Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ballett „Onegin“ (1)

1 Hindamata
Punktid
BallettOnegin
Ballett Onegin toimus 13.novembril 2008 Tartus teater Vanemuine. Ballettis osalesid Vanemuise Sümfooniaorkester ja Vanemuise ballettitrupp. Vanemuise Ballettitruppi kuulusid: Mantas Daraškevicius, Hayley Jean Blackburn, Mai Kageyama, Ilja Mironov, Raminta Rudžionyte, Svetlana Danilova, Guy William Burden, Colin Thomas Maggs, Kristina Markevičiute ja palju teisi tantsijaid. Lavastuses kasutati erinevaid Pjotr Tšaikovski teoseid. Lavastuses mängitakse Onegini ja Tatjana keerukat armulugu, milles kord üks osapool kord teine ei ole rahul toimuva olukorraga. Lavastuse muusika läheb väga hästi kokku lavastuses toimuva sündmustikuga.
Balletis Onegini osa mänginud näitleja M. Daraškevicius on pärit Leedust , Vilniusest. Ta on sündinud 4. detsembril 1986 aastal. 2006. aastal lõpetas ta Vilniuse Balletikooli, peale seda oli ta Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri tantsija . Alates 2008 aastast on ta Vanemuise teatri balletiartist. Lavastuses Tatjana osa mänginud Hayley Jean Blackburn on pärit Inglismaalt ja ta on sündinud 1986 aasta 5. aprillil . 2005. aastal lõpetas ta Briti Kuningliku Balletikooli. Sama aasta veebruaris ja märtsis osales ta teiste Briti Kuningliku Balletikooli lõpetajatega turneel Jaapanis ja Ameerikas. Ta on veel elanud Saksamaal kus ta osales ka telesaates ja seriaalis. Alates 2005. aastast on ta Vanemuise teatri balletiartist.
Esinejate tantsuoskus oli väga hea, samuti oli seda ka sümfooniaorkestri oskus. Tuli ette ka ühe tantsija kukkumine , aga ta tuli sellest väga kiiresti välja ja tantsis väga ilusasti edasi. Lavastusse valitud muusika läks väga hästi kokku balletisüžeega. Enne lavastust lugesin läbi lavastuse lühikokkuvõtte, kui see oli läbi loetud oli väga hea jälgida ka balletis toimuvat. Kuna seal ei räägita ongi parem lugeda enne etendust läbi kokkuvõte, muidu ei saa midagi aru sellest, millest seal lavastuses räägitakse. Selleles lavastuses oli kasutatud väga palju erinevaid teoseid P.Tšaikovski loomingust. Heliteosed olid mõningal määral erinevad aga palju oli ka ühist. Kuna lavateos rääkis kahe inimese vahelistest tunnetest ja tegudest siis ei saanud seal seinast seina muusikat ikka olla. Kõik muusika oli seotud armastuse ja tunnetega. Ainult paar lugu olid teist- sugused , neid mängiti siis kui peeti duelli, ning kui Tatjana nägi unenägu.
Seal balletis rääkis kuidas Tatjanale hakkas meeldima Onegin ja kuidas Tatjana oma tundeid väljendab kirjutades Oneginile kirja. Onegin ei olnud aga tol hetkel Tatjanast huvitatud ja ei vastand tema tunnetele. Onegin filrdib aga Tatjana õega ning see ei meeldi viimase peigmehele . Too kutsub Onegini duellile ja peigmees Lensk sureb . Möödusid aastad ja Onegin oli ära välismaal. Tagasi tulles leiab ta eest Tatjana, kes on vahepeal juba abiellunud. Nüüd siis tunneb Onegin et ta armastab ja armastas Tatjanat, aga sel korral ei vasta Tatjana tema tunnetele, kuna ta on abielus ning Onegin jääb üksi.
Minu arvates oli balletti esitus pigem tavapärane ja korralik nagu armastuslugudes ikka. Ainult et see kord ei saanud armastajad lõpus kokku kuigi armastasid teineteist. Kuna ma ei ole eriti käinud ballette vaatamas siis ma ei oska ka midagi eriti oodata. Võibolla oleks tahtnud rohkem lavaefekte näha kuigi minu jaoks oli kõike piisavalt.
Meestekostüümid olid etenduses suhteliselt tumedates toonides ning kuna tegelasteks olid mõisates elavad inimesed, siis olid nad riides nagu härradele kohane. Naistantsijatel olid seljas ilusad, üldjuhul heledad pikad kleidid , mis olid hästi õhulised ja kerged. Kui naistantsijaid üles visati tundusid kleidid nende seljas veel õhulisematena.
Lavastuse tantsuseade oli väga hea. Kuna ballettis ei räägita üldse, siis tuleb see kõik,mida tahetakse öelda väljendada tantsides. Mina sain küll kõigest aru, minu jaoks oli see väga hea seade. Laval oli dekoratsioone vähe mitte nagu mõnes teatritükis. Kuna on vaja palju ruumi tantsimise jaoks siis kasutati ainult tagumisi dekoratsioone.
Minu jaoks oli see ballett hea, ei ole nuriseda millegi üle. Muusika oli meeldiv, tants, mida seal tantsiti oli ka ilus ja kostüümid veelgi ilusamad.
Ma olin küll käinud balletti vaatamas aga need olid palju aastaid tagasi ja mind ei ole kunagi ballett eriti huvitanud. Ning too kord ma ei saanud ka midagi aru, millest too etendus rääkis, kuna siis ma ei olnud läbi lugenud toda konkreetset balletti tutvustavat kokkuvõtet. Lõppkokkuvõtteks oli see hea lavastus nii muusikaliselt kui ka tantsuliselt.
Ballett- Onegin #1 Ballett- Onegin #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kai Lii Õppematerjali autor
Analüüs

