,,Lõõgastumine on sama oluline kui keskenduminegi. See alandab vererõhku, vähendab pulsi ja hingamise sagedust, lõdvestab lihaseid, parandab ainevahetust, tõstab organismi hapnikuga varustatust, lisab enesekindlust, lubab väsimusest välja puhata ja tagab hea une." Loovtegevused nagu joonistamine, laulmine, tantsimine ja käsitöö rahustavad ja muudavad meeleolu. Pingetest aitab vabaneda omaette ümisemine ja iseendaga rääkimine või vastupidi sõpradega aja veetmine, näiteks muusika kuulmine ja sportimine. Samuti aitab lugemine, filmi vaatamine, teatris käimine ja muu meeldiva planeerimine. Stressist jagu saamiseks ma käisin mere ääres jalutamas, aeg-ajalt kui tuju tekkis joonistasin või maalisin tunnikese, samal ajal kuulasin rahustavat muusikat. Ise arvan, et kõige rohkem aitas mind see, et hakkasin rohkem aega kulutama sportimisele: nüüd on juba harjumuseks saanud jooksmas ja iganädalane jõusaalis käimine. Tahaksin veel ära mainida, et alati ei ole stress halb
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -3- SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulam...
sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist; Munasarjad Östrogeen- reguleerib emaslooma sekundaarsed sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist; Progesteroon- kollakeha hormoon; Platsenta Progesteroon; Östrogeen; -endorfiin; Psüühilised e. tunnetusprotsessid- protsessid, mille abil õpib loom tundma ümbritsevat keskkonda. Aisting- lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi Väliskeskkonna aistingud nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, temperatuur, puudutamine, liigutamine, tasakaal ja valu Sisekeskkonna e. orgaanilised aistingud Taju- vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Koosneb aistingutest. Nägemistaju Ruumitaju Ajataju Liikumistaju jne. Mälu- tagab informatsiooni säilitamise ja edasise kasutamise. Motivatsioon- looma püüdlus rahuldada elulisi vajadusi. Motiiv- psüühiline nähtus, mis on tegevuse või toimingu subjektipoolne põhjustaja
tema silmis on nii täiuslik, et ei suutunud oma käitumisega mitte ühtegi viga teha, kuigi ta vahel ei saanud aru oma naise käitumisest. Oli ,,pime" mees, et ei taibanud Emma suhteid Leoni ja Rodolphe'iga. Aeglane ja natuke juhmi võitu. Pärast naise surma, saanud teada naise abielu reetmiste kohta, suri ta murtud mehena. Monsieur Homais - apteeker, klatsimoor, upsakas, uhkeldaja, enesearmastaja. Aitab Charles'il nime teha kohaliku arstina. Talle meeldib iseenda hääle kuulmine ja tema pikkades ja pidevates analüüsides või kommentaarides, ei puudu mingid näiteid. Kohati väga pugev mees. Talle meeldib vaielda kohaliku peestriga usu teemadel. Emma arvates on ta täiesti tülgastavalt igav ehk siis täielik vastand talle. Leon - Emma sõber, hiljem armuke; advokaadi büroo abiline. Kolib Emmast kaugemale pärast oma armastuse avaldamist, lootes teda unustada. Hiljem taas kohtudes, tänu oma
Eesti nahkhiired Kes on nahkhiired? Kes on nahkhiired? Hõimkond – keelikloomad (Chordata) Klass – imetajad (Mammalia) Selts – käsitiivalised (Chiroptera) Chiroptera = cheiros (käsi) + pteros (tiib) Nahkhiire ehitus Tagajäsemed Saba ja sabalennus Pöial Esijäsemed Külglennus V sõrm II sõrm III sõrm IV sõrm Milliseid nahkhiiri maailmas leidub? Käsitiivaliste selts on mitmekesine Mida nahkhiired söövad? • Nektar • Puuviljad • Putukad • Teised selgrootud • Kala • Imetajate ja lindude veri Kajalokatsioon • Nahkhiired orienteeruvad kajalokatsiooni abil. • Väljastatud ultraheli (sinine) põrkub objektidelt t...
