Johannes Chrysostomus Wolfangus Gottelieb Mozart (5)

Wolfgang Amadeus Mozart

1756-1791

Mozart ( tema täisnimi on Johannes Chrysostomus Wolfangus Gottelieb Mozart, ristinimi on Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart) sündis 22. jan Austrias Salzburgis, oli haruldase muusikalise kuulmisega ja mäluga. Isa Leopold Mozart oli silmapaistev helilooja ja muusikapedagoog. Isa andis pojale esimesed teadmised muusikateooriast, klaverimängust ja heliloomingu alustest. Samuti korraldas ta pojale esinemisi ja kontserte kogu Euroopas. W. oli kogu pere 7 ja viimane laps. Suureks kasvasid lastest vaid tema ja õde Maria-Anna kes oli samuti hea pianist .
Mozart mängis esimesed muusikapalad õe noodivihikust neljaaastaselt; viieaastaselt lõi esimesed klaveripalad. 1763- 1766 läks ta isaga Euroopasse turniirile kaasa ning ta õde mängis Louis XV´le Versailles ja George III´le Londonis.1764 aastal kirjutas ta oma esimesed kolm sümfooniat, samuti kohtas ta Johann Christian Bachi. Kõige rohkem mõjutas teda tutvus Bachiga, kelle eeskujul kirjutaski ta oma esimesed sümfooniad.
Rohked reisid olid lastele väga kurnavad, nad põdesid korduvalt raskeid haigusi, mis peatasid reise mitmeks kuuks. 1766.a. jõuti tagasi Salzburgi. Mozart sai nüüd tõsisemalt heliloominguga tegeleda, milleks oli intermeedium “Apollo ja Hyacinttus” 1967.a. asuti elama Viini, kus Mozart kirjutas oma esimese piduliku missa ja OB.
Teismeeas sai ta selgeks klaverimängu, viiuli –ja klavessiini mängimise. 1768 lõpetas ta oma esimese ooperi : La finita semplice. 1770-1773.a. tegid isa ja poeg 3 edukat reisi Itaaliasse. Mozarti võeti seal vastu kui tippheliloojat. Rooma paavst andis talle rüütli aunimetuse. Bologna Muusika Akadeemia võttis Mozarti oma auliikmeks, seal õppis ta kuulsaima muusikaõpetaja Samarantsi juures. 1772.a. tuli Salzburgis võimule piiskop Coloredo, kes oli väga range ja nõudlik inimene, ta nõudis Mozartilt täpset teenistust . Mozarti ringreisid jäid nüüd harvemaks, rohkem aega jäi heliloominguks. 70.ndatel aastatel komponeeris ta suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid, kirikusonaadid) ta lõi ka sümfooniaid mis olid jõulise ja dramaatilise iseloomuga. ( Roomas, on müüt, et Mozart osales Allergi’s Misere esinemises. Ta tahtis noote saada, kuid kui keegi ei nõustunud talle neid andma ning ta kirjutas muusika peast .1770 oli Mozarti esimene peamine ooper , Milanos. 1772 määrati kontsertmeisteriks orkestris Archbishopis Salzburgis ).
1777 – 1778.a. tegi Mozart reisi koos emaga Saksamaale Manheimi, seal armus ta 16- aastasse lauljasse Aloysia Webberisse. Isa käsul pidi M. siirduma kiiresti edasi Pariisi. Reis oli Mozarti jaoks raske. 3.juulil suri ta ema. Talle tulnud ühtegi head tööpakkumist ega tellimust , samuti lõppes suhe Aloysia’ga. Tagasipöördumine Salzburgi oli Mozarti jaoks vastumeelne, kuigi Isa oli muretsenud talle tööd, kuid Mozart rahulolematus oma töökohaga kasvas. 1781 .a. tekkis tal konflikt peapiiskopiga ja ta oli sunnitud töölt lahkuma.
Nüüd siirdus Mozart Viini, kus algas vabakutseline elu. Ta andis klaveritunde ja esines muusikasalongides. Perekond Webberid olid samuti kolinud Viini ja üürisid Mozartile toa. Mozarti uueks kiindumuseks sai Aloysia noorem õde Constance , nad abiellusid. 1787.a. tutvus M. Haydn’iga kellega tal tekkis hea loominguline kontakt, samuti tutvus ta parun von Swietoniga, kellel oli palju Bach’I teoste käsikirju. Mozart asus neid töötlema ja tegi neist hulgaliselt seadeid. Selle ajastu tähtsaimaks teoseks Singspiel “Haaremi rööv”. 80.ndatel oli tema loomingu kõrgperiood, andis ka hulgaliselt klaverikontserte.
