Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" (4)

Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu"
Sergei Prokofjevi ooper Helilooja libreto Carlo Gozzi samanimelise komöödia ainetel Maailmaesietendus 30. detsembril 1921 Auditorium Theatreis. Esietendus Rahvusooper Estonias 28. jaanuaril 2010.
Muusikaline juht ja dirigent : Arvo Volmer Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva ) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf : Edvald Smirnov (Venemaa)
Osades: Mart Laur , Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts, Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov , Atlan Karp (Teater Vanemuine ), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson , Väino Puura , Heli Veskus , Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal , Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma , Maris Liloson jt.
Rahvusooper Estonia koor ja orkester Esitatakse eesti keeles.
Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on Itaalia commedia dell arte ehk improvisatsioonilise maskikomöödia järeltulija 20. sajandi vene helilooja nägemuses. Prokofjev kirjutas libreto ise, kasutades selleks V. Meierholdi, K. Vogaki ja V. Solovjovi mugandust C. Gozzi 1761. a. Loodud komöödiast. Gozzi sürrealistlik ja fantaasiarohke näidend inspireeris Prokofjevit looma meistriteost, milles põimuvad maagia , komöödia ja satiir . ,,Armastus kolme apelsini vastu" on mitmetasandiline teos : seda võib käsitleda kui näidendit näidendis, vaimukat kriitikat 20. sajandi ooperitraditsioonide aadressil või väitlemist päevapoliitilistel teemadel. Tõlgendusvõimaluste paljusus on teinud nii näidendist kui ooperist maiuspala lavastajatele ja kunstnikele. Esietendusele Ameerikas järgnes ooperi tohutu menu Venemaal. Eesti publiku südamed võitis 1991. a. Ugalas esietendunud ja pea kultuseni mängitud sõnalavastus. Estonias toob fantaasiaküllase kogupereetenduse lavale Dmitri Bertman, kelle ülimenukas Wallenbergi lavastus pälvis hiljuti mitmeid auhindu. Tegemist on igihalja ooperiga, kuid ,,Armastus kolme apelsini vastu" mängitakse Eestis esmakordselt.
28. jaanuaril käisin Rahvusooper Estonias vaatamas maailmakuulsat ooperilavastust ,,Armastus kolme apelsini vastu".
Absurdne lugu räägib noorest printsist, kes on neetud õela nõia poolt. Prints on suremas ravimatusse hüpohondriasse. Printsi edasine elu on täis juskui pikka kannatuste teekonda, mille lõpetab surm. Et ellu jääda, on ta sunnitud rändama väga kaugele kodust ning otsima üles kolm võluapelsini, mille sees elavad printsessid. Adaptatsioonis on kaasajastatud commedia dell'arte mõjusid ja üsna suur annus sürrealismi.
Kõige naljakam oli minu jaoks see, kuidas räägiti Printsi haigusest. Ta pidi olema : maksakahjustus, kopsuärritus, pulsisagedus väga kiire, seisund üliohtlik, külmavärnad, kiirelt ägenev melanhoonia ning traumeeritud valud vatsas. Kogu tegevus tiirles ainult Printsi ümber. Tema jaoks korraldati isegi suur pidu, et teda kasvõi natukeseks naerma ajada.
"Armastus kolme apelsini vastu" on Prokofjevi ooperitest kõige enam esitatum ja kuulub paljude ooperistuudiote püsirepertuaari.
Ooperi esietendus toimus Chicagos 30. detsember 1921 ja seda juhatas Prokofjev ise. Esietendusel esitati ooperit prantsuse keeles pealkirjaga "L' amour des trois oranges".
Ooperi kõige tuntum number on "Marss". Seda on kasutanud ka CBS seriaalis "The FBI in Peace and War" (1944 - 1958). Ka mina tundsin ooperit nautides loo ,,Marss" ära. Seda võib kirjeldada kui väga meeldejäävat, siirast, paeluvat ning kui üht väga huvitavat lugu.
Ka rütm oli terve ooperi vältel väga hea ning tempokas. Mitte kordagi ei jäänud aeg justkui seima või toppama . Kõik läks kiirelt, rütmikalt ning väga voolavalt . Mingeid takistusi või igavaid kohti minu jaoks ei tekkinud ning nautisin seda ooperit suurima rõõmuga.
Minu lemmiktegelane oli seal ooperis Partalone. Ta oli kõige vaimukam ning meeldejäävam tegelane. Kõik mis ta tegi või ütles, oli niivõrd humoorikas, et terve saal naeris pidevalt tema ütluste ja tegemiste peale. Kindlasti ta oli ka paljude teiste lemmik. Tegelikult mind hämmastas ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" just sellepärast, et mulle kohutavalt meeldisid kostüümid. Iga kostüümiga on nähtud nii palju vaeva. Naistel olid suured ja puhvis kleidid seljas . Kõik sätendasid ning särasid. Soengud olid kõigil nii uhked ja ilusad. Meestel seevastu oli kõigil korralik ülikond seljas. Just kostüümide pärast mulle ehk jääbki see ooper kõige enam meelde.
Kusagilt kuulsin, et mida väljend: ,,kolm apelsini" tegelikult tähendab. See pidi tähendama usku, lootust ning armastust. See on minu jaoks väga huvitav fakt.
Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et paremat ooperit ei oskakski ma tahta. Kõik oli täpselt paigas. Osatäitjad, kostüümid, orkester, süzee ning muusika .. kõik oli super . Peab ütlema, et midagi suurejoonelisemat ja meeldejäävamat polegi ma veel oma elus näinud. Soovitan kindlasti kõigile ja igas vanuses inimestele ning lähen kindlasti ka ise seda teinekord uuesti vaatama.
Brigitta Pärni 12b.