Naerulohukesed põskedes Naerulohukesed puuduvad juuste kasv lauba keskjoonel juuste piire laubal sirge tömp pöial normaalne pöial varane kiilaspäisus (meestel) normaalne juuksekasv pruun juuksevärvus blond juuksevärvus mittepunapäisus punapäisus pruunid silmad hallid või sinised silmad tedretähnilisus ühtlane pigmentatsioon normaalne nägevus lühinägevus normaalne kuulmine kurtus kõrvanibud vabalt kõrvanibud kinnikasvanud keele torru ajamine Indiviidi genotüübi väljaselgitamist tema sugupuu abil nimetatakse genealoogiliseks meetodiks. Intermediaarsus
Karikloote etapil arenevad välja lootelehed -> püsivad organid 23. Vaegmoone, täismoone, otsene areng. Valmik -> muna -> vastne ->> Vaegmoone (rohutirts, kiil) Valmik -> muna -> vastne -> nukk ->> Täismoone (liblikad, kärbsed) Otsene areng imetajad, linnud, roomajad. (järglane on kohe samasugune nagu ema) 24. Kuidas jaguneb inimese närvisüsteem? · Kesknärvisüsteem Peaaju : Suuraju nägemine, kuulmine, mõtlemine, haistmine. Väikeaju ööpäevased rütmid. Piklikaju hingamise regulatsioon süsihappegaasi sisalduse alusel vees. 25. Mis on sünaps? Mis seal toimub ja mille abil? Koht, kus impulss kandub edasi ühe närviraku neuriidilt teise närviraku dendriidile mediaatorite abil. Neuriit dendriit 26. Mälu liigid - Sensoorne mälu ununeb kohe
Laps omandab uusi sõnu aeglaselt. Sõnal ja objektil sarnasust pole, neid ühendab ainult tähendus. Sõna tähendus on kasutamine objektide äratundmisele ja oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasuse leidmisele. On vaja ära tunda emotsionaalselt oluline isik, asi või tegevus, neid tähistavad täiskasvanu sõnad ning märgata oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasust. Seega esimeste sõnade kasutamine on pika arengu tulemus: objekti eristamine, kuulmine sõna, lalin (kõnemotoorika), seosed: sõna- objekt, lalinsõna-sõna, jäljendamine (kalduvus imiteerida täiskasvanut). Selles vanuses laste sõna hääldus on muutlik: silbid lihtsustuvad, hääliku-ühendis säilib 1 häälik, eelistatakse lahtiseid silpe, nt lipa-pa´a lepatriinu; Tista Kristjan. Keelemotoorika on nõrk (palatisatsioon) ja uute sõnade omandamine aeglane. Eesti laps omandab sel perioodil kõnetaktid mängib häälikupikkusega lala-lalla-lalla
Alles hiljem tehti kindlaks, et okaapil pole hobusega midagi ühist ning et ta pole hobusega isegi suguluses. Selgus, et ta on skeleti järgi suguluses ammu väljasurnud loomadega. Nii seadustati nimi okaapi, mida pügmeed olid juba aastatuhandeid kasutanud. Suurem osa infost okaapi elu kohta on saadud isendeid loomaaedades jälgides. Oma looduslikus keskkonnas elab okaapi äärmiselt varjatud elu, sest on väga pelglik. Kuna tal on suurepärane kuulmine, poeb ta ka kõige nõrgemat heli kuuldes kohe peitu. Paljunemine Isased ja emased okaapid elevad harilikult eraldi, vaid erandjuhtudel ühinevad nad ajutiselt väikesteks karjadeks. Innaajal kohtuvad emas- ja isasloomad vaid lühikeseks ajaks. Oletatakse, et mõlemad partnerid otsivad üksteist üles haistmise abil. Paaritumisvalmis emane märgistab oma territooriumi erilise lõhnaga, mis on isase jaoks üheselt mõistetavaks signaaliks
Tõusnud bronhiidijuhtumite arv, eriti laste seas. Plii (Pb) Mõjub tervisele vähem kui 24- - lastel esineb vitamiin D3 puudus. tunnise kokkupuute järel - mõjutab kesknärvisüsteemi. - kuulmine halveneb. - aju töövõime väheneb. Pikaajalise kokkupuute järel Lenduvad orgaanilised ühendid ei ole otseselt tervisele ohtlikud, aga kuna neile järgneb osooni
Sugukonna suurimasse perekonda Mustela on süstemaatikud paigutanud 18 liiki. Enamasti on kärplane sale väike loom, kuid leidub ka suuremaid kiskjaid, näiteks veelise eluviisiga merisaarmas (Enhydra lutris) võib kaaluda kuni 40 kilogrammi. Suuremat kasvu on ka Lõuna-Ameerikas pesitsev hiidsaarmas (Pteronura brasiliensis), meiegi metsadesse eksiv ahm (Gulo gulo) ja mitu mägraliiki. Kärplastele on iseloomulikud hästi arenenud anaalnäärmed, kadestusväärne haistmine ja kuulmine. Enamik kärplasi on lihatoidulised, kuid mõned liigid söövad ka segatoitu. Aasias ja Aafrikas kodu leidnud meemäger (Mellivora capensis) armastab näiteks üle kõige... No mis te ise arvate, mida? 2. KASUKALOOMAD Eluviisi poolest leidub erisuguseid kärplasi: väledad hiirepüüdjad, nagu kärp (Mustela erminea) ja nirk, poolveeline loom naarits (Mustela lutreola), hea ronija nugis (Martes sp) ja hästi meelde jääva ladinakeelse nimetusega uruloom mäger (Meles meles).
mida ma siis teen?) viivitamatult intsidendi sugulastele KASUTATUD KIRJANDUS (vormistatud vastavalt kirjalike tööde juhendile) Patsient saabus Õendusabi kliinikusse perearsti saatekirjaga kodust. 92-aastane adekvaatne naine, küsimustele vastab ise, kõne selge. Saabumisel RR 168/91 mmHg. Vajalik RR kontroll, kuna esinevad vererõhu kõikumised. Nahk ja limaskestad puhtad. Esineb mäluhäireid. Patsiendil lapsi ei ole, elab üksi. Nägemine ja kuulmine nõrgenenud, patsient kasutab prille ja , kuulmisapparaat. Patsient sööb ise pehmet toitu, joob hästi, varustada veega. Hambaproteesid (ülemine ja alumine) on olemas. Patsient on kodus kasutanud WC-d, veidi on ka uriinipidamatust, vajab püksmähkmeid. Kaldub kõhukinnisusele, kodus kasutanud Microlaxi. Patsiendil on mõlemad puusaliigesed proteesitud, diagnoositud ka osteoporoos. Patsient on võimeline iseseisvalt istuma, tugiraami abil palati piires liikuma
Teema ja projektitöö on peamiseks tegevusvormideks Rühma ruum räägib teemast Teema algatajateks on lapsed Dokumneteeritakse pildistades ja filmides Lapse hindamine käib laste mängu kaudu Lapse mängu vaatlemine Lapse osalemine kogu protsessis, kui võrdne täiskasvanuga Lapse ja täiskasvanu arutelud Laste jälgimine ja jälgimise dokumenteerimine Laste kuulamine ja kuulmine Laste seisukohtadega arvestamine Lastele tegevusteks tingimuste loomine
Hunt on peaaegu kõikjal Eestis tavaline. Eestis elab 130140 hunti ehk 78 korda vähem kui Välimus Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. Elupaik Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise.
