Kolmap�eval, 7.m�rtsil, k�isin Estonia
teatris vaatamas G.
Verdi ooperit �La
Traviata �. Tegemist oli
minu esimese ooperik�lastusega. Ja �llatuslikult v�ga
positiivse elamusega.
Libreto autor on Francesco Maria Piave.
Orkestri
dirigent oli
Erki Pehk, osades
Irina Dubrovskaya (
Violetta ),
Helen Lokuta (
Flora ), �lle
Tundla (teenijanna Annina), Urmas P�ldma (
Alfredo ),
Aare Saal (Alfredo isa
Georges), Andres K�ster (Gaston),
Voldemar Kuslap (
parun Douphal),
Priit Volmer (
markii d�Obigny), Mart Laur (
doktor Grenvil),
Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komission��r).
Balletisolistid olid Galina Lau? ja
Andrei Mihnevit?.
Ballik�lalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid.
Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi
itaalia keeles, sisu j�udis
minuni eestikeelse s�nkroont�lke
abil.
�La Traviata� peosat�itja
sopran Irina
Dubrovskaya on s�
ndinud 1981.a. Ust-Ilimskis.Ta on l�
petanud Glinka -nimelise riikliku konsrvatooriumi 2004.a. ja 2005.a. j�tkas
�pinguid G:Vishnevskoi juures. 2006.a. augustist t��tab edukalt
solistina , olles andnud kontserte paljudes linnades.
Itaalia
helilooja Giuseppe Verdi (
1813 -1901)
kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai
tuntuks ajaloolis-
heroiline �Nabucco�,
populaarsemad on veel �Attila�,
�Macbeth�, �
Rigoletto �, �Luisa
Miller �, �Trubaduur�,
�
Maskiball �, �Aida�, �
Othello �.
�La Traviata� libreto p�
hineb t�estis�ndinud lool, mille
protot ��pideks on
Alexandre Dumas-noorem ja Pariisi kuulus kurtisaan Marie Duplessis. Teose
aluseks on Alexandre Dumas
noorema romaan �Kameeliadaam�. Verdit
k�
itis �Kameeliadaami� s�?ee ka tema enda eluk�igu t�ttu-
p�rast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise
lauljatari Giuseppina Strepponiga.
�La Traviata� peaks t�hendama `naist kes
kaldus k�
rvale ` v�i `eksinut`.
Ooperist on inspireeritud ka �ks
viimase aja kassahitte �Moulin
Rouge �. Samuti on selle p�hjal
v�ndatud film.
La Traviata on Verdi parimaid ja realistlikuima
s�?
eega oopereid, itaalia romantilise ooperi p�rl.
Esietendus toimus
1853 .aastal
Veneetsia Teatro La Fenice ooperiteatris, l�ppedes
t�ieliku l�bikukkumisega. Ooperi algne pealkiri oli �Armastus
ja surm�. Libreto kutusus esile vaidlusi ja pahameelt. Verdit
s��distati prantsuse demoraliseerunud kirjanduse propageerimises
ja heideti ette �lla romantilise kangelanna asendamist �hiskonna
heidiku, poolilmadaamiga. Tolleaegsele publikule oli ?okeeriv n�ha
ooperilaval olustikulise s�?eega kaasaega. Traditsiooniliselt surid
ooperikangelased ikka m�rgi v�i m��ga l�bi, mitte
tuberkuloosi. Aasta hiljem saavutas
ooper pisut muudetud kujul ja
silmapaistvate lauljtega tohutu kuulsuse. T�naseks on La Traviatast
kujunenud �ks maailma tippteoseid, mida m�ngitakse
p�sirepertuaarina k�
igis kuulsamates ooperiteatrites.
Estonia teatris on praegune,
Neeme Kuninga
lavastus juba kaheksas ja p�sinud �
heksa aastat publiku lemmikute
seas.
Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus t�histatakse
kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. K�laliste
seas on ka �sja provintsist naasnud pisut infantiilne noor aadlik
Alfredo Germont, kes r��gib Violettale oma tunnetest. Kingiks
saab ta kameelia�ie ning loa tulla tagasi, kui see on n�rtsinud.
