Vanuriiga ja selles toimuvad muutused (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium
Referaat
Vanuriiga ja selles toimuvad muutused
Koostas: Johan Tõugjas
Klass: 9.c
Juhendaja : Helina Reino
Tallinn 2014

Sisukord

1.1 Elukaar 3
1.2 Vanuriiga üldiselt 4
2.1 Eakas 4
2.2 Pikaealisus 5
3.1 Lihased, luukude ja liigesed 5
3.2 Meeled 6
3.3 Närvisüsteem 7

Sissejuhatus

Valisin referaadi teemaks vanuriiga ja selles toimuvad muutused, sest tahtsin teada, millised on muutused, mis toimuvad vanemas eas, et võrrelda seda noortemate vanusegruppidega. Lisaks tahtsin ka teada saada, kas on võimalik nendeks muutusteks kuidagi valmistuda. Töö eesmärk on uurida lähemalt vanuriiga ja anda sellest ülevaade.

1. Üldine

1.1 Elukaar

Elukaar kujutab inimese tervet elukäiku ehk eluteed sünnist surmani. Kaar just sellepärast, et elu algperioodil toimub kiire areng, siis areng aeglustub ja vananedes on kiire taandareng , mis iseloomustab tõusu ja langust. Kaare ühes otsas on sünd ja teises surm. ( Timberg ) ( Lorents , 2012)

1.2 Vanuriiga üldiselt

Kui inimese elu koosneb kümnest osast, siis kümnes iga on vanuriiga, mis on 70-90 eluaastatel. Peale vanuriiga on ka olemas veel üheteistkümnes iga ehk pikaealisus ja see algab 90.-st eluaastast, mis tänapäeval on üsna haruldane . Vanurieas sõltuvus teistest inimestest suureneb, aga samas jääb lähedasid inimesi aina vähemaks. Taandareng süveneb ja eluga on raske üksi toime tulla. (Lorents, Hariduskeskus , 2012)

2. Vanuriiga

2.1 Eakas

Eakateks loetakse inimesi, kes on 70 aastased või vanemad. Vananemisega kaasnevad mitmed muutused – mälu nõrgeneb, jõud kahaneb, meeled nürinevad ja liigutuste paindlikkus kaob. Õppimisvõime väheneb, taandareng süveneb, terviseprobleemid suurenevad.  Väheneb kõrgete toonide kuulmine ja nägemine halveneb – hakatakse kasutama prille. Seksuaalne aktiivsus kahaneb. Selles eas tööd ei tehta ja tuleb muuta oma eluharjumusi. Inimesel tuleb harjuda üksi olemisega, kuid tekib aega üksi olemiseks. Saab puhata , pühenduda hobidele, reisida, heita tagasivaatepilk elule. (Lorents, Hariduskeskus, 2012)

2.2 Pikaealisus

Pikaealisus algab pärast üheksakümnendat eluaastat . Selles eas toimub väga kiire taandareng, mis valmistab probleeme, mitte ainult indiviidile , vaid ka tema lähedastele. Tuleb leppida üksindusega, sest eakaaslaseid on vähe ja tuttavatel on omad tegemised. Sageli muutub üksindus talumatuks. Vanur peab õppima kellegi abist sõltuma, sest ise toime tulla on tal väga raske. Selles eas inimeste jaoks on olulised lapsed ja lapselapsed , kes peavad mõistma, et eakat inimest on vaja aidata, sest ta üksi toime ei tule. Peale laste võiks olla veel mõni abistaja . (Timberg)