Pärast Dresdeni pommitamist sunniti katkiste kapjade ja veritseva suuga hobune vankrit vedama. Kui Billy saab uued riided sõjavangide laagris, ütleb ta, et kõik loomad, kes nendes riietes enne elasid on nüüd surnud. 12. Kirjuta teosest välja mõni mõte, mis võiks olla ka tänapäeva inimeste elujuhiseks. Elus tuleb keskenduda sellele, mis on hea ja mitte sellele, mis on halb. 13. Sõda jätab jälje inimeste hinge. Too näide, kuidas see Billyl avaldus. Meeskvarteti laulu kuulmine oli Billyle piin, sest neli laulvat meest meenutasid Billyle nelja valvurit, kellega ta Dresdeni pommitamise üle elas. 14. Loe hästi tähelepanelikult lk 161-162 (9. ptk) Rumfoordi ja Billy jutuajamist Dresdeni pommitamise kohta. Miks ütleb Billy, et kõik oli nii, nagu olema peab, ja igaüks peab tegema täpselt seda, mida ta teeb. Kas Billy õigustab Dresdeni pommitamist? Billy ei õigusta Dresdeni pommitamist ta on lihtsalt seisukohal, et kõik, mis juhtub, on juba
.....9 Jalgadele maandumine..............................................................................................................................9 LIHASED JA KÜÜNISED....................................................................................................................................9 Lõvi sisemus............................................................................................................................................10 NÄGEMINE JA KUULMINE..............................................................................................................................10 Kasukahooldus........................................................................................................................................11 HUVITAVAD FAKTID..................................................................................................................................12 KOKKUVÕTE......................................................
Taandareng süveneb ja eluga on raske üksi toime tulla. (Lorents, Hariduskeskus, 2012) 3 2. Vanuriiga 2.1 Eakas Eakateks loetakse inimesi, kes on 70 aastased või vanemad. Vananemisega kaasnevad mitmed muutused mälu nõrgeneb, jõud kahaneb, meeled nürinevad ja liigutuste paindlikkus kaob. Õppimisvõime väheneb, taandareng süveneb, terviseprobleemid suurenevad. Väheneb kõrgete toonide kuulmine ja nägemine halveneb hakatakse kasutama prille. Seksuaalne aktiivsus kahaneb. Selles eas tööd ei tehta ja tuleb muuta oma eluharjumusi. Inimesel tuleb harjuda üksi olemisega, kuid tekib aega üksi olemiseks. Saab puhata, pühenduda hobidele, reisida, heita tagasivaatepilk elule. (Lorents, Hariduskeskus, 2012) 2.2 Pikaealisus Pikaealisus algab pärast üheksakümnendat eluaastat. Selles eas toimub väga kiire taandareng,
Veresoonte laienemine Saame konduktsiooni ja konvektsiooniga ära anda soojust, kui ei aita, siis tuleb esile higistamine ja temperatuur langeb Kehatemperatuuri säilitamine sõltub suuresti ka kliima mõjust, peamiselt neljast füüsikalisest tegurist: 1) Õhutemperatuurist 2) Õhuniiskusest 3) Tuule kiirusest 4) Kiirgusetemperatuurist FÜSIOLOOGIA: MEELEELUNDID 1. Aju saab informatsiooni väliskeskkonna kohta 6 meelelt 1) Maitse 2) Lõhn 3) Kuulmine 4) Tasakaal 5) Nägemine 6) Puudutamine 2. Aju saab informatsiooni sisekeskkonna kohta 1) Vererõhk 2) Vere hapniku ja süsihappegaasi sisaldus 3) Plasma elektrolüütide sisaldus 4) Kopsude venitus 5) Temperatuur 3. Maitseaistingud 4. Haistmismeel 1) Soolane 1) Üle 1000 erineva retseptori 2) Hapu 2) Aisting saadetakse erinevate lõhnade kombinatsioonist
Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures. Kuid Bonn jäi talle väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures. Pärast esimest ning lühikest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et õppida J. Haydni juures. Seekord läks ta Viini aga lõplikult. Viinis tõid talle pianisti- ja heliloojakuulsuse kontserdid ehk akadeemiad, mida Beethoven ise korraldas. Kuid neli aastat enne esimest akadeemiat, 1796, hakkas tema kuulmine halvenema, 1814. aastal oli see juba nii halb, et pidi suhtlemiseks kasutama kõnelustevihikuid. Täiesti kurt oli helilooja 10 viimasel eluaastal. Kurtus, aga ka ebaõnnestunud naiseotsingud ning kohtuvaidlused vennapoja hooldusõiguse pärast põhjustasid heliloojas masendust. Vaatamata kõhklustele ei sooritanud ta siiski enesetappu ning enne surma 56-aastaselt, oli ta niivõrd populaarne, et viimase akadeemia lõpetas viiekordne ovatsioon ning helilooja matustele tuli
tähendused. b) tahtmatud verbaalsed on sellised asjad mida me ütleme välja ehkki me ei mõtle seda. Nt igasugused sõnavääratused, lauseeksitused. c) kavatsuslikud mitteverbaalsed - on sellised ilma sõnadeta edastatavad sõnumid, mida me tahame teistele edastada. d) tahtmatud mitteverbaalsed on kõik need mitteverbaalsed meie käitumise aspektid, mida me edastame teisele ja mis ei ole meie kontrolli all. Kanalid mille kaudu neid sõnumeid edastatakse. Kuulmine, nägemine, puudutused, telefon, internet, massikommunikatsioon jne. Müra. Selle alla kuuluvad kõik need faktorid, mis takistavad teisel teie poolt lähetatud infot vastu võtmast. Müra alla ei pruugi minna ainult hääled, vaid müraks võib olla ka nt ehted teise kaelas, mida te hoolikalt jälgima hakkate ja seetõttu unustate ära teist inimest kuulata. Lisaks sellele võib müraks olla ka selline asjaolu, et teise inimese jaoks ei ole nendel sõnadel sama tähendus kui teie jaoks.
Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Ta kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased.Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel. Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid
Referaat Parapsühholoogia Karin Torim 10T Parapsühholoogia on uurimisvaldkond, mis hõlmab paranormaalseid nähtusi. Need on nähtused, mis näivad olevat vasturääkivuses füüsikaseaduste ja teadusliku maailmapildiga. Saab oletada, et nad on esile kutsutud seni seletamatute vaimsete protsesside poolt ilma füüsilise mõjuta. Parapsühholoogia uurib eeskätt keha ja teadvuse ning tunnetuse ja selle objektide seoseid. Parapsühholoogia uuritavad paranormaalsed nähtused jagunevad laias laastus kahte rühma, mis teatud osas ka omavahel kattuvad. 1. Paranormaalne taju: ajas ja/või ruumis eraldatud sündmuste tajumine (selgeltnägemine, -kuulmine, -tundmine; tuleviku nägemine); enamiku inimeste poolt mitte tajutavate nähtuste tajumine (aurade või bioväljade nägemine); suhtlemine ruumiliselt eraldatud inimestega (telepaatia), surnutega (spiritism, meediumlus) või teistes dimensioonides asuvate olenditega (astraalprojektsioon) 2. Paran...
Mürale ja kuulmisorganite kaitsmisele ei pöörata sageli vajalikku tähelepanu, sest müra mõju ei ole surmav, see on alguses mittemärgatav. Kui helilained tungivad kõrva, jõuavad nad trumminahale, mis kujutab endast toru suudmes asetsevat õhukest membraani, mis helilainete tõttu tõmbub pingule ning paneb vibreerima väikesed kuulmisrakud. Kui heli/müra on neid rakke kord juba kahjustanud, siis need ei taastu enam. Kuulmise vähenemine on kumulatiivne ning, kui kuulmine on kadunud, ei saa seda enam taastada. Pidev ilma kaitsevahenditeta viibimine tugeva müra käes võib olla ohtlik ning selle tagajärjeks võib olla kuulmise vähenemine (kaotus). Kuulmislanguse tunnusteks võivad olla: Sumin või muu ebaharilik müra kõrvades. Madala/ kõrge sagedusega helide mittekuulmine. Raskused kõne kuulmisel ja sellest arusaamisel. Kõik helid on summutatud. Organismile ja elukvaliteedile avaldatavad mõjud on järgmised: Kõrge vererõhk.
SISENÕRENÄÄRMED Hormoonid keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Kõrvakilpnäärmed inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised t...
