Praktikatöö (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool



Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Üliõpilase nimi PRAKTIKATÖÖ Tallinn (aasta) 


1. PATSIENDI KOKKUVÕTLIK KIRJELDUS (anamneesi alusel Gordoni ”Terviseseisundi hindamise skeemile” toetudes)  1. Kuidas saavutasite patsiendiga kontakti? - Enne patsiendiga kohtumist uurin tema haiguskaardi ja kogun sealt enda jaoks vajalikku informatsiooni.  - Pöördumisel kasutan patsiendi nime, hoian silmsidet ja räägin aeglaselt, et patsient sõnumist aru saaks, vajadusel kordan öeldut. - Rääkimises näitan patsiendile, et tunnen huvi tema probleemide ja murede vastu.  2. Kuidas hindasite patsiendi terviseseisundit? 3. Mida veel tahaksite lisada enda ja/või patsiendi kohta? Tabel 1. Terviseseisundi hindamise skeem (Gordon) Hinnatavad tegurid Subjektiivsed andmed Objektiivsed andmed Tervisetaju ja tervisejuhtimine Tunneb end hästi RR 168/91 mmHg,  Toitumine ja ainevahetus Patsient sööb ise pehmet toitu. Hambaproteesid (ülemine
ja alumine) on olemas Sööb, joob vähe, VARUSTADA VEEGA Erituselundite talitlus Tihti kõht kinni Viimane iste 03.02.2019 Aktiivsus ja kehaline liikumine  Kehalise liigutuste häiritus. Patsiendil   on   mõlemad   puusaliigesed   proteesitud,


diagnoositud ka osteoporoos. Patsient on võimeline iseseisvalt istuma, tugiraami abil palati piires liikuma. Uni ja puhkus Unehäired,   mis   seonduvad   vananemisest   tingitud
unefaaside muutustega ja millest annab tunnistust tegutsemisvõime langus. Täna ärkas 3:20 ja ei jää enam magama. Tunnetus ja taju Tunneb end üksikuna. JÄLGIDA, KUKKUMISOHT nõrkuse ja tasakaaluhäirete ning valusate liigeste tõttu väga suur ! Enesetaju ja enesekäsitlus Kõige   olulisem   probleem   patsiendi   sõnul   on
seedeelundkonna vilets seisukord. Ebapiisav   enesehooldus   pesemisel,   riietumisel   ja   tualeti
kasutamisel Rollisuhted Elab üksinda Lapsi ei ole Seksuaalsus ja reproduktiivsus rasestumine   ei   ole   õnnestunud   regulaarse   seksuaalelu
korral pärast aastat Viljatus Toimetulek ja pingetaluvus
Väärtused ja veendumused


2. ÕENDUSPLAAN (eesmärgid ja õendussekkumised kirjandusallikatele tuginedes ja viidates) Tabel 2. Õendusplaan Õendusdiagnoos Eesmärk Õendussekkumised  Kuupäev ja hinnang Tegelik õendusdiagnoos:  Vanadusnõtruse   sündroom 00257 Patsient   tunneb   end turvaliselt,saab   hakkama igapäevatoimingute
sooritamisega,vajadusel   oskab
kutsuda abi.
Vanadusnõtrus ei süvene. Räägi   patsiendiga   kõva   ja   selge
häälega.
Taga turvaline keskkond.
Tudvusta   patsiendile   teda
ümbritsevat   keskkonda- nt.kasutama tualetti.
Julgusta patsienti liikuma.
Õpeta   ja   julgusta   patsienti
kasutama häirenuppu. Tasakaal   jätkuvalt   halb.   Töötab
koos   füsioterapeudiga. (26.02.2019) Kõhukinnisus 00011 Kõht   käib   vähemalt   2   x  nädalas
läbi Julgusta   patsienti   olema
füüsiliselt aktiivsem.
Selgita   vedeliku   tarbimise
vajalikkust.
Jälgi   ööpäevas   tarbitud   vedeliku
kogust.
Vajadusel manusta kõhulahistit. Kõhukinnistisust   eitekkinud, sooletegevus   oli   probleemideta.
(01.03.2019) Südame-veresoonkonna
talitlushäire   risk   (00239),   mida
tõendavad  vanus 92 a,  varasem
südame-veresoonkonnahaigus,
kõrgenenud   vererõhk,   istuv
eluviis. (NANDA: 231). Vererõhk püsib 120…140/70…90
mmHg. Manusta ravimid õigeaegselt.
Mõõda RR iga päev.
Taga rahulik õhkkond.
Vajadusel konsulteeri arstiga. Patsiendil   ravi   foonil   vererõhk
püsib   120-140/70-80   normi
piirides. Patsient tarvitab ravimeid
regulaarselt.   Vajab   jälgida
vererõhku muutusi ja fikseerida. 
(26.02.2019)