3. Tervise probleemid

3.1 Lihased, luukude ja liigesed

Üle 70 aasta vanustest inimestest umbes pooled kannatavad luu- ja liigeste haiguste all. Juba viiekümnendale eluaastele lähenedes hakkavad lihaste jõud ja vastupidavus nõrgenema lihaskiudude omaduste halvenemise tõttu. Lihaste töövõime taastumine pärast koormust aeglustub. Uurimused on näidanud, et jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte oma. Luuaine mass väheneb, luud muutuvad hapramaks ja murduvad kergemini. Mõõdukas liikumine pidurdab lihaste nõrgenemist. Vananemise tõttu liigese pinda kattev kõhr muutub õhemaks, liigesepilu kitseneb ja liigese funktsioon halveneb.
Lihasrakkude arv on inimesel sündides suurim ja see ei suurene elu käigus. Alates kolmekümnendast eluaastast hakkab nende arv vähenema, umbes 1% aastas. Lihaskiudude paksus sõltub eelkõige kehalisest aktiivsusest, lihaste treenitusest. Treeningut võib ka alustada vanemas eas.
Ka luude tihedus hakkab vähenema kolmekümnendast eluaastast. Luud ei muutu väiksemaks, vaid hõredamaks, seega suureneb nende murdumise oht. Luude hõrenemist ei märgata enne, kui tekib luumurd. Mõnedel aga põhjustab hõrenemine luuvalusid. Naistel tekib luude kiire hõrenemine, siis kui lõpeb menstruatsioon . Meestel kulgeb protsess ühtlasemalt. Kui juba noorena on esinenud palju luumurde võivad need probleemiks saada ka vanurieas.
Liigesekaebuste puhul on piir ealiste muutuste ja haiguste vahel üsna ähmane. Mõlemal puhul võivad liigesed hakata valu tegema ja muutuda jäigaks. Liigesed ei paisteta ega puneta – valu on tunda liigest koormates. Sageli valutavad põlve- ja puusaliigesed, aga muutused toimuvad ka lülisamba liigestes, mistõttu vananedes lülisamba liikuvus väheneb. Vana inimene ei saa nii hästi kummardada kui noor. Õige rühi säilitamine nõuab tugevaid lihaseid ning regulaarseid harjutusi, see väldib seljavalude ja tasakaaluhäirete teket. (APTEEK1 ) (E-Õpe)

3.2 Meeled

Ea kõrgenedes nõrgeneb ka nägemine, kuulmine ja haistmine. Nägemisel on sageli üks esimesi probleeme silmade väsimine lugemisel. Eakamal inimesel suureneb lugemisel valguse vajadus. Hämaras või nõrga valgustusega ruumis ei näe ta lugeda. Raskusi on ka kohaneda valgustugevuse muutumisega. Kui eakas inimene tõuseb öösel voodist ja süütab ereda valguse, võib ta kaotada tasakaalu. Vananedes jääb ka vaateväli kitsamaks, külgedes toimuvat ei pruugi vanem inimene märgata. Häirub sinise värvi tajumine .
Viiekümnendast eluaastast alates võib tekkida kuulmise langus. Varajasem ja väljendunum on see neil, kes on sageli viibinud valju müra sees. Tüüpiliselt kuuleb inimene häält, kuid tal on raskusi sõnade eristamisega. Kauem säilib täishäälikute eristamine, aga kaashäälikud muutuvad eristamatuteks. Asendades kuulmata jäänud konsonant , võib vanur valesti aru saada. Raskem on vanemal inimesel kuulda naiste ja laste kõnet, sest nende hääl on kõrgem. Vanuriga rääkides tuleks vältida taustamüra, sest paljude helide sees ei suuda ta ühele keskenduda. Kuulmist saab parandada abivahenditega (kuulmisaparaat, kõrvaklapid).
Kõne järgi saab inimest nägemata otsustada, kas tegu on noorema või vanema inimesega. Eaka inimese kõne on sageli hakitud, hingeldav , jõuetu ja köhatamistega. Meeste hääl muutub kõrgemaks, naiste oma madalamaks.
Tasakaaluhäired ja pearinglus on vanema ealiste inimeste sagedane kaebus. Põhjuseks võib olla mõni haigus, kuid see on harv põhjus. Peamiseks põhjuseks peetakse ebaõiget kehahoiakut ja halba rühti. Kui eakas inimene jääb haiguse tõttu pikemaks ajaks voodisse, siis on tal juba mõne päeva pärast püsti tõustes tasakaaluga probleeme. Tasakaaluhäire on ohtlik mitmes mõttes. Inimene võib kukkuda ja murda reieluukaela või puusaluu. Oht on aga ka selles, et kukkumise katuses hakkab inimene vähem liikuma. Tähtis on teha tasakaalu parandavaid harjutusi. Tasakaaluhäiretega vanuril tuleks kontrollida ka prillide sobivust, sest hea nägemine on tähtis tasakaalu hoidmisel.
Vananedes rindkere jäigastub, kopsude elastsus väheneb ja hingamislihaste jõudlus langeb. Tagajärjeks on hingamismahu vähenemine ning õhu liikumiskiiruse vähenemine hingamisteedes . Paljudel vanematel inimestel tekib ka kopsusompude laienemine, neid eraldavate vaheseinte katkemine ning hingamispinna vähenemine. Eakamal inimesel tekib kehalisel pingutusel kergemini hingeldus kui noorel . Istuv eluviis ja suitsetamine soodustavad muutust kopsudes. Olulised ealised muutused on ka hingamisteede vastupanuvõimes haigustekitajatele – köharefleks, kopsutorude puhastusvõime ning kopsude kaitsevõime vähenevad. Eakas inimene muutub vastuvõtlikuks hingamisteede nakkuste suhtes, tavaline gripp tüsistub bronhiidi või kopsupõletikuga. (E-Õpe)