aastane taim, isetolmleja, on kindlalt välja kujunenud tunnused, mille pärandumist saab jälgida 2.Põhjusi, miks on äädikakärbes geneetikas heaks uurimisobjektiks – neil on vähe kromosoome, neil on selgelt väljendunud pärilikkuse tunnused (nt silmavärvus, kehavärvus, tiivapikkus), nad paljunevad kiiresti, neid on odav ja hõlbus laboris kasutada 3.Inimesel esinevaid dominantseid tunnuseid – põselohud, tömp pöial, varane kiilaspäisus, pruun juuksevärvus, normaalne kuulmine, tedretähnid 4.Inimesel esinevaid retsessiivseid tunnuseid – blond ja punane juuksevärvus, kurtus, lühi- nägelikkus, hallid ja sinised silmad 5.Meetodeid, mida saab kasutada inimese geneetikas – genealoogiline meetod: võte, mida kasutatakse inimese geneetikas pärilike tunnuste uurimiseks, selleks koostatakse sugupuu ja vaadatakse tunnuste avaldumist erinevates põlvkondades. Seda meetodit saab kasutada ka pärilike haiguste avaldumise prognoosimiseks 6
Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades (tinnitus), ilmneda võivad ka tasakaaluhäired. Intensiivse ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15…20 aasta jooksul tekkida tunduv kuulmislangus
mis on tekitatud hälbelise käitumise reageerimise tulemusena. (nt häälte kuulmisel inimene hakkab nende häältega vestlema teiste inimseste seltskonnas, siis inimese küsitavat käitumist rõhutatakse ja inimene sildistatakse hälbeliseks. II Mida tähendab esmane hälbelisus On selline käitumine, mis ühel või teisel moel rikub normi, kuid seda ei panda tähele või andestatakse. Niisugune hälbelisus saab alguse inimesest enesest ( viirastuste nägemine või häälte kuulmine on ebatavaline, kui aga see toimub siis kui inimene on üksinda ja ei häri teisi sellega siis see antakse talle andeks) Weberi kihistumine põhineb Marxi töödel, kuid on seda edasi arendatud: esimene ebavõrdsuse tasand majanduslik teine ebavõrdsuse tasand sotsiaalne kolmas ebavõrdsuse tasand poliitiline Bürokraatia hälbed: 1) autoritaarne bürokraatia 2) korruptsion 3) C.N. Parkinson'i hälve ametnikud toodavad ametnike 4) D. Peter prinsiip
Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Ta oskab ujuda ja ta suudab ujuda järjest isegi 6 km. Karupojad oskavad hästi ronida, aga täiskasvanud karud ei saa ronida oma massi pärast. Tema kehamass võib ulatuda 250 kg. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Pruunkarul on tundlik nina ja arenenud haistmismeel ja ka hea kuulmine ja üsna halb nägemine. Pruunkaru karvkatte värvus on helepruunist tumepruunini. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul lühike juppsaba. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Karule on iseloomulik see, et kõndimisel toetub ta kogu tallaga nagu kõik karulased, ta on tallalkõndija. Selle poolest sarnaneb ta ka inimesega. Tema käpad on suured, laiad ja jõulised. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis varvast, mis lõpevad kuni 8 cm pikkuste mittesissetõmmatavate küünistega
Heleda karva toon meenutab lumega kaetud taiga värvi. Kuna Amuuri tiiger peab elama kohtades, kus temperatuur langeb -45° C, on ta karv pikem ja tihedam kui neil tiigritel, kes elavad soojades piirkondades. Amuuri tiiger on ainus tiiger, kelle kõhul, külgedel ning kubemepiirkonnas on viie sentimeetri paksune rasvakiht, mis teda jäise tuule ja äärmiselt madalate temperatuuride eest kaitseb. 6.AMUURI TIIGRI ISELOOMULIKUD OMADUSED Kõrvad: Väikesed, ent kuulmine on äärmiselt terav. Silmad: Tiiger eristab värve. Öösel näeb ta viis korda paremini kui inimene. Karvastik: Karvastiku põhivärvus talvel on kollane, mustade vöötidega. Valge karv kõhul ulatub kubemeni. Kehaehitus: Tiiger on suur, lihaseline ja väga tugev. Sissetõmmatud küünised: Küünised tõmmatakse sisse jooksmise ja puhkamise ajal. Väljasirutatud küünised: Teravaid küüniseid kasutab tiiger saagi ründamisel. 7.SUURUS
see tähendab, et inimene näeb ja kuuleb asju, mida tegelikkuses ei ole olemas (LSD). Uimastite mõju lõppedes tekib väsimus, halb enesetunne, keskendumisraskused ja agressiivsus. Alkohol on närvimürk, mis mõjutab inimese psüühikat ja võib kahjustada nii närvisüsteemi kui ka siseorganeid. Reageerimiskiirus väheneb, väheneb enesekontroll ja otsustusvõime, häirub koordinatsioon ja kõnnak, tekib kõnetakistus, halveneb nägemine, nõrgeneb kuulmine. 18. Mis on närviimpulss? Mööda närvirakke liikuv elektriline signaal. 19. Mis on refleksid ja kuidas neid jaotatakse? Too näiteid! Refleks-väga kiire tahtmatult toimuv reaktsioon ärritusele. Jaotatakse: a)Kaasasündinud ehk pärilikud refleksid-on tingimatud. Imemisrefleks ja neelamisrefleks. b)Omandatakse elu jooksul-on tingitud refleksid ehk järglastele ei pärandu. Toimivad kogu inimese eluea jooksul. Käitumisiseärasused ning liigutuste vilumus. 20
meie emakeel. Tugev versioon on. et keel määrab L6 Milles seisneb Sapir-Worfi hüpotees? mõtlemise, nõrk versioon, et keel mõjutab kognitiivseid protsesse. ÕO6 Kõneliigutuse regulatsiooni kasutatakse häälikute moodustamiseks, Kuulmine Milliseid infotöötluskanaleid on vaja ehk siis kõne mõistmiseks tuvastamine, ÕO6 kõne regulatsiooniks ja miks? mida me kuuleme. Nägemine et näha kuidas suu liigub ja aru saada täpselt häälikust.