Alfredo armub kaunisse kurtisaani ning koos alustatakse uut �nnelikku
elu. Nii algab peategelaste
armastuslugu . Kuid noorte joovastus ei
kesta kaua. Alfredo isa,
aristokraatlik vanah�rra ja traditsioonide
austaja ei saa lubada, et �ks kergemeelne v�rgutaja r��vib
temalt poja, r�vetades nii perekonna au. Ta n�uab Violettalt
Alfredost loobumist. Violetta
loobub oma �nnest armastatu tuleviku
nimel.
Kusjuures ta teab t�pselt, et tal ei ole enam kaua elada
j��nud. Noorte armastus saab traagilise l�pu.
5 1 5 4 3 4 5
Ooperi l�bivateks teemadeks on armastuse maine
ja taevane
poolus ; armastus, patt, surm,
lunastus . Ilmselt p�hineb
ooperi populaarsus just nende kahe
pooluse edukal kokkuviimisel.
Poolilmadaam Violetta sureb
lavastaja tahtel
valges voodis nagu ausammas
iseendale - p�sti seistes, inglitiivana
valgete siidiribade vahel, �lalt tuleva helenduse poole sirutudes.
Kurtisaan l�heb
taevasse .
Ooperi tekst r��gib selget keelt: m��dav
seksuaalsus on p�h, ainult l�pmatu passiivsus, askees,
ohverdamine , kannatused, haigus ja surm v�ivad seda lunastada.
Naine on see, kes vastutab, valikuid tehes moraali loob ja �leval
hoiab.Mehed vaid j�lgivad m�ngu, m�istavad hukka, annavad
andeks.
Lavastuse hoidis suurel m��ral �leval
orkester , mis ps�hholoogilise draama k��nud t�pselt ja
tundlikult esile t�i ja t�husalt lavastuse k�igus tekkivaid
�
auke � t�itis.
Ooperi keskpunktiks on siiski Violetta roll,
noorte sopranite lauljameisterlikkuse proovikivi, kogenud
staaride leivanumber.
Peaosa kandnud venelannast sopran Irina Dubrovskaya oli
Violetta rollis alguses kirglik, armstusest loobudes ja haiguse
s�venedes muutus aga allaheitlikumaks, luues enda �
mber m�rtri
oreooli. H��l muutus vaikseks (
piano ), j�uetuks, kuid oli
endiselt soojusest tulvil. Vokaalselt
veenev osat�itmine l�i
romantilise atmosf��ri.
N�rgemaks j�i Urmas P�ldma Alfredona.
Kohati tuli naeruturtsatuski peale, kui Irina ta lihtsalt �le
laulis . Temast m�rksa paremini sai oma rolliga hakkama Aare Saal
Georges Germontina, moondudes rangest kohtum�istjast isalikuks
andestajaks. Mitmek�lgse ja hea karakteritunnetusega oli tema
etenduse teiseks tugipunktiks. Minu arvates oli tegemist v�ga
professionaalse osat�itmisega.
S�mpaatselt olid lauldud k�rvalrollid, eriti
j�i meelde Helen Lokuta maskiballi perenaise Florana.
Lavakujunduses domineerisid l�htrid ja
peeglid , mis l�id vajaliku ruumitunde. Meelde j�i hiigelpuu teise
vaatuse armuid�lli taustana, samuti l�ppvaatuses Violetta voodi
kohal olevad siidiribad. Hea oli ka Flora punane ballikleit.
Kogu ooper oli v�ga s�nnis,ja traditsiooni
j�rgiv. Minu arvates oleksid n�itlejad v�inud oma emotsioone
palju tugevamalt v�ljendada. Prantsuse l�buelu aspektid ei tulnud
ehk nii h�sti esile, kui mulle oleks meeldinud. Naistelt oleksin
oodanud ehk pisut paljastavamaid kost��me.
Uskumatul
kombel ei ole selline suur ohvrimeelne
armastuslugu ka t�nap�eval moest l�inud. Armastus ja surm, patt
ja lunastus t�mbavad ikka ligi. T�nases maailmas on tiisikus
asendunud aidsiga, kameeliadaamid homoerootikaga. Aga teema ikkagi
kuum. Kas n��disaegne Traviata?
Uudne kogemus oli, pakkus m�tlemisainet. Igati positiivne.
Kõik kommentaarid