Sarnased õppematerjalid

Retsensioon-ballett-Giselle
4
docx

Retsensioon, ballett "Giselle"

Aravete Keskkool Merit Kalamägi XI klass Retsensioon : Giselle Aravete 2009 Mina käisin 19.novembril Vanemuise kontserdimajas vaatamas balletti ,,Giselle". ,,Giselle" on Adolphe Adami ballett kahes vaatuses. See on lugu vastamata armastusest, hullusest, surmast ja kättemaksust. Kaunis talutüdruk Giselle armub krahv Albertisse, kes murrab ta südame. Helilooja Adolphe Adam Lavastaja Stanislav Feco (Tsehhi) Koreograaf Jean Coralli, Jules Perrot ja Marius Petipa järgi Stanislav Feco Kunstnik Charles Cusick-Smith (Sotimaa) Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Osatäitjad: Hayley Blackburn, Nashua Mironova, Mai Kageyama, Saori Nagata, Steven

Muusikaajalugu
Pähklipureja-P-Tšaikovski
2
docx

„Pähklipureja“ P. Tšaikovski

,,Pähklipureja" P. Tsaikovski Pähklipureja ballett toimus 17.01.2014 kell 19:00 Vanemuise teatris Tartus. Heliloojaks oli P.Tsaikovski. Koreograaf-lavastaja oli Pär Isberg Rootsist, Muusikajuht ja dirigent oli Lauri Sirp, lavakujunduse eest hoolitses Bo-Ruben Hedwall Rootsist, kostüümidega tegeles Ann- Mari Anttila Rootsist ja valguskunstnik oli Torkel Blomkvist Rootsist. Enamik esinejaid olid välismaalt. Osades olid: Benjamin Kyprianos, Matthew Jordan, Raminta Rudzionyte, Emma

Ballett
Põhjalik sisukokkuvõte Jevgeni Oneginist
17
doc

Põhjalik sisukokkuvõte Jevgeni Oneginist

Jevgeni Onegini sisukokkuvõte: Jevgeni Onegini peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spleen.