Sensoorne osa – maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3. Sekretoorne osa – pehme suulae ja nina limaskesta näärmed, pisaranääre, süljenäärmed. Kahjustus – näonärvi perifeerne halvatus – miimiliste lihaste halvatus, lagofalm (silm ei sulgu), maitsetundlikkuse puudumine keele eesmisel 2/3. Tsentraalne halvatus – suu piirkonna miimiliste lihaste halvatus. Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustus – hüpomiimia. VIII esiku-teonärv (n.vestibulocochlearis) – kuulmine, tasakaal. Kahjustus – teonärv – kuulmise langus (kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, neurosüüfilis). Esikunärv – tasakaaluhäired, pearinglus (Menieri sündroom, kuulmisnärvi kasvajad) IX keeleneelunärv (n.glossopharyngeus) – motoorne osa (neelu ja kõri vöötlihased koos uitnärviga), sensoorne osa (maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3, tundlikkus keskkõrvast ja neelust). Sekretoorne osa – süljenäärmed. X uitnärv (n
sfäär. Taevakehade liikumine on ühtlane ringjooneline. Liikudes läbi eetri (kr aither `kõrge ja puhas õhukiht, taevas'), tekitab iga taevakeha teatud heli. Selle heli kõrgus sõltub taevakeha suurusest ja liikumise kiirusest. Näiteks on Kuu tekitatud heli kõige kõrgema tooniga, Saturni tekitatud heli aga kõige madalama tooniga. Üheskoos kõlavad need helid harmoonilise tervikuna. Seda võis küll kuulda ainult Pythagoras, kellel ainukesena oli nii peen kuulmine. Kõige tuntum on Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. Pärimus ütleb, et kui Pythagoras selle seaduspärasuse avastas (või tõestas?), siis tõi ta hekatombi (kr hekatombe), s.o sajast härjast koosneva ohvri. Tegelikult ei tarvitsenud see üldsegi olla täpselt selline ohver: hekatombiks nimetati lihtsalt suurt ohvrit mitte alati polnud need härjad (kr bous) ning mitte alati polnud ohvriloomi sada (kr hekaton).
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Ludwig van Beethoven (17701827) Tartu, 2006 Beethoveni elu Ludwig van Beethoven sündis 16. detsembril 1770. aastal Bonnis, Kölni ligidal. Tema kaunis lapsepõlves puudus perekondlik soojus. Juba algusest peale avanes elu tema ees kurva ja jõhkra võitlusena. Noorust morjendasid ka kitsikus, leivamured ja ülesanded, milleks ta veel küps polnud. Kooliaastad andsid väikesele poisile üpris vähe, keskharidust tal ei õnnestunud saada, kuid hiljem hakkas end ise harima, seda eelkõige muusikavallas. Isa soovis Ludwigist teha "imelast", teist Mozarti, lootes sedasi leida väljapääsu materiaalsest kitsikusest. Üheteistkümneaastaselt mängis Beethoven juba teatriorkestris, aasta hiljem oli organist. Nooruk tutvus Mozarti loominguga ning läks Viini, Mozar...
kõrvalmaitset tajuma hakkab. Haistmine on putukatel palju parem kui inimesel. Nad kasutavad haistmismeelt toidu ja pesa leidmisel ning üksteisega suhtlemisel. Nii näiteks leiavad paljud hämarikuliblikate isased lõhna järgi emased kilomeetrite kauguselt üles. Kompimiskarvakesed paiknevad üle terve keha. Kohati moodustavad nad keerukamaid meeleorganeid, nagu näiteks rõhu- või kuulmisorganeid. Paljudel putukatel on hea kuulmine. Kuulmisorganid paiknevad neil tagakeha lülide vahel, tiibade või jalgade alusel, tundlates, liigestes või eessäärel. Putukad tajuvad ka ultraheli. See võimaldab öösel lendavatel putukatel nahkhiiri vältida. Tuleb arvestada, et sageli pole mitmesuguste helide kuuldavuse aste ühesugune. On üsna palju muidu normaalse kuulmisega inimesi, kes ei kuule ritsikate siristamist. Samas võib arvata, et ritsikad
kilogrammi.Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga.Teistest loivalistest erinevalt ei paindu hüljeste tagaloivad pöialiigeste kohalt ette, vaid on kogu aeg taha suundunud (esiloivad on suhteliselt lühikesed). Loibadel on üsna tugevad küünised. Kõrvalesti ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaavad.Nägemine on nende allvee-eluks kohastunud loomade nõrgim meel, sestap saab viigriga silmsideme siis, kui kuulmine ja haistmine talle inimest ei reeda. LEVIK, ELUPAIK Viigerhüljes on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Teda leidub Põhja- Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres.Läänemere asurkond moodustab sellest suurest rahvast vaid murdosa ning on ilmselt oma liigikaaslastest igaveseks Skandinaavia poolsaarega eraldatud
Hunt on koerlaste sugukonna suurim metsikult elav liik ja kodukoera eelane. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom. Hunt Elupaik Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Talvel elavad hundid koos
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ ALUSHARIDUSE PEDAGOOG Mari Nõlvak KESKKONNAÕPETUS ALUSHARIDUSES Allikad Juhendaja: Asta Tuusti Rakvere 2016 Allikad 1) "Looduse leksikon" Mall Värva "Looduse leksikon" on ideaalne raamat just väiksemale lapsele, kes alles õpib loodust tundma. Raamatus on selged pildid ja joonised, mille järgi lapsel on hea ja arusaadav õppida kõike uut enda ümber. Raamatus on toodud välja erinevad taimed ja taime osad (õis, vars, leht, juur). Kõige suuremad taimed on puud (igihaljad okaspuud, lehtpuud, põõsad). Iga puu juures on pilt ka tema lehest, mille järgi saab ära tunda, millise puuga on tegu. Raamatus on välja toodud ka erinevad puhmad ning poolpõõsad, millised neist on söödavad ja millised mitte. Soos kasvavad taimed jõhvikas, kanarbik, sookail ja murakas. Välja on toodud, milliseid taimi võib leida raiesmikelt (met...
