La Traviata (7)

Kolmap�eval, 7.m�rtsil, k�isin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit �La Traviata �. Tegemist oli minu esimese ooperik�lastusega. Ja �llatuslikult v�ga positiivse elamusega.
Libreto autor on Francesco Maria Piave.
Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya ( Violetta ), Helen Lokuta ( Flora ), �lle Tundla (teenijanna Annina), Urmas P�ldma ( Alfredo ), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres K�ster (Gaston), Voldemar Kuslap ( parun Douphal), Priit Volmer ( markii d�Obigny), Mart Laur ( doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komission��r). Balletisolistid olid Galina Lau? ja Andrei Mihnevit?. Ballik�lalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid.
Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, sisu j�udis minuni eestikeelse s�nkroont�lke abil.
�La Traviata� peosat�itja sopran Irina Dubrovskaya on s� ndinud 1981.a. Ust-Ilimskis.Ta on l� petanud Glinka -nimelise riikliku konsrvatooriumi 2004.a. ja 2005.a. j�tkas �pinguid G:Vishnevskoi juures. 2006.a. augustist t��tab edukalt solistina , olles andnud kontserte paljudes linnades.
Itaalia helilooja Giuseppe Verdi ( 1813 -1901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolis- heroiline �Nabucco�, populaarsemad on veel �Attila�, �Macbeth�, � Rigoletto �, �Luisa Miller �, �Trubaduur�, � Maskiball �, �Aida�, � Othello �.
�La Traviata� libreto p� hineb t�estis�ndinud lool, mille protot ��pideks on Alexandre Dumas-noorem ja Pariisi kuulus kurtisaan Marie Duplessis. Teose aluseks on Alexandre Dumas noorema romaan �Kameeliadaam�. Verdit k� itis �Kameeliadaami� s�?ee ka tema enda eluk�igu t�ttu- p�rast esimese abikaasa surma elas helilooja aastaid koos endise lauljatari Giuseppina Strepponiga.
�La Traviata� peaks t�hendama `naist kes kaldus k� rvale ` v�i `eksinut`. Ooperist on inspireeritud ka �ks viimase aja kassahitte �Moulin Rouge �. Samuti on selle p�hjal v�ndatud film.
La Traviata on Verdi parimaid ja realistlikuima s�? eega oopereid, itaalia romantilise ooperi p�rl. Esietendus toimus 1853 .aastal Veneetsia Teatro La Fenice ooperiteatris, l�ppedes t�ieliku l�bikukkumisega. Ooperi algne pealkiri oli �Armastus ja surm�. Libreto kutusus esile vaidlusi ja pahameelt. Verdit s��distati prantsuse demoraliseerunud kirjanduse propageerimises ja heideti ette �lla romantilise kangelanna asendamist �hiskonna heidiku, poolilmadaamiga. Tolleaegsele publikule oli ?okeeriv n�ha ooperilaval olustikulise s�?eega kaasaega. Traditsiooniliselt surid ooperikangelased ikka m�rgi v�i m��ga l�bi, mitte tuberkuloosi. Aasta hiljem saavutas ooper pisut muudetud kujul ja silmapaistvate lauljtega tohutu kuulsuse. T�naseks on La Traviatast kujunenud �ks maailma tippteoseid, mida m�ngitakse p�sirepertuaarina k� igis kuulsamates ooperiteatrites.
Estonia teatris on praegune, Neeme Kuninga lavastus juba kaheksas ja p�sinud � heksa aastat publiku lemmikute seas.
Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus t�histatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. K�laliste seas on ka �sja provintsist naasnud pisut infantiilne noor aadlik Alfredo Germont, kes r��gib Violettale oma tunnetest. Kingiks saab ta kameelia�ie ning loa tulla tagasi, kui see on n�rtsinud. Alfredo armub kaunisse kurtisaani ning koos alustatakse uut �nnelikku elu. Nii algab peategelaste armastuslugu . Kuid noorte joovastus ei kesta kaua. Alfredo isa, aristokraatlik vanah�rra ja traditsioonide austaja ei saa lubada, et �ks kergemeelne v�rgutaja r��vib temalt poja, r�vetades nii perekonna au. Ta n�uab Violettalt Alfredost loobumist. Violetta loobub oma �nnest armastatu tuleviku nimel. Kusjuures ta teab t�pselt, et tal ei ole enam kaua elada j��nud. Noorte armastus saab traagilise l�pu. 5 1 5 4 3 4 5 Ooperi l�bivateks teemadeks on armastuse maine ja taevane poolus ; armastus, patt, surm, lunastus . Ilmselt p�hineb ooperi populaarsus just nende kahe pooluse edukal kokkuviimisel.
Poolilmadaam Violetta sureb lavastaja tahtel valges voodis nagu ausammas iseendale - p�sti seistes, inglitiivana valgete siidiribade vahel, �lalt tuleva helenduse poole sirutudes. Kurtisaan l�heb taevasse .
Ooperi tekst r��gib selget keelt: m��dav seksuaalsus on p�h, ainult l�pmatu passiivsus, askees, ohverdamine , kannatused, haigus ja surm v�ivad seda lunastada. Naine on see, kes vastutab, valikuid tehes moraali loob ja �leval hoiab.Mehed vaid j�lgivad m�ngu, m�istavad hukka, annavad andeks.
Lavastuse hoidis suurel m��ral �leval orkester , mis ps�hholoogilise draama k��nud t�pselt ja tundlikult esile t�i ja t�husalt lavastuse k�igus tekkivaid � auke � t�itis.
Ooperi keskpunktiks on siiski Violetta roll, noorte sopranite lauljameisterlikkuse proovikivi, kogenud staaride leivanumber. Peaosa kandnud venelannast sopran Irina Dubrovskaya oli Violetta rollis alguses kirglik, armstusest loobudes ja haiguse s�venedes muutus aga allaheitlikumaks, luues enda � mber m�rtri oreooli. H��l muutus vaikseks ( piano ), j�uetuks, kuid oli endiselt soojusest tulvil. Vokaalselt veenev osat�itmine l�i romantilise atmosf��ri.
N�rgemaks j�i Urmas P�ldma Alfredona. Kohati tuli naeruturtsatuski peale, kui Irina ta lihtsalt �le laulis . Temast m�rksa paremini sai oma rolliga hakkama Aare Saal Georges Germontina, moondudes rangest kohtum�istjast isalikuks andestajaks. Mitmek�lgse ja hea karakteritunnetusega oli tema etenduse teiseks tugipunktiks. Minu arvates oli tegemist v�ga professionaalse osat�itmisega.
S�mpaatselt olid lauldud k�rvalrollid, eriti j�i meelde Helen Lokuta maskiballi perenaise Florana.
Lavakujunduses domineerisid l�htrid ja peeglid , mis l�id vajaliku ruumitunde. Meelde j�i hiigelpuu teise vaatuse armuid�lli taustana, samuti l�ppvaatuses Violetta voodi kohal olevad siidiribad. Hea oli ka Flora punane ballikleit.
Kogu ooper oli v�ga s�nnis,ja traditsiooni j�rgiv. Minu arvates oleksid n�itlejad v�inud oma emotsioone palju tugevamalt v�ljendada. Prantsuse l�buelu aspektid ei tulnud ehk nii h�sti esile, kui mulle oleks meeldinud. Naistelt oleksin oodanud ehk pisut paljastavamaid kost��me.
Uskumatul kombel ei ole selline suur ohvrimeelne armastuslugu ka t�nap�eval moest l�inud. Armastus ja surm, patt ja lunastus t�mbavad ikka ligi. T�nases maailmas on tiisikus asendunud aidsiga, kameeliadaamid homoerootikaga. Aga teema ikkagi kuum. Kas n��disaegne Traviata?
Uudne kogemus oli, pakkus m�tlemisainet. Igati positiivne.