Kirjandus
Aleksander Puškin
38
doc

Aleksander Puškin

Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.......................................................................................................................... 9 Puskin Peterburis...........

Kirjandus
Kirjanduse arvestus
20
docx

Kirjanduse arvestus

aga aus ja väärikas ning ta ei suutis Claudiusele kätte maksta nii, et ta need loomuomadused säilitas. Ta suutis endale kindlaks jääda ning tegi oma otsused ise kellestki sõltumata. Näiteks Polonius käitus kuninga meele järele, Ophelia elas isa sõnade ja otsuste järgi oma elu. ,,Childe Haroldi palveränd" ,,Jevgeni Onegin" Romaani võib ju üldjoontes vaadelda,kui üht kurva armastuse lugu, kuid eelkõige on see tugevalt ühiskonnakriitiline teos. Romaani peategelane Jevgeni Onegin oli noor pealinna aristokraat.Ta oli saanud küll pealiskaudse kuid üsna laia haardega hariduse,oskas laitmatult prantsuse keelt, tundis aadliseltskonna käitumisreegleid ning valdas hästi suht- lemiskunsti. Kuid ta oli tark noormees ja taipas peagi,pealinna kõrgseltskond ei paku talle midagi. Ta sai aru, et ei suuda end sobitada pealinna aadliseltskonda. Onegin hakkas palju lugema,kuid seegi ei andnud rahu. Siis avanes tal võimalus sõita maale pärandust vastu võtma

Kirjandus
Kratt - E Tubin
14
docx

Kratt - E.Tubin

............... 7 Enda arvamus................................................................................................................. 9 Kasutatud allikad.......................................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Rahvusooperis Estonia koreograaf-lavastaja Marina Kesleri poolt lavastatud ballett ,,Kratt" on mütoloogial põhinev lugu rahast ja kasuahnusest, mis on päevakohane ka kaasajal. Ümberringi lainetab rahakeskne maailm, kus tundub, et raha olemasolu on elus kõige tähtsam ja selle eest saab kõike. Balletis kirjeldatu toimub ajal, mil meie esivanemad uskusid nõidadesse, tulihändadesse ja teistesse üleloomulikesse jõududesse. Etenduse sisu annab mõtteainet õigete valikute tegemiseks.

Ballett
Minu veetlev leedi
19
doc

Minu veetlev leedi

Referaat: "Minu veetelev leedi" Sisukord Sisukord ....................................................................................lk2 Autoritetes..................................................................................lk3 Etenduse ajalugu......................................................................lk4-6 Sisukokkuvõte (I vaatlus)..............................................................lk7 Sisukokkuvõte (II vaatlus).............................................................lk8 Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed...............................lk9-10 Peategelased.......................................................................lk11-13 Põgusalt Leedist tulevastel ja möödnund aastatel.....................lk14-15 Meedia.......................................................................................lk16 Minu muljed etendusest...............................................................lk17 Kas

Muusika
tom
98
rtf

tom

Kas sina tahtsid kunagi parun Renne'iga vahekorras olla? LJUBOV: Oi ei! Oh, Varenka! (Kaisutavad teineteist naerdes ja pisaraid valades.) (paus) Mis sa arvad, kas see võiks üldse olla imeline, kui kõik need lood kõrvale jätta, mis raamatutes on, nagu näiteks George Sandil? VARENKA: Mul ei oleks midagi selle vastu, kui see oleks... Jevgeni Onegin! LJUBOV: Jah! (kihistavad vandeseltslaslikult) Kas sulle ei tundu, et Nikolai Stankevits näeb niiviisi välja, nagu Onegin võiks välja näha? 14 VARENKA: Võib-olla ma kohtan oma Oneginit ja põgenen koos temaga ära. LJUBOV: (rabatult) Varenka! (paus) Puskinil, igatahes, jäi

Kirjandus- ja teatriteaduse alused




Kommentaarid (1)

Kasparoll profiilipilt
kaspar oll: Väga hea kokkuvõte!
14:49 13-04-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun