13. oktoobril 2007 Vanemuise väikeses majas. Lavastajaks oli Taisto Noor, kunstnikuks Aime Unt ning muusikajuhiks ja dirigendiks Lauri Sirp. Osatäitjateks olid: Atlan Karp või Eduards Cudakovs (Läti), Alla Popova, Kristian Benedikt (Leedu), Valentina Kremen, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Taavi Tampuu, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Alo Kurvits. Ooper on kolmes vaatuses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita
Retsensioon ,,Rigoletto" 6. detsembril kell 19.00 toimus Vanemuise väikeses majas Giuseppe Verdi ooper ,,Rigoletto". Ooperi muusikajuhiks ja dirigendiks oli Lauri Sirp, lavastaja Taisto Noor ning kunstnik oli Aime Unt. Solistid olid leedulane Kristian Benedikt, kes mängis Mantua hertsogi, Rigoletto osas Atlan Karp, Rigoletto tütart Gildat mängis leedulane Viktorija Stanelyte, palgamõrtsukas Sparafucilet Taisto Noor ja tema õde Maddalenat Valentina Kremen. Soliste saatis Vanemuise Sümfooniaorkester ning Vanemuise ooperikoor. Ooperi ,,Rigoletto" tegevus toimub 16. sajandil Mantuas ja selle lähiümbruses. Rigoletto on Mantua hertsogi õuenarr, kellel on tütar Gilda. Gilda ja hertsog armuvad, aga Rigoletto üritab oma kaunist tütart välismaailmast eemal hoida ning ei luba tal eriti kodust väljas käia
Rigoletto Giuseppe Verdi (1813-1901) Ooper on neljas vaatluses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. I vaatluses toimub õueball Mantua Hertsogi juures. Hertsog on armuseikleja ja kergemeelne elunautija, kellele on silmahakanud võluv tundmatu neiu, keda ta kohtas kirikus. Ballil on hertsogi kaaslaseks tema õuenarr Rigoletto, keda ei armastata ning keda
Rigoletto Helilooja: Giuseppe Verdi Libereto autor: Francesco Maria Piave Victor Hugo näidendi "Kuningas lõbutseb" ("Le roy s'amuse") ainetel Esietendus: Veneetsias, La Fenice teatris 11. Märtsil 1851 aastal. Keel: Itaalia keel Tegelased: Rigoletto (bariton) Mantua hertsog (tenor) Krahvinna Ceprano (sopran) Marullo (bariton) Krahv Monterone (bass) Gilda, Rigoletto tütar (sopran) Sparafucile (bass) Maddalena, tema õde (metsosopran) Giovanna (alt) Koosneb kolmest vaadlusest. Sisukokkuvõte: See on lugu pimedast armastusest, reetmisest ja kättemaksust
,,Erani", ,,Kaks Foscarit", ,,Jeanne d'Arc", ,,Alzira", ,,Attila", ,,Macbeth", ,,Röövlid", ,,Korsaar", ,,Legano lahing", ,,Luisa Miller", ,,Stiffelio", ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Sitsiilia verepulm", ,,Simon Boccanegra", ,,Maskiball", ,,Saatuse jõud", ,,Don Carlos", ,,Aida", ,,Othello", ,,Falstaff". ,,Rigoletto" Victor Hugo näidendi ,,Kuningal on lõbus" põhjal valminud ooper pajatab loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib. Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta. Kirjutades ooperi, mis koosneb peaaegu täielikult duettidest, unustamata samas itaalia ooperipubliku nõudlust aariate järele, ühendab Verdi oma ooperis kaks ooperitraditsiooni. ,,Rigolettos" saavad kokku vana ja uus maailm traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama
Giuseppe Verdi Rigoletto I VAATUS Esimene pilt 16. Sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema küürakas õuenarr Rigoletto. Rigolettot ei armastata. Teda peetakse ta terava, õukondlaste pahesid ja tühisust paljastava keele pärast õelaks. Õukondlased plaanivad Rigolettole kätte maksta: kavatsetakse röövida ta armuke, keda kuulu järgi varjatavat linnaäärses majakeses. Rigoletto, kes midagi ei aima, on taasleidnud pilkealuse; seekord on selleks eakas krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogi kui ka narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele
Giuseppe Verdi Rigoletto - minu ooperielamus Minu esimene peaaegu ooperikogemus Ühel ilusal päeval teatati meile, et läheme kogu klassiga pealinna ooperit vaatama. Enamus meist sellest väga vaimustuses polnud, kuid sellegipoolest veeti ennast kohustuslikus korras kohale. Ooperiks, mida meile näidati oli Rigoletto – Giuseppe Verdi poolt kirjutatud ooperiklassika ning meie saime näha antud tüki peaproovi. Millise mulje jättis ooperiklassika peaaegu etendus mulle, ooperivõhikule? Saali jõudes ootas meid tore vastuvõtt. Enne algust öeldi veel, et etendus katkestatakse vaid juhul, kui laval peaks toimuma täielik kaos. Tuli aga välja, et esimese poole tunni jooksul võisime kogeda vähemalt viite väiksemat ja suuremat katkestust, mis olid enamjaolt tingitud orkestri ja lauljate ebakõlast
,,Rigoletto" Retsensioon Pühapäeval, 7. mail, käisin rahvusooper Estonia vaatamas G. Verdi ooperit ,,Rigoletto". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega ja see jättis mulle väga positiivse mulje. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Arvo Volmer, Jüri Alperten Lavastaja: Neeme Kuningas Kunstnik: KustavAgu Püüman Valguskunstnik: Neeme Jõe Osades: Urmas Põldma, Rauno Elp, Angelika Mikk, Mart Laur, Juuli Lill, Ülle Tundla, Märt Jakobson, René Soom, Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Valentina Taluma, Vladislav Horuzenko, Kristina Vähi Kestus oli 2 tundi ja 20 minutit. Etendus oli itaalia keeles eesti ja inglisekeelsete tiitritega. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (18131901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolisheroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". Vi
Kõik kommentaarid