1. Milline on meeleelundite ülesanne inimese organismis?Meeleelundite abil saab inimese organism informatsiooni välismaailma ärritajatelt, mis töödeltakse ümber ja edastatakse kesknärvisüsteemi, mis on aluseks aistingute ja taju tekkele. 2. Millised elundid kuuluvad meeleelundite hulka?keel(maitsmiselund), nahk(kompimismeel), nina(haistmis), kõrv(tasakaal+kuulmine) ja silm(nägemiselund). 3. Kuidas jaotatakse meeleelundite sensoreid ärritaja iseloomu järgi?Jaotatakse kolmeks- mehhanosensorid,fotosensorid ja termosensorid. 4. Kuidas jagunevad silma fotosensorid ja kuidas me nende abil näeme?Jagunevad kepikesteks ja kolvikesteks. Kepikeste abil tekib skotoopiline nägemine ja kolvikeste abil fotoopiline nägemine. 5. Mis on inimese organismi kuulmis- ja tasakaalumeeleelund?Kõrv. 6. Millest sõltub inimese organismi haistmistaju intensiivsus?aine keemilisest struktuurist ja kontsentratsioonist; • aine liikumiskiirusest; • sensorirakkude ...
paberilehti. 1 ruut tehakse sinine. Igale ruudule pannakse taskukellaklaas ning sinisele lehele pannakse klaas koos suhrukveega. Varsti hakkavad mesilased sellele lendama, aga katse jooksul muudetakse pidevalt ruutude asukohta ning enam pole sinisel ruudul klaasi veega, vaid kõik on tavalised klaasid. Vaadatakse, kas mesilased leiavad nüüd üles sinise lehe, millele nad enne koguaeg lendasid. · Kuulmine ja võnkesageduste eristamine. On tehtud katse, kus noored varblased kasvasid üles kanaarilindude puuri läheduses. Varsti hakkasid varblased kanaarilindude moodi laulma. · Vormide tajumine. Mesilased eristavad figuure, mis mõnel määral sarnanevad õitega, kuid ei tee vahet kolmnurgal ja ruudul. Refleksid · Tingimatud refleksid. Kui konnal eemalda peaaju, jättes alles ainult seljaaju ja panna konna seljale
Õpistiilid Kalmer Marimaa Õpistiil (vahel kasutatakse ka mõistet ,,õpieelistus") on see, kuidas inimene on harjunud õppima. Õppima õppides õpitakse tundma oma õpistiili ja seda, kas see on kõige sobivam või sobituks mõni muu õpistiil konkreetsele õppurile paremini. See eeldab enesetundmist ja oskust oma õppimist kriitiliselt hinnata. Pole olemas universaalset õpistiili, mis sobiks kõigile. Inimesed on erinevad ja seetõttu on olemas ka erinevad õpistiilid, mille hulgast tuleks leida endale sobivaim. Kui see on leitud, siis tasuks arvestada, et õpistiil, millega ollakse harjunud, ei pruugi olla püsiv, vaid võib ajapikku ka muutuda. Endale sobiva õpistiili väljaselgitamine ja selle rakendamine kuulub õpioskuste juurde. Oma õpistiili tundmine on oluline olemaks õpingutes edukas. See aitab kindlaks teha oma tugevused ja nõrkused õppimisel, millega tasuks ar...
Valust tingitud kiire reaktsioon. Suuraju poolkerasid kattev suuraju koor on kogu närvisüsteemi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e. teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisege seotud protsessid. Koor on u. 3mm paksune närvikude. Eristatakse 4 sagarat: 1. Otsmikusagar- liigutuste planeerimine, teostamine ja kontroll 2. Kiirusagar- naha-ja lihastundlikkus 3. Oimusagar- kuulmine 4. Kuklasagar- nägemine Ajukoore funktsionaalsed väljad: 1. Motoorsed väljad- Otsmiku- ja oimusagara piiril. Nendelt aladelt lähevad käsklused lihastesse (tahtelised liigutused). Mida peenemad on liigutused seda suurem on esindatus ajukoores 2. Sensoorsed väljad- hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras ning puutetundlikkuse keskust otsmiku-ja kiirusagara piiril. Meelte saadatud info. 3
Kasutamist leiavad nii ajujaht, hiilimine, haarangud kui ka tagaajamised. Hundid on tugevad jahis, sest nad on väga vastupidavad jooksjad ja suudavad saaklooma kaua jälitada, suurimaks kiiruseks on 55-70 km/h. Jahi edukus kõigub suurtes piirides. 1980ndate andmetel Keskmetsa looduskaitsealal oli see 11,1% ja 18,2%. 1979 aasta uuring Kaukaasia huntide seas tõi jahiedukuseks lausa kuni 35%. Jahil leiavad nende suurepärane kuulmine ja haistmine hästi rakendust.. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, ülejäänud aga ootavad sobivat hetke ründamiseks. Hunt võib spetsialiseeruda kindlale saakloomale, sealhulgas ka koerale. Kriimsilmad kasutavad penide küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha (enamasti siiski 2 kg) ja olla nälgimata kuni 10 päeva. On välja
