Ooper „Carmen“ (0)

Ooper „ Carmen “
Käisin 28. novembril kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Georges Bizet ’ ooperit „Carmen“.
Selles etenduses olid osatäitjad järgmised:
Carmen, mustlasneiu- Helen Lokuta
Don José, kapral- Luc Robert
Escamillo, toreadoor - Rauno Elp
Micaëla, mustlasneiu- Heli Veskus
Mercédés, mustlasneiu- Kadri Kipper
Frasquita, mustlasneiu- Olga Zaitseva
Dirigent -Jüri Alperten
Lavastaja - Walter Sutcliffe
Kunstnik-Liina Keevallik
Koreograaf- Claudia Lenaerts Ševtšenko
Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis. Lokuta on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, osalenud Nargen Opera projektides ja esinenud soololauljana ka väljaspool Eestit.
Heli Veskus on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia ja Sibeliuse Akadeemia. 1998. aastal jõudis ta noorte interpreetide võistlusel „Con brio“ finaali. Heli on Rahvusooperi Estonia solist alates 2001. aastast. Heli Veskus on pälvinud mitmeid auhindu: Harjumaa teatripreemia, Eesti teatri aastaauhinna ja Georg Otsa nim. Preemia.
Rauno Elp on Rahvusooper Estonia solist aastast 1992. Ta on hinnatud laulja, kelle repertuaaris on palju eriilmelisi baritonirolle nii eesti kui maailma ooperiliteratuurist. Külalissolistina on Elp laulnud Oulu Linnateatri, Türgi Riigiooperi ja Läti Rahvusooperi lavadel. 2007. aastal pälvis ta Georg Otsa nimelise auhinna muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserditegevuse eest.
Jüri Alperten on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi professor Bruno Luki klaveriklassi ja Leningradi konservatooriumi professor Ilja Mussini dirigeerimisklassi. Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ning peadirigent aastail 2002–2004. Alperten on juhatanud mitmeid väljapaistvaid sümfooniaorkestreid ning andnud kontserte üle Euroopa. Ta on dirigeerinud rohkem kui 40 lavateost, nii oopereid, ballette kui ka operette ja juhatanud etendusi Läti Rahvusooperis, Göteborgi Ooperiteatris Rootsis jm.
Walter Sutcliffe on Briti lavastaja. Ta on töötanud USAs, Inglismaal, Saksamaal ning Austrias . Tema lavastatud Cosi fan Tutte sai 2009. aastal Eesti teatriauhinna.
Liina Keevallik on eesti teatri- ja filmikunstnik . Ta on lisaks kujundustele teatris, filmis ning teles loonud ka mitmeid dokumentaal- ja lühimängufilme ning olnud lavateostes osaline ka lavastajana.
„Carmen“ on prantsuse ooper , mille sündmustik toimub Hispaanias. Lavastus põhineb samanimelisel raamatul . Ooper räägib mustlastüdrukust ja tema elust. Laval hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersamdi José armastus lugu. Carmen lakkab armastamast José’d ja kingib oma südame härjavõtlejale Escamillole. José ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud ja tapab ta.
Laval oli kasutatud palju efekte ja detaile ning need olid hästi läbi mõeldud. Mulle meeldis kõige rohkem kõrtsikujundus, sest seal oli kasutatud väga palju pisidetailile. Need aitasid mul paremini lavastusse sisse elada ja selle ajastu eluolu paremini ette kujutada.
Näitlejate kostüümid olid väga täpselt ja ajastutruult disainitud . Mõne kostüümi puhul oli küll väikseid möödapanekuid kanga värvide suhtes, kuid siiski oli näha, et on nähtud palju vaeva.
Kuna olen palju kokku puutunud soengute ja meigi tegemisega, märkasin, et ka need on väga detailselt järgi tehtud. Eriti meeldis mulle pearättide kasutamine soengutes, sest see tundus väga õige selle ajastu kohta.
Lavakujundus oleks võinud olla ruumikam, eriti tagataust. See oli küll väga detailide rohke ja hästi kujundatud, kuid parema meeleolu loomiseks oleks võinud olla vähemalt mõnedki detailid ruumilised . Esimeses vaatuses olev tagataust meeldis mulle kõige vähem, sest see oli liiga heledates toonides ja selle kaunistused ei paistnud nii hästi välja kui oleksid võinud.
Laval olid rekvisiidid hästi paigutatud ja hea oli veel see, et neid kasutati ka palju. Rekvisiidid aitasid mul paremini loo mõttest ja sisust aru saada. Valgusega mängides suudeti rekvisiidid väga hästi esile tuua.
Lauljad olid väga tasemel ja tundus, et nad tegid seda hinge ning armastusega. Kõige enam meeldis mulle Carmen, sest ta mängis oma rolli väga hästi ja see tuli tal suurepärastelt välja. Mulle meeldis ka Rahvusooperi poistekoori kasutamine. Poisid olid väga head lauljad, kuid kahjuks laulsid nad väga vähe.
Mulle ei meeldinud, et orkestrit oli liiga palju näha ja see riivas mu silma. Orkester oli muidu väga hea koosseisuga ja muusikud mängisid tasemel. Tore oli kuulda mõnda juba varem kuuldud pala, nagu näiteks „ Habanera “.
Etenduse meeleolu oli väga hea ja mulle tundus, et publikule meeldis see, mida nad kuulasid ja nägid. Mulle meeldis etendus väga, sest see oli väga põnev ja kõik näitlejad ja muusikud täitsid oma rolli suurepäraselt. Ma soovitaksin seda ka teistel vaatama minna. See ooperikülastus jääb mulle kindlasti pikaks ajaks meelde.
Simoona Peensalu
10C