"...Mu elu polnudki ju muud kui saatusliku kohtumise eelpant ja ootus..." (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Kui palju see esitus just helilooja mõttemaailma avas?

Lõik failist

"...Mu elu polnudki ju muud kui saatusliku kohtumise eelpant ja ootus..."
Pjotr Tšaikovski ooper " Jevgeni Onegin "
Ooper toimus 28.10.2014 teatris Vanemuine (väikses majas ). Esinesid ooperilauljad nii Eestist kui välismaalt:

Annaliisa Pillak - Larina, mõisaproua
Valentina Kremen - Filipjevna, njnja
Linus Börjesson (Rootsi) - Jevgeni Onegin
Rolan Liiv (Soome) - Lenski
Märt Jakobson - Vürst Gremin
Karmen Puis - Tatjana
Teele Jõks - Olga
Jaan Willem Sibul - Rotnõi
Simo Breede - Zaretski
Aivar Kaseste - Triquet
German Gholami - Guillot

Lüürilised tseenid kolmes vaatuses , seitsmes pildis . Pjotr Tšaikovski libereto koostöös Konstantin Šilovskiga. Aleksandr Puškini samanimelise värssromaani põhjal. Konstantin Stanislavski 1992. aasta lavastuse reduktsioon. Taastatud arhiivimaterjalide põhjal. Vanemuise sümfooniaorkestrit dirigeeris Paul Mägi. Ooperi valdav meeleolu oli romantiline ja dramaatiline. Saalis valitses ootusärevus ja põnevus kõigi kolme vaatuse ajal.
Ooper iseenesest mõista koosneb ainult laulust ja muusikast. Kuna see oli mine elu esimene ooper, siis kuni lõpuni ootasin, et näitlejad vahepeal laulmise asemel paar sõna juttu ka ajaks. Pidin pettuma, nad ainult laulsid ja see väsitas kõrva ära küll. Kas põhjuseks on minu vilumatu kõrv või suur professionaalsus lauljate poolt, aga minu arvates oli see ooper väga hea! Inimese hääl suudab ikka üllatada. Lavastus üldiselt meelis mulle nii muusikalises kui visuaalses osas. Dekoratsioonid vastasid tollele ajajärgule ja näitlejate kostüümid andsid kogu loole viimase lihvi . Tantsud olid ajastukohased ja ilusad vaadata. Kleidid olid imekaunid. Panin tähele ka üht humoorikat fakti, nimelt paistis dekoratsioonakendest, mis olid vastas seinades - vasakul ja paremal, mõlemast päike sisse.
Solistidest: LINUS BÖRJESSON Tema lavadebüüt leidis aset 2006. aastal Marullo ja Ceprano rollidega Verdi ooperis „ Rigoletto “ Stockholmi Rahvaooperis. Börjesson on osalenud kontsertidel ja suurvormide ettekannetel: Mozarti „ Reekviem “, Sandströmi „Ordet“, Nielseni 3. sümfoonia . On pälvinud Rootsi Wagneri Ühingu Bayreuthi stipendiumi. TEELE JÕKS Tema repertuaaris on lai valik baroki ja hilisemate ajastute suurvorme. Tähtis osa Teele Jõksi interpreeditegevuses on 17. ja 18. sajandi kiriku- ja kammermuusikal, mida ta esitab koostöös ajastutruud esituslaadi taotlevate eesti muusikutega. Teele Jõks on laulu eriala, ooperistuudio ja barokkrepertuaari õppejõud Eesti Muusika - ja Teatriakadeemias ning õpetaja G. Otsa nim Tallinna muusikakoolis. VALENTINA KREMEN Alates 1981. aastast oli Valentina Kremen Vanemuise koorisolist, 2004. aastast töötab ta teatri ooperisolistina. Ta on pälvinud Georg Otsa nimelise preemia aastal 2010. KARMEN PUIS Vanemuise teatris aastast 1997. Ta on laulnud soolopartiisid paljudes suurvormides. Ta on pälvinud Wagneri-ühingu stipendiumi aastal 2006,Teater Vanemuine EMT Muusikapreemia aastal 2007, Georg Otsa nimelise auhinna 2010, Aasta vanemuislase 2011, Eesti Teatriliidu aastaauhinna 2012. ANNALIISA PILLAK On andnud soolokontserte Eestis, Soomes, Rootsis, Itaalias, Šveitsis ja Saksamaal. Ta on osalenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel. 2005. aastal pälvis II koha H. Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal I preemia ja 1995 III preemia Eesti noorte lauljate konkursil .
Kuulasin lisaks ooperis kuuldule keskkonnast "youtube" Pjotr Tšaikovski "Luikede järv" ja "Klaverikontsert nr 2 G- duur op 44 (III Allegro con fuoco)". Leian, et Tšaikovskil on üsna omapärane ja äratuntav stiil. On öeldud , et tema muusikat iseloomustab dramaatiline väljendusrikkus ja lüürilisus, mis on kohati peaaegu romantiliselt sentimentaalne. Ma nõustun sellega. Kindlasti said ooperisolistid tema muusika esitamisega väärikalt hakkama ja väärikalt seda minu arvates esitama peabki. Kui palju see esitus just helilooja mõttemaailma avas? Pigem avas minu arvates esitus Aleksandr Puškini mõttemaailma, kelle teosel "Jevgeni Onegin" ooper põhineb. Mõlemad mehed andsid ooperile oma osa: Puškin - üks vene kirjanduse rajajatest ja Tšaikovski esimene vene helilooja , kes saavutas tuntuse kogu maailmas. Nii suurte tegudega mehed, peavadki suurepärase ooperi valmis saama! Ooperis esitatud osad: Lenski aaria , Olga aaria, Onegini aaria, Tatjana aaria, Gremini aaria, Lõpulaul Onegini ja Tatjana poolt.
Ooperi valdkond on minule väga uus ja võrdlusmoment puudub. Ometi olen leidnud endale ühe kõrgemal tasemel hingearendus viisi. Konkreetselt ooper "Jevgeni Onegin" tekitas minus erinevaid tundeid. Muusika jäi küll rohkem taustale nende inimhääle keerutuste kõrval, aga ju siis ei olnud orkestri töös midagi nii kõrva piinavat, mida tähele panna. Soovitan kõigil kindlasti suhtuda ooperisse eelarvamusteta ja ise järele kuulata/vaadata.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

