaalne on ihaldusväärne, tuleb hinnata väärtusi ja mõelda oma prioriteetide üle.

Eduard Tubin

Eesti helilooja ja balleti autor Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905 Torila külas Peipsi ääres. Tema isa töötas külas kaluri ja rätsepana. Muusikahuviline mees käis mitmetel laulupidudel ja mängis kohalikus orkestris puhkpille. Huvi muusika vastu oli isalt pärinud lisaks Eduard Tubinale ka tema vanem vend Johannes. Eduard Tubina koolitee algas Naelavere külakoolis, kus ta vend oli kooliõpetaja. Vend Johannes mängis viiulit ja juhatas külaorkestrit. Tänu vennale hakkas Tubin muusikaga tegelema. Esimesed kokkupuuted muusikaga olid tal juba karjapoisi põlves. Venna varajase surma järel jäid Eduardile päranduseks pikkolofööt, viiul ja noodivihikud, mis karjapoisile muusikamaailma teed juhatasid. Aasta pärast külakoolis käimist saadeti Eduard Torila Ministeeriumikooli. Naaberküla nime kandvas orkestris hakkas ta üheksa-aastasena flööti mängima. Kooliorkestris paistis ta silma oskusega pille häälestada. Joonistuskirg pani aluse tulevasele kunstihuvile ja ilusale noodikirjale.
Pärast Torila Ministeeriumikooli lõpetamist 1920.a. suundus viieteistaastane Eduard Tubin Tartu Õpetajate Seminari , kus venna eeskujul kooliõpetajaks õppida. Tulevane helilooja mängis kooli orkestris tšellot ning ja juhatas õpilaskoori. 1924. a. astus paralleelselt Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus alustas oreliõpinguid. Tema õpetaja ja mentor oli Heino Eller. 1926. a. lõpetas Tubin seminari ja ta suunati tööle Nõosse. Vastumeelselt õpetajaametit pidades juhatas ta kohalikku koori ja mängis jumalateenistuste ajal orelit. Lühikese rongisõidu kaugus Tartust võimaldas õppida Heino Elleri soovitusel muusikateooriat ja harmooniat. Tartu Meeslaulu Seltsi meeskoori sai Eduard Tubina juhtimisel paari aastaga üheks parimaks Eestis.
Muusikakooli lõpetades algas Tubina aktiivne tegevus Tartu ja Tallinna kooridega. 1930.a. sai temast „Vanemuise“ teatris poole kohaga repetiitor ja orkestri dirigent . Selleks ajaks polnud Tartu enam muusika- ja kultuuripealinn. 1931 . a juhatas Tubin esimest korda Estonia teatri orkestrit . Teatri juubelikontserdil kanti ette tema esimene orkestriteos „Süit eesti motiividel.“ 1940.a. sai temast uuenenud Vanemuise peadirigent. Oma teise naise Erikaga tutvus Tubin 1937.a suvel. Abielust sündis poeg Eino , kes on mälestusi isast mitmel moel jäädvustanud
1944. a. emigreerus Eduard Tubin perekonnaga Rootsi, kus ta osales kohaliku elu tegemistes. Ta huvitus poliitikat ja kultuurist. Ta ei pööranud selga Eestile tundes kõige rohkem puudust kontaktidest kodumaale jäänud muusikainimestega. 1945- 1972. a. töötas Tubin Drottningholmi teatri- kuningliku ooperiteatri- juures vanade partituuride restaureerijana. Selle töö kõrvalt jäi tal piisavalt aega tegeleda heliloominguga, juhatada Stockholmi Eesti meeskoori ja olla õpetajaks mitmetele väliseestlastele. Pärast Rootsi kodakondsuse saamist 60. aastatel hakkas elujärg paranema. Ta võeti vastu Rootsi Heliloojate Liitu. Taastusid ka suhted Eestiga . Algas loominguliselt tihe aeg, mil valmisid tõsised ja vormilisi eksperimente täis teosed. Tubin ei pidanud kannatama ainelise viletsuse käes. Helilooja suri 1982. a. Stockholmis.