3.3 Närvisüsteem

Ajurakkude arv ei suurene pärast sündi ja hakkab vähenema viiekümnendates eluaastates, keskmiselt 1% aastas. Kuid inimesed on erinevad. Sündides on inimesel piisavalt ajurakke, et vananemisel rakkude vähenemine meie ajutööd ega intelligentsust ei mõjuta. Närvirakke ajus on sündides palju rohkem kui inimene elu jooksul kasutada suudab. Vana inimese kesknärvisüsteem on palju vastuvõtlikum kahjulikele toimeainetele (hapnikupuudus, mürgitused, sh alokolimürgitused)kui noortel. Autonoomne närvisüsteem, mis reguleerib siseorganite tegevust, on rohkem seotud ealiste muutustega . Nii muutub eakal inimesel vererõhk kehaasendist sõltuvalt palju rohkem kui noorel ning eelsoodumus uriinipidamatuse ja kõhukinnisuse tekkeks on suur. Kaebuste teke on seotud mingi teise teguriga – krooniline haigus, ravimi või alkoholi kasutamine. (E-Õpe) (E-Õpe)

4. Välised muutused

Üks universaalsemaid tunnuseid on naha muutumine kortsuliseks, õhukeseks ning laiguliseks. Naha pigmendisisalduse muutused ei ole eakamatel inimestel haigusega seotud. Nahale võivad tekkida ka kõrgemad näsalised moodustised nn. vanuritüükad. Needki pole tavaliselt haiguslikud ega nakkusohtlikud. Arstiga tuleks konsulteerida siis, kui need tüükad suurenevad kiiresti, hakkavad servadest punetama või sinna tekivad haavandid. Vanainimese nahk kipub sügelema. Sügelus võib olla mõne haiguse (suhkrutõbi, maksahaigused , sügelised) tunnuseks, kuid enamasti on põhjuseks naha ealised muutused. Vanem inimene ei tohiks ennast pesta ärritava seebiga ning samuti mitte liiga tihti, see ärritab ja kuivatab nahka. Kasulik on sügelevat nahka määrida niisutavate kreemide ja emulsioonidega. Nahavigastused paranevad eakal inimesel halvemini, kui noorel, sest naha vastupanuvõime haigustekitajatele väheneb. Suhkrutõvega vanemad inimesed peavad hoolitsema eriti hoolikalt naha, eelkõige jalgade piirkonna eest. Vananedes veresoonte tihedus nahas väheneb, mistõttu soojuse regulatsioon häirub, kuumas kipub eakas inimene kiiresti üle kuumenema. Veresooned võivad teatud piirkondades laieneda ning siis tekib nahale nähtav veresoonte võrgustik. Tavaliselt ei ole see haiguslik , kuid mõnikord võib põhjuseks olla veenilaiendid või maksahaigus . Samuti muutuvad veresoonte seinad hapramaks ning verevalanduseed on iga väiksemagi löögi tagajärjel kerged tulema . Eakal inimesel tekivad villid kergemini kui noorel, sest naha ja nahaaluse koe sidemed katkevad kergesti. Higinäärmed nahas taandarenevad – see muutus vähendab jahutamise võimet ning soodustab ülekuumenemist. Vananedes väheneb naha temperatuuritundlikkus, aga suureneb valutundlikkus.
Sõrmeküüned õhenevad, kuid varbaküüned paksenevad. Küünte paksenemist võib põhjustada ka seenhaigus, mis vajab ravi.
Juuste tihedus ja paksus sõltub pärilikkusest. Üldiselt vanemas eas juuksed hõrenevad ja langevad välja. Kiilaspäisuse teke, sõltumata vanusest ei ole tavaliselt haiguslik. Kui naisel hakkavad juuksed, kulmukarvad ja ripsmed välja langema , hääl muutub madalaks ja kähedaks, võib põhjuseks olla kilpnäärme alatalitlus .
Nina kuju võib vananedes muutuda – ninaots suureneb ja vajub allapoole, ninaküljed vajuvad sisse. Need muutused raskendavad hingamist nina kaudu. Hingamis raskendab veelgi ninakarvade jämenemine. Neid karvu on vaja teinekord pintsettidega eemaldada. (E-Õpe) (Delfi, 2010 ) (Mäekask, 2007)