1786 .a. kirjutas singspieli “Teatridirektor”, mille ettekanne ebaõnnestus. Samal aastal kirjutas ta ühe kuulsama OB “ Figaro pulma” See oli esimene ooper mille Mozart kirjutas ilma tellimuseta. 1787.a. tuli lavale uus ooper “Don Giovanni ” Mozart saavutas küll kuulsuse, kuid väärilist töökohta ta ei leidnud. 1787.a. nimetati ta siiski keiserlikuks kammermuusikuks. See tiitel tagas talle keskmise sissetuleku, Mozartit tunti kogu Euroopas, kuid sellega ei kaasnenud suuri tellimusi ja trükiväljaandeid. 1790.a. kirjutas ta OB “Cosi fan tutte ” 1791.a. kirjutas OS “Võluflööt” viimaseks tööks jäi reekviem 5.dets.
Mozarti tööd:
Muusika kolmel etappil:
Varajane - 1761-1772
Keskmine – 1772 - 1781
Hiline – 1781 – 1791 – parimad teadaolevad tööd.
Mozart lõi üle 600 heloloomingu, sealhulgas: üle 50 sümfoonia, 25 klaverikontserti, 12 viiulikontserti, 27 aaria kontserti, 17 klaverisonaadi jm.
Varajased tööd:
La finta semplice (1768)
Bastien und Batienne (1768)
Mitridate, re di Ponto (1770)
Keskmisd tööd:
Missa in C, Coronation Mass (1779)
Hilisemad tööd:
Idomeneo, re di Creta (1781)
The Abduction from Seraglio (1782)
Mass in C minor (1783)
The Marriage of Figaro (1786)
Don Giovanni (1787)
Cosi fan tutte (1790)
La Clemenza di Tito (1791)
The Magic Flute (1791)
Requiem (1791)
Samuti lõi Mozart palju valküüre, missasid, õhtujumalateenistusi, litaaniaid, lühikesi pühalikke töid, kiriku sonaate jm.
LOOMING:
Mozarti tähtsaim vaimulik teos oli reekviem, mille kirjutamine jäi tal pooleli ja mille lõpetas tema õpilane Franz Süssmayr. Reekviemis oli ühendatud kaasaaegne klassikaline stiil barokki kirikumuusika elementidega.
Siiski oli Mozart eelkõige ooperihelilooja, kuigi tema ooperi looming langeb kokku Gluck’I ooperireformide toimumise ajaga - need teda eriti ei mõjutanud – tema ooperites oli esiplaanil muusika, libreto pidi seda vaid toetama . Mozarti kõik tähtsamad ooperid sündisid tema elu lõpupoole Viinis .
Mozarti esimene Viini ooper oli “Haaremirööv” (1782) mis oli ühtlasi esimene tuntuim singspiel. Libreto oli saksakeelne ja sisuks armastus. Järgmine suurooper “Figaro pulm” oli tähtsaim teos OB stiilis, libreto kirjutas sellele klassikalise ajastu kuulsaim libretist Lorenzo da Ponte kirjanik Beaumarchais’e samanimelise komöödia järgi.
“Figaro pulm” on vaimukas lugu Sevilla habemeajajas Figaro ja toatüdruk Suzanni armuloost. Tegevus toimub ühe päeva jooksul. Pidevalt toimub kummalisi sündmusi, kokkulangevusi ja ootamatusi , millest Fiagro ja Suzanni võitjatena välja tulevad.
1787.a. lavastus ooper “Don Giovanni” – samuti da Ponte süzeega, mille aluseks on 2 Hispaania legendi – üks küünilisest võrgutajast don Giovannist ja teine kivist hauakujust, kes tuleb kätte maksma teda solvanud rüütlile. Selles ooperis segunevad OB ja OS jooned, mistõttu on seda nimetatud ka lõbusaks draamaks e. Dramma giacosa. Ebatavaline on, et süzeesse on kaasatud üleloomulikud jõud ja lõpp on dramaatiline.
Viimane da Ponte libretole oli “Cosi van tutte”, mis on oma olemuselt anektootilk OB – kaks sõpra panevad kihlveo peale proovile oma pruutide truuduse püüdes neid vastastikku võrgutada.
Mozarti viimane ooper on “Võluflööt”, kus on vastandatud kaks sümboolset võimu: võimuka ja valeliku öökuninganna pimeduseriik ja õiglase ning targa Sarasto valdused , mis on 2 noore armastuse lugu”.