Muusikaretsensioon: ooper Carmen (0)

Retsensioon
Ooper „ Carmen “
Käisime 7. novembril rahvusooper Estonias vaatamas ooperit „Carmen”. Carmenit mängis Kai Rüütel ning Don Josed Luc Robert. Konsert kestis 3,5 tundi koos kahe vaheajaga. Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad . Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi . Alati ei saa elus kõike mida tahetakse. Kui keegi kedagi tõeliselt armastab, siis tuleb ta vabaks lasta ning kui armastus on vastastikune tullakse sinu juurde tagasi.
Esitati Georg Bizet ’i muusikat. Georg Bizet on helilooja , pärit Pariisist, kust ta sündis. Tema ametlik nimi on Alexandre -Cesar Leopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet’ks. Kui „Carmen“ 1875. aastal esmakordselt Pariisis lavale jõudis, peeti ooperi süžeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Bizet šokeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast – külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr Tšaikovski, mõistes teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: „Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas.“ Ja tal oli õigus, sest „ Carmenist “ õhkub tõelise elu hingust, kirge, vabadust ja dünaamikat.Bizet suri vaid kolm kuud pärast esietendust ega võinud aimatagi, et „Carmenist“ saab lühikese aja jooksul ooperiliteratuuri populaarsemaid teoseid, mida mängitakse kogu maailma ooperiteatrites ja et toreadoori laulust ning peategelase habaneerast saavad mitmetele põlvkondadele ooperimuusika sümbolid.
Eriliseks tegi selle ooperi kogu ooper ise. Lavaline liikumine oli lihtsalt hämmastav ning kõik need dekoratsioonid olid igaüks omal õigel kohal. Neid ei olnud palju ega ka vähe, vaid kõik sobis suurepäraselt. Erinevalt klassikalisest käsitlusest oli uus „Carmen“ rikastatud tekstidialoogidega, mida esitati kõneldes. Etendus oli väga dramaatiline mõnes kohas tekkis kohe selline küsimus, et mis nüüd edasi saab? See meenutab veidi ooperit, veidi muusikali , veidi sõnateatrit.
Muusika on lausa harukordne, see on ka kindlasti üks põhjustest, miks Carmen kuulub ühe enim mängitud ooperite hulka. Muusika, mille kõla paneb inimesi mõtlema ja ei jäta külmaks.Enamasti on ooperid tõsised aga selles ooperil leidus ka kohti, kus kogu saal lõkerdas naerda.Muusika oli väga vaheldusrikas ja temperamentne.Aeglustatud kohad olid ainult seal, kus taheti näidata tegelase kurbust või masendust.Selle ooperi mõistmine aga ei ole nii lihtne, kui tundub, kuna alati peab suutma lugeda ridade vahelt või püüda aru saada iga muusikariista räägitud loost .Samuti ei saa jätta mainimata nii tähtsa kontseti puhul väga uhkeid kostüüme, suurt saali, kus oli näha palju kõrgklassi inimesi ja muidugi oli ka pingutatud lava ehituse kohapealt.Iga viimane kui detail oli suurepärane.
Kõige rohkem meeldis mulle selles ooperis lugu „ Habanera “. Selle loo helilooja on G. Bizet, kes on ka selle ooperi lavastanud. See lugu on kirjutatud klassikalises stiilis. Esitamise tase oli minumeelest väga kõrge. Teda oli väga hea kuulata. Selle loo kuulamine tekitas positiivseid emotsioone, sest esitus oli väga hea. Lugu oli meeledejääv aga sellepärast, et olin seda ka ennem kuulnud , kuid ooperis kohapeal kuulates ei anna seda ikka võrrelda kassetimuusikaga. Teised lood olid ka muidugi ooperis head, kuid kõige meeldejäävam oli siiski Habanera, sest see sobis sinna suurepäraselt.
Kuna see oli minu esimene ooperikülastus, ei oska ma seda teiste ooperitega võrrelda. Aga see meeldis mulle, ning kindlasti lähen veel mingit teist ooperit vaatama. Teiste kontserditega, mida ma külastanud olen, seda ikka võrrelda eisaa, sest ooperilauljatel on ikka väga hea hääl, mida igaühel meist ikka pole. Selleks on ikka vaja ka annet . Kokkuvõttes aga oli etendus haarava ja põneva sisuga. Mulle meeldsisid enamus paladest ning mõned jäid isegi hiljem mõttes kummitma. Lavastus oli hästi korraldatud, kostüümid ajakohased ja huvitavad ning näitlejad täitsid oma rolli väga hästi. Mulle väga meeldis see ooper, ning kes pole käinud seda vaatamas, siis soovitan väga minna, sest see on vaatamist ja kuulamist väärt.