Tubin heliloojana

Eduard Tubina pikk ja rikkalik heliloometee sai alguse juba Õpetajate seminari ajal ja kestis elu lõpuni. Tema mahukas looming sisaldab teoseid paljudest erinevatest žanritest. Õpetajate seminari ajal valmisid esimesed koorilaulud , klaveri- ja orkestriteosed. Ta kirjutas kaks viiulikontserti, süite, soolo - ja koorilaule. Eriti palju kirjutas meeskooridele. Tema loomingu kaalukama osa moodustavad orkestriteosed. Esimese sümfoonia kirjutas Tubin 1934. aastal. Tubin alustas ka 11. sümfooniat, kuid see jäi lõpetamata. Kõige suurema rahvusvahelise edu tõi Tubinale Viies Sümfoonia, mida on juhatanud suurem osa eesti dirigente. See valmis 1946.a. ja kujunes kõige enam esitatud Tubina helitööks. Teos on paljude eestlaste jaoks seotud traagiliste mälestustega sõjast ja põgenemisest. Viies sümfoonia oli ka esimene Tubina helitöö, mis kanti pärast sõda ette okupeeritud Eestis 1956. aastal ja mis avas tee Tubina loomingulistele kontaktidele kodumaaga. Tubina loomingu võibki jagada kaheks erinevaks perioodiks . Eestlastel ja rootslastel on väga erinev pilt heliloojast ja inimesest, sest eestlased tundsid varasemat loomingut, aga Rootsis mängiti ainult hilisemaid orkestriteoseid.
Eduard Tubina loomingu läbimurre saabus 1980. aastatel, kui dirigent Neeme Järvi hakkas tutvustama tema loomingut üle kogu maailma. Tema muusikas on sageli mõjutusi eesti rahvamuusikast.
Eduard Tubina loomingus on kaks ooperit: „Barbara von Tiesenhusen“ ja „Reigi õpetaja“. Tema esimene töö muusikateatrile oli „Kratt”. Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse.

Kratt

„ Krati ” kirjutamist alustas Tubin 1938.a. maikuus otsides balleti jaoks rahvaluule viise Eesti Rahvaluule Arhiivi viisikogu läbi töötades. Sama aasta suvel sõitis ta Muhusse ja Hiiumaale rahvaviise koguma. Tegevuse eesmärk oli osa võtta Estonia teatri poolt väljakuulutatud võistlusest. Esialgselt oli „Kratt“ vaid ühevaatuseline ning oma lühiduse tõttu ei võetud seda arvesse. Täispikk teos valmis 1941. aastal, libreto palus kirjutada abikaasa Erikal. Ballett “Kratt” tuli lavale 31. märtsil 1943. aastal “Vanemuises” Tubina enda juhatusel, abikaasa Erika tantsis Peretütre osa.
Eesti rahvamütoloogias on kratt lendav tuline elukas, kes oma peremehele raha, vilja ja muud varandust kokku veab. Selline rikastumine ja varanduse täiendamine toimub aga teiste ligimeste kulul ehk siis varastatakse. Sellist varanduse vedajat nimetatakse ka tulihännaks, sest enamasti õhtul ja öösel pimeduses liikudes jätab ta endast pika tulejoa järele. Krati valmistab kergesti kättesaadavatest esemetest peremees , kes vanapagana käest elukale hinge ostab andes parema käe nimetissõrmest kolm tilka verd. Seda tehes müüb peremees rikastumise eesmärgil oma hinge vanapaganale. Ahnele peremehele võib kratt raha vedada aastate kaupa ilma, et peremehel isu täis saaks. Kui tulihännad oma peremehelt ei saa piisavalt tööd ja tegevusi, pööravad nad peremehe vastu süüdates maja või kippudes tema elu kallale.
Ballett “Kratt” on üks omanäolisemaid kogu maailma balletiloomingus. Lugu räägib Peremehest, kes teeb endale Krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel Peremehe hukutada. Süngele loole vastukaaluks on balletis Peretütre ja Sulase armastuslugu ning palju lüürilisi ning humoorikaid tantsustseene. Muusikas jaguneb ballett kahte plaani, lähtudes reaalsest ja fantaasiamaailmast. Krati ja kuradimaailm on fantaasiamaailm, mida iseloomustab müstiline ning salapärane muusika.
Teose sisus väljatoodud nõidus ja ebausk mõjutasid ka selle loojaid, kes mitmel korral pääsesid suuremast õnnetusest. Väikeseid traumasid ja äpardusi juhtus pea igal etendusel. Kõige traagilisem oli Estonia süttimine ja hävimine Tallinna pommitamise ajal. Keset kuuendat etendust 9. märtsil 1944. aastal kostis õhuhäire, mida paljud pidasid proovihäireks. Etendus jäi pooleli ja jubedates kostüümides näitlejad jooksid mööda linna tekitades inimestes õudu ja kartust.