--Mu elu polnudki ju muud kui saatusliku kohtumise eelpant ja ootus-- #1

--Mu elu polnudki ju muud kui saatusliku kohtumise eelpant ja ootus-- #2

--Mu elu polnudki ju muud kui saatusliku kohtumise eelpant ja ootus-- #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lkristel Õppematerjali autor

Pjotr Tšaikovski ooper "Jevgeni Onegin" retsensioon. Ära on toodud lavastuses osalejate nimed ja nende eelnev tegevus lavalaudadel. Lisatud on oma arvamus.

Pjotr Tšaikovski ooper "Jevgeni Onegin" retsensioon arvustus vanemuine

Sarnased õppematerjalid

doc

Retsensioon Tšaikovski ooper ''Jevgeni Onegin''

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM OOPER JEVGENI ONEGIN Retsensioon Koostaja: Mehis Lõhmus Klass: 11B Juhendaja: Grete Koik Tallinn 2013 Mina käisin vaatamas 6. aprillil 2013 Pjotr Tsaikovski ooperit ,,Jevgeni Onegin''. Kontsert toimus õhtupoolikul Tartus Vanemuises. Ma ei valinud sihilikult seda kontserti, nimelt pidi minu ema seda vaatama minema aga teatud asjaoludel tema ei saanud minna ning ta andis piletid minule. Kuuldes, et mul on võimalus minna vaatama Pjotr Tsaikovski ooperit ,, Jevgeni Onegin'', teadsin ma kohe, et see on väga hea võimalus ühte ooperisse kord ka korralikult sisse sulanduda ja kõigest ilusti aru saada. Seda seetõttu, et olen varem selle ooperiteose raamatu näol läbi lugenud. Raamat mulle väga meeldis. Ooper oli küllaltki pikk, kaks tundi ja viiskümmend viis minutit. See oli jaotatud kahte vaatusesse, esimene vaatus veidi pikem ja teine lühem. Tegelase

Muusika

docx

Romantismiasjastu ooperid sel hooajal Eesti ooperilavadel

Romantismiasjastu ooperid sel hooajal Eesti ooperilavadel Rahvusooper Estonia: 1. Jevgeni Onegin- Pjotr Tšaikovski Konstantin Stanislavski 1922. aasta lavastuse redaktsioon. Taastatud arhiivimaterjalide põhjal. Aleksandr Puškini samanimelisele värssromaanile loodud ooper „Jevgeni Onegin“ on vaieldamatu meistriteos vene ooperiklassikas. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elupõletajast Oneginisse, kuid mees suhtub neiu tunnetesse üleolevalt. Aastaid hiljem kohtuvad nad uuesti ja Onegin näeb noort naist hoopis teise pilguga… Melanhoolne, igatsev, kirglik ja armastusest pakatav ooper pakub imekauneid voolavaid meloodiaid, nauditavaid koorinumbreid ja kaasahaaravat tantsumuusikat. 2. Padaemand- Pjort Tšaikovski Maailma ooperiklassikasse kuuluv „Padaemand“ on üks tuntumaid Tšaikovski lavateoseid, mida mängitakse kõikjal maailmas. Puškini novelli alusel loodud müstilise atmosfääriga ja romantilise muusikaga ooperis lõõmavad kired ja võitleva