Unetus (00095) ja Unepuudus 
(00096) Unehäired , mis 
seonduvad vananemisest tingitud
unefaaside muutustega ja millest 
annab tunnistust 
tegutsemisvõime langus. Patsient   on   hommikuks   välja
puhanud.  Tagatud   patsiendi rahulik uni. Rahusta   ja   julgusta   patsienti.
Tuuluta   palatit   enne magamaminekut.   Arsti korraldusel   anna   rahustit   või
unerohtu. Patsient   tarvitab   ravimeid
regulaarselt. (10.02.2019) Riskidiagnoos: 
Kukkumiste risk (00155), mis on
tingitud   nõrkusest,   jõuetusest,
tasakaaluhäiretest   ja   häiritud
kehalisest liikuvusest. Patsient ei kuku haiglas viibimise
ajal.
Patsient   oskab   kasutada
abivahendit. Hinda patsiendi füüsilist seisundit
ja   vastavalt   sellele   leia   õige
abivahend.
Õpeta abivahendi kasutamist.
Motiveeri patsienti liikuma.
Taga   piisav   valgustus   palatis   nii
öösel kui ka päeval.  Patsient   oskab   abivahendit
kasutada   tunneb   end   turvaliselt.
Püüab   olla   aktiivne.   Kukkumise
risk   minimaalne,   aga   püsib,   sest
on   jälgade   nõrkuse   tõttu.
(28.02.2019)


3. ENESEREFLEKTSIOON SITUATSIOONI ALUSEL (Gibbsi (1988) alusel) Tabel 3. Enesereflektsioon (Gibbs, 1988) Nimetus Analüüs Situatsiooni kirjeldus (Mis juhtus?) Patsient palatis libises voodist põrandale.Sai vigastusi. Kulmu peal on haav. Haav oli puhastatud, ja
haava peale oli pandud külm geelikott, päras oli pandud plaster haava peale. Tunded (Mida ma mõtlesin ja tundsin?) Ma olin segaduses ja ei teadnud, mida teha Hinnang (Mis oli kogemuses head ja 
halba?) Patsiendi vigastused ei olnud tõsised,  lihtsalt verevalumiks. On kurb, et vanaema oli terve nädala 
verevalum silmadel  ja tema sugulased väitsid tugevalt, et meditsiinitöötajad ei täitnud oma 
ülesandeid hästi Analüüs (Millisele arusaamisele viis mind
situatsioon? Mida sain teada?) palatist lahkudes peate veenduma, et patsient on ohutu, tõsta külgvõred voodile nii, et patsient ei 
kukuks Kokkuvõte (Mida veel võiksin teha, et 
olukorras paremini toime tulla?) Veenduge kindlasti patsiendi ohutuse tagamisel Tegevusplaan (Kui see juhtub uuesti, 
mida ma siis teen?) Säilita rahu. Kutsutada kedagi appi. Anda kannatajale esmaabi. Rahustada patsienti, teatage sellest 
viivitamatult intsidendi sugulastele


KASUTATUD KIRJANDUS (vormistatud vastavalt kirjalike tööde juhendile) Patsient saabus Õendusabi kliinikusse perearsti saatekirjaga kodust. 92-aastane adekvaatne naine, küsimustele vastab ise, kõne selge. Saabumisel RR 168/91 mmHg. Vajalik RR kontroll, kuna esinevad vererõhu kõikumised. Nahk ja limaskestad puhtad.  Esineb   mäluhäireid.   Patsiendil   lapsi   ei   ole,   elab   üksi.   Nägemine   ja   kuulmine nõrgenenud, patsient kasutab prille ja , kuulmisapparaat. Patsient sööb ise pehmet toitu, joob hästi, varustada veega. Hambaproteesid (ülemine ja alumine) on olemas.  Patsient on kodus kasutanud WC-d, veidi on ka uriinipidamatust, vajab püksmähkmeid. Kaldub kõhukinnisusele,   kodus   kasutanud   Microlaxi.   Patsiendil   on   mõlemad   puusaliigesed proteesitud, diagnoositud ka osteoporoos. Patsient on võimeline iseseisvalt istuma, tugiraami abil palati piires liikuma. Jälgida, kukkumisoht, nõrkuse ja tasakaaluhäirete ning valusate liigeste tõttu väga suur ! Valusid liigestes pidevalt ei ole, liikumisel esineb rohkem. Nahk on terve. Uni patsiendi sõnul lünklik, kodus kasutanud vajadusel   Valocordin-Diazepami   tilku.   Kõige   olulisem   probleem   patsiendi   sõnul   on seedeelundkonna vilets seisukord. Patsient vajab toitumise ja liikumise jälgimist, abi hügieenitomingutes.

Document Outline

• 1. PATSIENDI KOKKUVÕTLIK KIRJELDUS (anamneesi alusel Gordoni ”Terviseseisundi hindamise skeemile” toetudes)
• 2. ÕENDUSPLAAN (eesmärgid ja õendussekkumised kirjandusallikatele tuginedes ja viidates)
• 3. ENESEREFLEKTSIOON SITUATSIOONI ALUSEL (Gibbsi (1988) alusel)
• KASUTATUD KIRJANDUS (vormistatud vastavalt kirjalike tööde juhendile)