Eesti nahkhiired (0)

Eesti nahkhiired  
Kes on nahkhiired?
Kes on nahkhiired?
 
Hõimkond –  keelikloomad (Chordata)
Klass – imetajad (Mammalia)
Selts – käsitiivalised (Chiroptera)
Chiroptera = cheiros (käsi) + pteros ( tiib ) 
Nahkhiire ehitus
Tagajäsemed
Saba ja 
sabalennus
Pöial
Esijäsemed
Külglennus
V  sõrm
II sõrm
III sõrm
IV sõrm
Milliseid nahkhiiri maailmas leidub?
 Käsitiivaliste 
selts on 
mitmekesine
Mida nahkhiired söövad?
•  Nektar
• Puuviljad
• Putukad
• Teised    
selgrootud
• Kala
• Imetajate ja 
lindude  veri
Kajalokatsioon
• Nahkhiired orienteeruvad 
kajalokatsiooni abil. 
• Väljastatud ultraheli (sinine) põrkub 
objektidelt tagasi (punane). 
•  Nahkhiir  saab kaja analüüsides aru, 
millise putukaga on tegemist ja kui 
kaugel see asub. 
• Eesti  nahkhiirte  sonarite tippsagedused 
on vahemikus 20 000-55 000Hz
• Inimkõrv kuuleb 20-20 000 Hz
Nahkhiirte aastaring Eestis
Kevad 
Nahkhiired ärkavad  talveunest   aprillis , 
siis kui putukad öösiti lendama 
hakkavad.   Viimased  ärkajad lahkuvad  
talvituspaikadest mais. 
Esimese ülesandena peab hoolsasti 
talvel  kaotatud  jõuvarusid  taastama ja 
süüa  otsima . 
R.Kalda
Mais saabuvad meile tagasi ka 
See põhja- nahkhiir  on talveunest 
ärganud ilmselgelt liiga vara. 
rändliigid. 
Õues on veel külm. 
Suvi
Emased kogunevad 
poegimiskolooniatesse. Ühes 
koloonias võib olla mitusada nahkhiirt. 
Isased veedavad suve tavaliselt üksi 
või väikestes gruppides
Tavaliselt sünnib 
igal emasel üks 
poeg. Pojad on 
alguses üsna abitud. 
Sügis
Rändliigid valmistuvad 
sügisel Eestist lahkuma
Meie nahkhiired võivad 
lennata  talveks näiteks 
Saksamaale. 
Sügisel kogunevad osad 
nahkhiireliigid 
parvlemiskohtadesse.
Ühe öö jooksul võib  heast   
Autor: Normunds Kukars. Lesser Bat  Cave , Läti
parvlemiskohast läbi lennata 
mitusada nahkhiirt
 
Talv
Talveunes nahkhiire 
kehatemperatuur  langeb 
samale tasemele kui teda 
ümbritsevas ruumis.
Talveunes nahkhiirt ei tohi 
segada, sest ilma asjata 
ärkamine  kulutab palju 
T. Tõrv
energiat. 
. 
T.Tõrv
Lendlastele sobivad 
Põhja-nahkhiirele ja 
suuremad ja niiskemad 
suurkõrvale sobivad 
keldrid või suured 
talvitumiseks ka 
maa-alused tunnelid. 
väikesed maakeldrid
T.Tõrv
Vahel ei märkagi 
keldriomanik nahkhiirt. 
Nahkhiirele  piisab  peitu 
pugemiseks väga väikesest 
praost (paar sentimeetrit)
T.Tõrv
Eesti nahkhiired 
Tiigilendlane
Veelendlane
Tõmmulendlane
Habelendlane
Nattereri   lendlane
Pruun- suurkõrv
Pargi-nahkhiir
Kõik Eesti nahkhiired on looduskaitse all. 
Kääbus -nahkhiir
Nad kuuluvad II kaitsekategooriasse. 
Pügmee-nahkhiir
Põhja-nahkhiir
Hõbe -nahkhiir
Suurvidevlane
T.Tõrv
Suurvidevlane 
Suurvidevlane 
on Eesti suurim 
nahkhiir
Videvlase tiibade 
siruulatus võib 
olla kuni 40 cm. 
Videvlase sotsiaalsed helid on nii 
madalad, et neid on kõrvaga kuulda. 
T.Tõrv
Veelendlane ja tiigilendlane 
Suvel võib veelendlasi näha 
toitumas veekogude kohal. 
Nad lendavad veepinnale 
hästi lähedal.
Tiigilendlane kuulub 
Loodusdirektiivi II lisasse. 
Teda on oluline kaitsta. 
T.Tõrv
Veelendlane ja tiigilendlane 
 
jäävad mõlemad meile 
talvituma. 
T.Tõrv
Kääbus-nahkhiir ja tema sugulased 
Kääbus-nahkhiir, pügmee-
nahkhiir ja pargi-nahkhiir on 
Eesti väikseimad nahkhiired.
Kääbus-nahkhiire  kehapikkus  
on 3,5-4,5cm ja  kehakaal  3,5-7 
grammi. 
Kõik kolm liiki on rändliigid
Kääbus-nahkhiired saavad 
mõnikord kaksikuid. 
Photo  Derek Smith, Surrey Bat Group
Pruun-suurkõrv
Suurkõrval on väga hea 
kuulmine . Ta kuuleb isegi 
liblika tiivasahinat. 
Suurkõrva toitumiskohtades 
jäävad põrandale liblikate 
tiivahunnikud. 
Suurkõrv  pakib oma  kõrvad  
talvitumise ajal kokku. Näha 
jäävad vaid valged 
kõrvakaaned e traagused. 
Põhja-nahkhiir
Põhja-nahkhiir on Eesti tavalisim 
nahkhiir
Suvel võib põhja-nahkhiiri kohata 
lendamas ka asulates majade 
vahel ja hoovides. 
Tegemist on paikse liigiga, mis 
tähendab, et nad jäävad Eestisse 
T.Tõrv
talvituma. 
Põhja-nahkhiir ei ole talvituspaiga 
suhtes väga valiv ja talub 
talvitumise ajal mõnda aega 
isegi miinuskraade. 
R.Kalda
Hõbe-nahkhiir
Hõbe-nahkhiir on Eestis üsna 
haruldane . 
Isased hõbe-nahkhiired korraldavad 
hilissuvel korrusmajade vahel 
võistulaulmisi. 
R.Kalda
Tõmmulendlane ja habelendlane 
Habelendlane on Eestis hästi 
haruldane. 
Tõmmulendlast võib kohata 
puistutes. 
Habelendlane 
Tõmmulendlane ja habelendlane 
on teineteisele sarnased. Kahte 
liiki saab eristada näiteks  
hammaste kuju järgi.
Tõmmulendlane 
Habelendlane 
Tõmmulendlane 
Dietz & von Helversen 2004 Identification key  bats , part 2.pdf
Nattereri lendlane
Nattereri lendlane on Eestis 
vähearvukas ja hoiab 
inimasustusest tavaliselt  
eemale . Neid võib kohata 
metsades. 
Küll aga võivad nattereri 
lendlased kasutada sügisel 
suuri  mõisaledreid ülemineku-
varjepaikadena. 
Nahkhiir ja inimene
Nahkhiir ja inimene
Elupaigad hoonetes  
Osad nahkhiireliigid 
kasutavad meelsasti 
varjepaikadena maju.
Nad võivad varjuda:
•Katusepleki/kivide alla
•Pööningule
•Aknaliistude/luukide taha
•Välisvoodri alla 
Nahkhiir ja inimene
Elupaigad hoonetes  
Pane tähele!
Kui sinu majas on suviti  
nahkhiirte poegimiskoloonia, 
siis ära teosta maja 
renoveerimistöid suvel. 
Nahkhiired on looduskaitse 
all, neid ei tohi kinni püüda 
ega hävitada. 
Võta nõu küsimiseks ühendust 
nahkhiireekspertidega. 
 
Nahkhiir ja inimene
Koduaed nahkhiirtele 
Kuidas muuta oma  aeda  
nahkhiirtele  sobivaks ? 
•Taimed, mis meelitavad öösel ligi 
putukaid
• Mitmekesised elupaigad putukatele
•Tiik
R. Arro
•Varjulisus ja vähene valgustatus
Vaata lisa: projekt Loodusaed
http://loodusaed.kirikiri.ee/spip.php?article17
•Nahkhiirtele sobivad varjepaigad. 
Nahkhiir ja inimene
Tehiselupaigad
Kui  soovime  luua nahkhiirtele 
juurde sobilikke elupaiku 
•Nahkhiirtele võib ehitada varjepaiku 
maja seinadesse ja katusesse.
•Siin on mõned näited... 
http://www.habibat.co.uk/
http://www.ibstock.com/sustainability-ecozone.asp
www.schwegler-natur.de/
Nahkhiir ja inimene
Tehiselupaigad
Kui soovid luua nahkhiirtele 
sobilikke elupaiku juurde 
•Võid ehitada ka ise nahkhiirekasti
•Nahkhiirekasti võib kinnitada nii 
majale  kui ka sobivatele puudele. 
•Näiteks ...
http://nahkhiired.blogspot.com/p/kuidas-ehitada -
varjekasti.html
http://www.bats.org.uk/pages/bat_boxes.html
Nahkhiired ja inimene
detektor
Detektor muudab nahkhiirte 
sonari inimkõrvale 
kuuldavaks.
Iga nahkhiireliigi sonar on 
veidi erinev. Seega saame 
detektori abil looma kätte 
www.batsound.com/
võtmata määrata, millise 
Muretse endalegi 
nahkhiirega on tegemist. 
detektor
 
www.batbox.com
Kas sinu majas on suvel 
Pane tähele!
nahkhiired?
Aga hoovis?
Maal vanaema juures?
Anna meile teada, kus oled 
nahkhiiri näinud
Küsimustik asub siin
Oma nahkhiirekasti saab kirja 
panna siin 
 
Põnevat nahkhiirte 
avastamist!
Koostas
MTÜ Suurkõrv
Triinu Tõrv
Keskkonnaamet
Maris  Sepp
http://www.batlife-europe.info/
http://www.yearofthebat.org/

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30