Ooper

doc

Kontsert Kadrioru lossis

15.05.2010 Kadrioru loss Annaliisa Pillak (metsosopran), Jaanika Rand-Sirp (klaver) F. Liszt, J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end täiendamas Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E.Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W.A.Mozarti ,,Cosi fan tutte"), Cherubino (W.A.Mozarti ,,Figaro pul

Muusika

pptx

Rahvusromantilised koolkonnad: Venemaa

Rahvusromantilised koolkonnad: Venemaa Ooper Esimesed kutselised Vene heliloojad õppisid Itaalia helimeistrite käe all. Esimeseks ooperi teatriks võib pidada 1780. aastal avatud Petrovka teatrit Moskvas. Samal ajal alustas tegevust ka Moskva Suur Teater. 1860. aastal valmis Maria Teater, millest kujunes 19. sajandi teise poole Venemaa tähtsaim ooperikeskus. Mihhail Glinka 1804-1857 Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. Inspiratsiooniks olid heliloojale episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud ning olustik. Varsti pärast “Ivan Sussanini” esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. (Seal töötas kaks aastat) https://www.youtube.com/watch?v=6Ntbg2A9ht4 Glinka "Patriootlik laul" oli 1991–2000 Venemaa hümn. Mihhail Glinka suri 15. veebruaril 1857 Berliinis. Helilooja põrm toodi Peter

Muusika ajalugu

docx

Kontserdiretensioon

paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Rahvusooperis Estonia Sesto rollis W. A. Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud rahvusooperis Tuhkatriinu rollis G. Rossini ooperis "La Cenerentola", II Diplomaadina E.-S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris Vanemuine Nicklausse/La Muse rollis J. Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E. Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W. A. Mozarti ,,Cosi fan tutte"), Cherubino (W. A. Mozarti ,,Figaro pulm"), Olga (P. Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), II daam (W. A. Mozarti ,,Võluflööt"), Drayade (R. Straussi ,,Ariadne auf Naxos") jt. 2005. aastal sai Annaliisa II koha H. Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja aastal 1995 III preemia. Annaliisa on esinenud alates 2004

Muusikaajalugu

ppt

Aleksandr Puškin

Aleksandr Puškin Kairi Suigusaar • Täisnimi Aleksandr Sergejevitš Puškin Elulugu • Sündis 6.06.1799 Moskvas põlisaadliku pojana. • 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi. • 1817 lõpetas lütseumi ning ta määrati tööle välisministeeriumi. Elulugu • Aastatel 1820–1824 pagenduses Lõuna-Venemaal – kirjaniku loomingus romantismi õitseaeg. • Pagendusaastad Mihhailovskojes (1824–1826) tähistasid Puškini loomingus realismile üleminekut, huvi tärkamist Venemaa ajaloo sõlmpunktide vastu. • 1831 abiellus Natlaja Gontšarovatiga • 7.02 1837 pidas duelli oma naise pärast • Suri 10.02.1837 Luule • Varaseim säilinud • Eriti tundeerksalt luuletus 1813 väljendab poeet • Puškini lüürikat võib suhtumist oma jaotada poliitiliseks lemmikaastaaega ja armastusluuleks luuletuses “Sügis” • Ideaaliks kujunes • Om

Kirjandus

docx

Ooper tööleht

Ooper Täida lüngad! Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas kirjanduse (süžee), näitekunsti, kujutava kunsti (lavadekoratsioonid, kostüümid ), tantsu ja muusika. Kogu ooperi tekst esitatakse lauldes ja enamasti instrumentaalmuusika saatel. Seega väljendub muusika kaudu ooperi sündmuste käik ja tegelaste karakter. Selgita mõisted! LIBRETO - ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma PARTITUUR - heliteose kõigi partiide kohastikune üleskirjutus AVAMÄNG - lavalise tegevuseta sissejuhatus AARIA - orkestrisaatega solisti laul ooperis RETSITATIIV - jutustav kõnelaul ANSAMBEL - mitme tegelase üheaegne laul KOOR - etendab tavaliselt rahvast, annab tegevusele kirjelduse, kommenteerib seda OPERA SERIA – tõsine ooper OPERA BUFFA – koomiline ooper PROLOOG - lavalise tegevusega sissejuhatus EPILOOG - järelselgitus pärast viimast vaatust Ooperi ajaloost Ooper tekkis 16. -17.sajandi vahetusel Firenzes.

Muusika ajalugu

doc

Annaliisa Pillaku ja Jaanika Rand-Sirbi ettekanded

Muusikaretsensioon Annaliisa Pillak(metsosopran), Jaanika Rand-Sirp(klaver) Käisin kuulamas Kadrioru lossis Annaliisa Pillaku ja Jaanika Rand-Sirbi ettekandeid F. Liszt, J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi repertuaarist. Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood" jt. 20

Muusika

Rohkem sarnaseid