Balleti „Kratt“ lavastused:

31.03.1943- esiettekanne „Vanemuises“, lavastaja Ida Urbel ;
24.02.1944- Estonia teater, lavastaja Rahel Olbrei ;
1961- „ Vanemuine “;
1966- Estonia teater;
1984- Göteborgis, lavastasid mitte-eestlased;
1994- „Vanemuine“, lavastaja Ülo Vilimaa;
1999- Estonia teater, lavastaja Mai Murdmaa ;
2015- Rahvusooper Estonia, koreograaf-lavastaja Marina Kesler.

Enda arvamus

Praegu Estonias etenduv „Kratt“ on pühendatud Eduard Tubina 110. sünniaastapäevale. Lavastuse esietendus oli 18.09. 2015.a. Kuna ma ei olnud näinud ühtegi balletti, siis Õpetaja soovitusel käisin etendust vaatamas 25. märtsil 2017 . Dirigeeris Vello Pähn, Peremehe osa tantsis Denis Klimuk; Kurat Anatoli Arhangelski; hirmuäratava Krati osas Eneko Amoròs; Sulane Jevgeni Grib ja Peretütar Marta Navasardyan.
Ma ei olnud varem Eduard Tubina balletist „Kratt“ midagi kuulnud . Sama võib öelda ka balleti kohta üldiselt. Seega ei osanud midagi oodata ega loota sellelt etenduselt. Kava lehitsedes ei jõudnud enne etenduse algust libretot läbi lugeda, aga nagu selgus- polnud vajadust. Esimene asi, mis etenduses silma hakkas, oli sisu selgus. Oli äratuntav kes on kes ja mida hetkel laval „jutustatakse“. Peremehe rahulolematus, Kuradi ilmumine, Peremehe kahtlus /kõhklus, kas leppida Kuradi pakutuga, verepiiskade loovutamine ja Krati meisterdamine . Kahe armunu kohtumine , Tüdruku isa selge eitus sellele armusuhtele. Krati ja Sulase kohtumine, kus viimane aimab, et miski on teoksil. Suurepärane töö libreto kirjutajalt. Ka teine vaatus oli sama arusaadavalt ülesehitatud: töölispidu, Krati kiusamine, Krati kättemaks ettevõtte mahapõletamise läbi, Peremees kasiinos ja raha kaotus. Peremehe veel suuremad nõudmised Kratile. Kratil saab viimaks peremehe täitmatusest kõrini ja ta laseb ahnusel Peremehe hukutada.
Juba esimese vaatuse algul oli selgelt aru saada, et Tubin on oma teose loonud ajendatuna rahvaviisidest. Paljud muusikamotiivid olid tuttavad laulu- ja tantsupeo kavadest. Tubina muusika oli kaasahaarav ja samas lihtsa ülesehitusega. Tal on õnnestunud loomulikult ja orgaaniliselt ühendada rahvamuusika , kaasaegne helikeel ja sümfooniline helilaad . Kuna Tubin on kasutanud palju tantsulist folkloori , siis kogu etenduse muusika oli rütmiline ja kiire, kohati närviline, pisut süngegi. Huvitav oli jälgida kuidas muusika ja koreograafia hästi kokku sulanduvad. Kogu etenduse ajal püsis põnevus ja ootusärevus. Esimese vaatuse muusika oli rohkem rõõmsameelsem ja tempokam ent teine vaatus pigem salapärasem ja sügavamate varjunditega. Kogu balleti muusikas oli äratuntav Tubinale omane kiire kromaatiline „virmaliste“ teema. Üllatusena oli teise vaatuse algul ka üks vokaaliga osa, mille esitajaks oli Rahvusooper Estonia naiskoor.
