Osades mängisid Oksana Volkova, Luc Robert, Heli Veskus, Jassi Zaharov jt. Selle ooperi on loonud helilooja G. Bizet ning libreto kirjutasid Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy. Ooperist olid mul kõrged ootused ning ma ei pidanud ka pettuma. Ooperi tegevuskohaks oli Hispaania. Laval olid inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Ooper rääkis mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi José armastusloost. Carmen oli ilus, temperamentne ja isekas tütarlaps. Tema tunded muutusid kergesti, lõpuks maksis see talle ta elu. Sisu oli huvitav, tegevuste muutus oli hästi lavastatud oli kerge jälgida ning arusaadav. Raskeks tegi kindlasti see, et etendus oli prantsuse keelne, kuid näitlejad suutsid sellele vaatamata olukorrad välja mängida. Ka süzee lugemine enne etendust aitas kõvasti kaasa. Lavadekoratsioonid olid minimalistlikud. Olid küll suured taustad, nö hooned,
Georges Bizet ooper „Carmen“ Mina käisin vaatamas kuulsat ooperit „Carmen“. See toimus 1. Novembril kell 19.00 rahvusoooper Estonias. Polnud varem seal teatris käinud ja selle suurus oli algul natuke ehmatav. Samuti oli see minu esimene ooper, kus oma elu jooksul käinud olen. Esinesid minu jaoks suhteliselt tundmatud näitlejad, sest ma pole väga suur ooperisõber. Oli palju andekaid lauljaid - Janne Ševtšenko, Kristel Pärtna, Aare Saal, Märt Jakobson. Rahvusooper Estonias toob „Carmeni“ publikuni eelmisest hooajast tuttav noor briti lavastaja Walter Sutcliffe, kelle fantaasiarohke lavalahendusega „Così fan tuttest“ kujunes hooaja menutükk. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer
Cosi fan Tutte-Nii teevad kõik naised W.A.MOZARTI KOOMILINE OOPER Käsin vaatamas 17.oktoobril 2009 Cosi fan Tutte`i Rahvusooper Estonias. Osades olid: Aile Asszonyi-Fiordiligi,Donabell õde Helen Lokuta-Dorabella,Fiordiligi õde Rauno Elp-Guglielmo,Fiordiligi armastatu Oliver Kuusik-Ferrando,Dorabella armastatu Mart Laur-Don Alfonso,vana filosoof Kristina Vähi-Despina,teenijanna Loominguline juht ja peadirigent-Arvo Volmer Arvo Volmer on Eesti silmapaistvamaid dirigente, alustas oma dirigendikarjääri 1985. aastal Estonia teatris
Kool Nimi klass NAHKHIIR Retsensioon Tallinn aasta 6. oktoobril toimus Rahvusooperis Estonia Johann Straussi operett " Nahkhiir". Opereti lavastajaks ja kunstnikuks on tuntud hollandlane Michiel Dijkema, kes on tuntud ka Gioachino Rossini koomilise ooperi "Tuhkatriinu" lavastajana. Opereti "Nahkhiir" dirigendiks oli Jüri Alperten. Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ning peadirigent aastail 2002-2004. Alperten on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. Nii oopereid, ballette, kui ka operette.* *-www.opera.ee-1464 (01.11.10) Opereti solistideks olid Heli Veskus, Urmas Põldma, Kristina Vähi, Mart Laur, Rauno Elp jt. Heli Veskus debüdeeris Rahvusooper Estonias aastal 1999 ning on saanud kümneid tõsiseid rolle, nagu näiteks: J. Straussi " Öö Veneetsias", Tsaikovski "Jevgeni Onegin " jne. Urmas Põldma on õppinud altsaksofoni erialal ning on lõpetanud ka puhkpilliorkestri dirigeerimise eriala. Alaltes aasast 2002 on Põldma Eston
Ooper “Carmen” Georges Bizet’ 18. novembril 2018 toimus Rahvusooper Estonias Georges Bizet’ ooper “Carmen”. Esinesid Rahvusooper Estonia lauljad, koor, orkester ja poistekoor. Peaosades olid Kai Rüütel (Carmen) ja Luc Robert (Don Jose) ning kõrvalosades Jassi Zahharov (Escamillo), Elena Bražnik (Micaela) ja paljud teised. Kai Rüütel (Carmen) on metsosopran, kes on esinenud väga paljudel lavadel üle maailma ning on omandanud magistrikraadi Hollandi ooperiakadeemias. Luc Robert (Don Jose) on tenor, kes õppis Quebeci konservatooriumis Montrealis
Referaat: "Minu veetelev leedi" Sisukord Sisukord ....................................................................................lk2 Autoritetes..................................................................................lk3 Etenduse ajalugu......................................................................lk4-6 Sisukokkuvõte (I vaatlus)..............................................................lk7 Sisukokkuvõte (II vaatlus).............................................................lk8 Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed...............................lk9-10 Peategelased.......................................................................lk11-13 Põgusalt Leedist tulevastel ja möödnund aastatel.....................lk14-15 Meedia.......................................................................................lk16 Minu muljed etendusest...............................................................lk17 Kas
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kõik kommentaarid