*Erutus kaldub irradieeruma-erutus kandub teistele, antud hetkel erutusseisundis olevalt keskuselt ka teistele 43. Retikulaarformatsiooni (võrkmoodustise) olemus. Närvirakkude võrgustik ajutüves, millest lähtuvad impulsid aktiveerivad ajukoort. Võrkmoodustisse saabuvad impulsid erinevatest meeleelunditest. 44. Retikulaarformatsiooni (võrkmoodustise) tähtsus aju aktiivsustasandi kujunemisel. 45. Loetle tegurid, millised läbi retikulaarformatsiooni aktiveerivad aju. Haistmine, maitsmine, kuulmine, nägemine, kompimine. 46. Retikulaarformatsiooni roll une saabumisel. Võrkmoodustise saba otsas asub unekeskus-uni sõltub unekeskusest. 47. Une neurofüsioloogiline selgitus. Suurajukoore talitluses domineerivad kõik pidurdusprotsessid. Ärkvel olles on inimene ümbrusega aktiivses kontaktis. Une ajal on kontakt ümbrusega suurel määral katkenud. 48. Organismi funktsionaalsed muutused une ajal. Hingamine aeglustub, kehatemperatuur langeb, lihased lõdvestuvad, südametöö aeglustub,
(kuni 3 kuud)– ema ja lapse nägude omavaheline kaugus söötmisel ja süleshoidmisel Eelistavad vaadelda inimese nägu Eristavad värve, põhikategooriad: sinine, roheline, kollane, punane. Reageerivad värviüleminekutele. Silmaliigutused on sakaadilised (järjestikused hüppelised liigutused objekt ilt objektile). Ühtlased silmaliigutused arenevad 2. Kuul - Pööravad pilgu objektide silmatorkavatele omadustele (nt liikumisele) Kuulmine Hakkab funktsioneerima u 4 kuud enne sündi. Loode kuuleb vaid valjusid helisid, kuna keskkõrv on täidetud lootevedelikuga. Kuuleb kõige tõenäolisemalt ema kõnet, mis kandub läbi diafragma looteni.Tunnevad ära ema hääle, eelistades seda teistele. Keeravad pead hääle suunas Maitsetundlikkus Vastikus hapu maitse suhtes (näoväljendused) Rahulolu magusa maitse suhtes Lõhnatundlikkus Tunneb ära ema lõhna (ja emapiima lõhna)
ANS reguleerija Taalamus virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus · Jan E. Purkinje 1837 · Motoorne · Sensoorne · Interneuron · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse Mis on teadvus?
Analüsaator- Kui erutusprotsess on pihta hakanud, siis sellega hakkavad tegelema analüsaatorid. Ärritaja- Kõige algselt peab esinema teatud ärritaja. Ärritus- Siis tekib ärritusseisund (Millised retseptorid hakkavad reageerima? Valuretseptorid jne). Erutus- Kui retseptor hakkab edasi andma närvirakkudele ja see jõuab aiju. Aisting Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Taju koosneb teadvustamata (nt tasakaal või kolmemõõtmeline nägemine) aistingutest ja teadvustatud aistingutest. Algühikuks on aisting Kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus)- füüsiline side olemas Distantne (nägemine, kuulmine ja haistmine) Disparaatsus- kauguse tajumise viis.
Kevadel, kui linnud pesitsema hakkavad, ei leia armu ei munad, pojad ega ka haudujad emad. 1964. aastal pesitses Vilsandi ligidal, Salava saarel 700 paari hahkasid. Järgmisel kevadel, kui inimesed sinna linde loendama läksid, leidsid nad eest ainult lõhutud pesad ja laialipuistatud hahasuled. Üksainuke rebane oli lindude pesitsemise sel aastal Salava saarel nurja ajanud. REBASE MEELED Meeltest on rebasel kõige enam arenenud haistmine ja kuulmine. Jooksuajal ja erutusseisundis isasloomad klähvivad. See sünnib öösel ja on üle ris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Uru kraabib rebane ise või hõivab mägra omlagedate põldude küladesse hästi kuulda. Rebase pulmahüüd väljendab igatsust ja rahutust- ärev kile kutse, hoopiski mitte koera haukumise sarnane. Omamoodi ilusanagi kõlab see hääl veebruaris
toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi-, kande- ja veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. · Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hõlbus dresseeritavus.[1] · Inimesed, kes on huvitatud ja pühendanud tõukoertele koonduvad erinevatesse kennelorganisatsioonidesse (Eestis Eesti Kennelliit jt.). Sisukord · 1 Koera põlvnemine · 2 Koera anatoomia ja füsioloogia 2.1 Üldandmed 2.2 Koera kehaehituse tüübid 2.3 Karvkate · 3 Koera pidamine · 4 Koeratõud Koera Põlvnemine
Erivajadustega lapsed probleemi olulisus tänapäeva Eestis. Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastst vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks (Lindgren, Suter 1994). Eesti lastest esineb kuni 20%-l arenguhäireid. Mõned neist on väikesed ja lühiajalise tähelepaneliku suunamise abil ületatavad, kui neid õigel ajal märgatakse. Varajane märkamine on aga tõsine probleem. Uuringute tulemusel on selgunud, et lapse arenguliste erivajaduste esmase märkajana on esikohal lapsevanem, seejärel lasteaia õpetaja, tunduvalt harvem perearst. Siit tulenebki esimene probleem kes kannab vastutust lapse arengu eripära märkamises? Lapse arenguprobleemide märkamine ja hindamine eeldavad eakohase arengu põhjalikku tund...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