Muusikateadlane Kerri Kotta on „Krati“ kavas püüdnud lahti seletada Tubina virmalistekujundit. Ta kirjutab: „Kuigi virmalistekujundit on Tubina muusikas seostatud sageli negatiivse algega, on selle motiivi tähendusväli oluliselt laiem. Pigem näib see sümboliseerivat impersonaalset (loodus)jõudu, mis olenevalt kontekstist võib avalduda nii positiivse kui ka negatiivsena. On tähendusrikas, et mainitud kujund seostub balletis esmajoones Kratiga, samas Kratti kui konkreetset tegelaskuju siiski otseselt tähistamata“. Ka mulle tundus teises vaatuses , et kohati ei olnud Kratt mitte kättemaksuhimulina vaid pigem kurb ja enesekaitsel. Nõustun muusikateadlasega, kes väitis, et Krati agressioon Peremehe suhtes ei olnud põhjustatud solvumisest või moralistlikest kaalutlustest. Kratt ei maksnud kätte, vaid taastas andmise ja saamise loomuliku tasakaalu.
Mulle meeldis väga lavakujundus , kus oli palju kasutatud tänapäeva tehnilisi võimalusi. Krati lend üle lava, heliefekt ettevõtte süütamisel ning loomulikult tulekahju ise. Ootamatu oli ka kostüümikunstniku lahendus. Mehed ei olnud sukkpükstes, vaid riietatud linastesse riietesse. Naised kandsid ilusaid rahvariidetriibulisi seelikuid. Ka Kuradi ja tema käsilaste kostüümid olid efektsed.
Etenduse lõppedes võis tõdeda, et kogu ballett põhines rahvaloomingul. Muusika, kostüümid ja koreograafia sisaldas palju rahvuslikku. Kõik see kokku moodustas oma Eesti asja. „Koduseks“ tegi balletis saunaskäik koos leili viskamisega ja tantsimine rahvariide triibulistes seelikutes. Etendus oli nii hästi ja lihtsasti mõistetavalt tehtud, et arusaamisega, mis laval toimub, küll keeruline ei ole.
Mulle meeldis see etendus väga ja olen rahul valikuga, et just Eduard Tubina „Kratt“ oli esimeseks balletiks, mida ma nägin. Selle põhjal võin väita, et tõenäoliselt ei jää see viimaseks balletietenduseks ja lähen ka tulevikus balletti hea meelega vaatama. Julgen soovitada seda etendust ka oma sõpradele ja tuttavatele.

Kasutatud allikad

Kirjandus
Eino Tubin “Ballaad. Eduard Tubina lugu” 
Eesti Rahvusballett, Eduard Tubin ’’Kratt’’ kava
Internetiallikad
http://www.opera.ee/lavastus/kratt/
https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Tubin
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kratt-hea-eesti-asi/
https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tubin/looming.ht m
https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tubin/elu.ht m
http://www.tubinsociety.com/?lang=et
LISA 1
https://www.piletimaailm.com/performances/51608-kratt
LISA 2
http://www.opera.ee/lavastus/kratt/
LISA 3
http://www.muusika.ee/ansamblid/kratt.html