5. Muutused suguelus

Kui mehed on viljakad elu lõpuni, kahaneb ainult nende seemnevedeliku kvaliteet, siis naistel nii ei ole. Nimelt naistel on viiekümnendate eluaastate alguses menopaus .
Ülemineku iga on periood naiste elus, mil munasarjade talitlus nõrgeneb kuni lõpuks vaibub. Selgeim märk on menstruatsiooni lakkamine . Eesti kliimas algab menopaus 50-52 aasta vanuses, kuid lapsesaamise võimalus väheneb juba varem. Aga menopaus on loomulik ja sellest ei pääse ükski naine. Menopausiga kaasnevad omad plussid ja miinused. Naised ei pea muretsema menstruatsiooni pärast. Aga hormonaalsest tasakaalutusest tekivad kuumahood, lihase-, liigese- ja peavalu, südamepekslemine, peapööritus, uriinilekked. Sageli väheneb ka huvi seksuaalelu vastu.
Mehed on küll seksuaalsem sugu, kuid meeste seksuaalsuse langus algab umbes kolmekümnendal eluaastal. Vanemad mehed omavad küll intiimsuhteid, aga neid pigem läheduse kui rahulduse pärast. Vananedes hakkavad inimesed suguelust vähem huvituma, nad ei pea seda enam nii oluliseks, kui nooremana , aga kindlasti ei peaks intiimelu vanemas eas jätma. ( Postimees , 2011) (Delfi, 2011) (Postimees, 2014)

6. Peamised surmapõhjused

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel sureb 75% üle 65- aastastest mingi haiguse või terviserikke tagajärjel, olgu selleks südamehaigus, vähk või midagi ootamatut nagu insult või südamerabandus. Lisaks sellele vaevavad vanainimesi arvukad mured ja tõved.
Südameinfarkt tekib ootamatult ja seda põhjustab veresoone sulgemine nt trombi tõttu. Infarkti ajal tunneb inimene rinnus tugevat valu ja tihti kaasneb sellega hirm. Ometi tekivad infarktieelsed sümptomid enne infarkti ja need võivad tekkida päevi, isegi nädalaid enne infarkti. Nendeks sümptomiteks on valu südame piirkonnas, väsimus , hingeldamine . Algava südameinfarktiga inimene võib kaotada teadvuse. Infarkti ennetamiseks tuleb külastada regulaarselt arsti, kontrollida veresuhkrut ja vererõhku, toituda tervislikult ja olla kehaliselt aktiivne ning tuleks ka loobuda suitsetamisest ja alkoholist.
Südamehaiguste järel on insult ehk ajurabandus sageduselt teine surma põhjustaja. Insult on järsku algav ajutegevuse osaline häire, mida põhjustab kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine. Ehkki see võib esineda ka noortel, on see levinum kõrgemas eas. Insuldil on omad sümptomid. Nendeks on ühepoolne näo või jäsemete tuimus , segadus, kõnelemis- ja kõndimisraskused, pearinglus, tasakaalu- ja kordinatsiooni häired ning nägemishäired. Eestis haigestub insulti iga aasta jooksul 65-74 aastaste hulgas iga sajakahekümne viies, 75-84-aastaste hulgas iga viiekümnes ja üle 85-aastaste hulgas iga kolmekümneviies inimene. Insuldi vältimiseks tuleks teha sama, mida ka infarkti ennetamisel.
Kõrgvererõhutõbi on vererõhk, mis korduvatel mõõtmistel ületab normi piiri. Hüpertoonia esineb ligi pooltel üle 65-aastastel inimestel, kuid vähestel põhjustab seda mõni haigus. Kaebusteks on väsimus, närvilisus, nägemise halvenemine, peavalu ja – ringlus , üldine halb enesetunne koos peavaluga, südame kloppimine ja töövõime langus. Hüpertoonia on süvenev haigus, mille ravi on eluaegne. Sellest pole võimalik vabaneda , aga on võimalik leevendada. Järjekordselt tuleb järgida samu samme . (Delfi, 2011) (Tartu Ülikooli Kliinikum ) (Terviseportaal Inimene)

