Retsensioon ballett “ Onegin ” (0)

Retsensioon   ballett  “  Onegin  ”
Boriss   Eifmani  balletti  “Onegin”  käisin  19.02. 2017   esimest  korda  vaatamas   Nordea  
Kontserdimajas. Etendus on Puškini romaani modernseks koreograafiliseks versiooniks.
Balletti   sisuks   oli   armastuslugu ,  mis  täpsemalt  räägib  sellest,  kuidas  suure  viivitamisega 
võib armastus eest minema lipsata.
Autoriks   olev  Boriss  Eifman  on  Venemaal  sündinud  1946  ja  on  koreograaf.  Ta  on  teinud 
rohkem kui 50 balletti.   Samuti oskab Eifman sobitada omavahel erinevaid stiile, nagu on 
selleks on rokkmmusika ballettis. Tema koreograafia on väga hoogne, täis füüsilisi kui ka 
akrobaatilisi elemente.
Etenduses  põihiliseks  tasutaks  mängis  vene  romantistlik   helilooja   Pjotr Tšaikovski. Ta  on 
kirjutanud  ooperi  nimega  “ Jevgeni   Onegin”.  Kokku  on  ta  kirjutanud  6  sümfooniat, 
sümfoonilisi  fantaasiaid,  10  ooperit,  3  balletti,  viiuli-  ja  3  klaverikontserti,  kantaate  ja 
romansse.  Tema  kõige  tuntumaks  teosteks  on   balletid   “ Luikede   järv”,  “ Uinuv   kaunitar”  ja 
“Pähklipureja”.
Etenduses  esitati   klassikalist   muusikat  nagu  näiteks   Eugene   Onegin:   Waltz   kui  ka 
rokilikumat  muusikat  nagu  Aleksandr    Sitkovetsky  “Camels”  või  kitarrimuusikat  nimega 
“Zello”.  Muusika  oli väga võimas, rütm oli kord rahulikum kord tempokam. Dünaamika oli 
vaheldusrikas , ning  harmoonia  oli heakõlaline. Esitati vene rahvuse muusikat. 
Lavakujundus  oli väga  minimalistlik . Kogu etenduse vältel oli laval õige rohkem kaks tooli, 
vahel  ka   kitarr   või  laud.    Jõulisemate  stseenide  ajal  täitus  lava  ka  suitsuga.  Etenduse 
energia  sai  kätte  baleriinide  sünkroonis  tantsimisest,  mitte  lavale  toodud  interjöörist. 
Võimust  andis  ka  kindlasti  juurde  tantsijate  arvukus,  sest  neid  olid  tohutult  palju. 
Kostüümideks  olid  väga  igapäevased  riided,  mehed  polnud  sukkpükstes  ega  naised 
baleriinidele  omastes  kleitides.  Olid  kas  süsimustad  siidkleidid  või  mustad  ülikonnad,  või 
jällegi  väga  kaasaegsed   seelikud   ja  T-särgid  koos  pearättidega.  Etenduses  oli  tehtud 
“Onegini”  kangelastest  tüüpilised meie aja tegelased.
Silmapaistvaid  numbreid  ballettist oli palju. Ütleks, et kõik olid väga head. Esimene tants, 
mis  mulle  meeldis  oli  kui  Onegin  oli   tapnud   oma  sõbra  ning  peale  seda  murdis  esimene 
oma  pead  süümepiinadega.  Ta  oli  ühe  väikste  ratastega  laua  taga  ning  siis  ilmus  tema 
surnud sõber  Lenski . Lenski kostüüm oli valge ning ka tema nägu oli tehtud lumivalgeks. 
Lava täitus suitsuga ning nad tantsisid väga graatsiliselt. Liigutused olid väga sünkroonis 
ja tegid balletile omaseid hüppeid.
Teine, mis silma paisitis oli  stseen  kus hakkasid tantsima kõik  baleriinid  mustades kleitides 
ning mehed ülikondades. Samal hetkel siis toimusid ettevalmistused Tatjana pulmaks. Ta 
sõidtutati  läbi  tantsijate  masaažilauaga  ja  erinevate  kangastega.  Taustaks  oli  Eugene 
Onegin: Waltz (Symphony Iljitsch St. Germain Orchestra & Vladimir Szell). See teos väga 
sobis sinna stseeni, kuna oli väga rõõmsakõlaline.
Kolmas oli lõpus, kui Tantajana oli juba abilelus ning Onegin soovis Tatjanat endale tagasi. 
Nad  tantsisid  kahekesi  ja  oli  selline  number,  et  iga  hetk  vaatad  et  nad  justkui  puutuks 
kokku, kuigi tegelikult mitte. Neile jäi aleti umbes sentimeeter vahe. Tantsunumbri taustaks 
mängis Tchaikovsky - String Quartet No. 3 in E-Flat  minor , Op. 30. 
See  ballett  tekitas   minus   väga  häid  emotisoone. Tatsijad  olid  väga  head,  esituse  tase  oli 
minu arvates väga kvaliteetne. Poleks uskunud, et mulle võiks isegi ballett meeldida. See 
oli  väga   moderne   ja  kaasahaarav,  täis  energilisi  massistseene.  Terve  etenduse  ajal  ei 
räägitud   kordagi ,  kõik  anti  väga  täpselt  edasi  tantsu  ja   muusika   vastastikusel 
kombineerimisel. 
Mulle  meeldis,  et  kõik  tanstsijad  olid  professionaalid  ning  oli  näha  nende  suurt  tööd  ja 
vaeva läbi nende tantsu. Kõik oli väga  perfektne : kujundid ja  ringid . Väga hea  lavastus  oli 
ning   kõik oli hästi älgitav ja arusaadav ka inimesele kellele see lugu oli võõras. Kava oli 
oma  ülesehituse  poolest  huvitav  kuna  teosest  oli  valitutd  täpselt  õiged  kokkuvõtlikumad 
kohad. Ma sain teada, et Venemaal on väga head baleriinid. Varasemalt olen ma näinud 
ka teisi balette nagu näiteks “Luikede järv”, kuid see ei haaranud mind nii palju kaasa kui 
“Onegin”.  Kaasahaaravus  võis  sõltuda  ka  sellest,  et  olen  seda  raamatut  varasemalt 
lugenud ja tänu sellele oli lihtsam jälgida ka selle loo põhjal koostatud balletti.
                                                  Allikad:
1)  https://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_Tšaikovsk i
2)  https://en.wikipedia.org/wiki/Boris_Eifman
3)  http://www.piletilevi.ee/est/piletid/boris-eifmani-ballett-onegin-balet-borisa-ejfmana -
onegin-193349/
                                                                                   Mia  Eliel  Tatsi, 11.B 
                                                                                         20.02.2017