Kokkuvõte

Referaati tehes sain teada, mis juhtub inimese kehaga , kui ta vananeb. Minu jaoks üllatavalt on rohkem sisemisi muutusi kui välimisi. Referaat aitas mul aru saada miks mingi muutus toimub ning kuidas me saame ennast ise aidata, et vanadusepõlv oleks lihtsam. Pani mind mõtlema, kuidas ma peaksin oma vanavanemaid aitama ja toetama . Algul oli raske leida teema kohta informatsiooni, sest palju oli kaheldava väärtusega nn foorumijuttu, aga kui leidsin õige materjali, oli see arusaadav.

Lisad

Lisa 1. Vanapaar lõbustuspargi atraktsioonil ( http://www.blogcdn.com/money.aol.co.uk/media/2013/05/rolercoastercouple.gif )

Kasutatud kirjandus

APTEEK1 . (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas APTEEK1 : http://www.apteek1.ee/index.asp?action=0&type=4&id=100007
Delfi. (12. Detsember 2010 . a.). Maaleht . Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Maaleht: http://maaleht.delfi.ee/news/tarbija/tervis/nahk-vananeb-koos-meiega.d?id=36395381
Delfi. (27. Juuli 2011. a.). Maaleht. Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Maaleht: http://maaleht.delfi.ee/news/tarbija/tervis/menopaus-loomulik-bioloogiline-protsess.d?id=49814493
Delfi. (19. Oktoober 2011. a.). Naistekas. Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Naistekas: http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/vananemisega-kaasnevate-haiguste-ennetamine-avastamine-ja-ravi.d?id=60110451
E-Õpe. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas E-Õpe: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2270/Gerontoloogia_ja_eaka_hooldus_materjal.zip/005Vananeva_inimese_fueuesilised_muutused.pdf
E-Õpe. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas E-Õpe: http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/456/8_Narvisysteemi_vananemismuutused%5B1%5D.pdf
Lorents, A. (26. September 2012. a.). Hariduskeskus. Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Hariduskeskus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/?INIMESE_ARENG:ELUKAAR
Lorents, A. (26. September 2012. a.). Hariduskeskus. Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Hariduskeskus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/?EAKAS
Mäekask, K. (12. Detsember 2007. a.). Slideshare. Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Slideshare: http://www.slideshare.net/chryssy/vananemine
Postimees. (15. December 2011. a.). Naine24. Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Naine24: http://naine24.postimees.ee/565796/seksuoloog-meeste-seksuaalsuse-langus-algab-tunduvalt-varem-kui-naistel
Postimees. (5. Aprill 2014. a.). Tarbija24. Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Tarbija24: http://tarbija24.postimees.ee/2752076/mehe-viljakuse-maarab-elustiil-mitte-vanus
Tartu Ülikooli Kliinikum. (kuupäev puudub). Tartu Ülikooli Kliinikumi koduleht . Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Tartu Ülikooli Kliinikumi koduleht: http://www.kliinikum.ee/narvikliinik/sagedasemad-haigused/11-insult
Terviseportaal Inimene. (kuupäev puudub). Terviseportaal Inimene. Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Terviseportaal Inimene: http://static.inimene.ee/index.php?disease=k&sisu=disease&did=765
Timberg. (kuupäev puudub). inimene.timberg.ee. Kasutamise kuupäev: 9. Aprill 2014. a., allikas Inimeseõpetus: http://inimene.timberg.ee/elukaar_ja_selle_perioodid.html