Referaad : Metallide töötlemisega kaasnevad ohud (1)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Referaad
Metallitöötlemis õppetool
MTp-11
Koostas:Sven Liivoja
Juhendas: Aivar Kalnapenkis
Väimela 2011
Ohud hingamisorganitele
Tehnoloogilisest operatsioonist sõltuvalt peab metallitööstuses töötajaid kaitsma tahkete osakeste, aurude ja hapnikudefitsiidi eest.
A. Tahked osakesed
Tolmud, suitsud ja udud ühinevad sageli, moodustades tahkeid osakesi.
Tolmud
Tolmud tekkivad tahkete materjalide purustamisel peeneteks osakesteks, mis hõljuvad õhus enne raskusjõu toimel sadenemist. Tolmud tekkivad lihvimisel , puurimisel, jugapuhastusel, liivajoaga töötlemisel ja jahvatamisel.
Suitsud
Suitsud tekkivad tahkete materjalide aurustumisel kõrgetel temperatuuridel ja sellele järgneval kondenseerumisel. Näiteks metalli aurud jahtuvad ja kondenseeruvad väga väikeste osakestena, mille läbimõõt on tavaliselt alla ühe mikromeetri. Metallisuitsud võivad esineda sellistel operatsioonidel nagu keevitamine, sulatamine ja sulametalli valamine .
Udud
Väikesed vedelikutilgakesed tekkivad vedelike pihustamisel ja kondensatsiooniprotsessidel. Udud võivad tekkida näiteks järgmistel tehnoloogilistel operatsioonidel:
Pihustamine
Pindade katmine
Segamine ja puhastamine
B. Gaasid
Gaasid võivad õhuga sarnaselt difundeeruda ja levida üle terve mahuti või piirkonna. Tuntumad gaasid on hapnik, süsinikmonooksiid ( vingugaas ), süsinikdioksiid (süsihappegaas), lämmastik ja heelium .
C. Aurud
Aur kujutab endast toatemperatuuril vedelas või tahkes olekus olevate ainete gaasilist olekut. Aurud tekkivad tahkete materjalide või vedelike aurustumisel.
Bensiin on näiteks kergesti aurustuv vedelik, millest eralduvad bensiini aurud. Näidetena võib nimetada veel värvivedeldeid ja rasvärastuslahusteid.
D. Hapnikudefitsiit
Esineb siis, kui hapniku protsentuaalne sisaldus õhus langeb alla 19,5% (3M poolt määratud). Seda võib põhjustada keemiline reaktsioon, tulekahju või õhuhapniku väljatõrjumine teiste kemikaalide poolt..
Tüüpilised ohud hingamisorganitele metallitööstuses
A. Metallipalavik
Metallisuitsud võivad põhjustada metallipalavikku, mis on metallitööstuses sageli esinevaks haiguseks. Sümptoomid sarnanevad tavaliselt gripile. Peamisteks sümptoomideks on nohu , kurguvalu , palavik, külmavärinad, iiveldus ja peavalu. Need gripisarnased sümptoomid ei pruugi üldse gripiga seotud olla, vaid võivad olla tingitud keevitamisel ja sellega seotud protsessidel eralduva metallisuitsu sissehingamisest.
Sageli palja silma jaoks nähtamatu metallisuits tekkib lisametalli või põhimetalli aurustumisel mitmesugustel keevitusprotsessidel. Eraldunud suits kondenseerub üliväikeste osakestena. Gripisarnased sümptoomid võivad ilmneda 24 tundi pärast sissehingamist ning on tavaliselt lühiajalised ja organism taastub täielikult, kuid korduv suitsu sissehingamine võib põhjustada pikaajalisi haigusi, nagu bronhiit, kopsuturse ja isegi luude kahjustused.
Vase, magneesiumi, tsingi, plii ja osooni toimest põhjustatud kutsehaiguste hulka kuuluvad messingist tingitud metallipalavik, metallisulataja külmavärinad, tsingist tingitud külmavärinad, galvaanikuhaigus, vasepalavik, metallivalaja palavik, esmaspäevapalavik ja lämbumine.
B. Teised sageli esinevad ohud hingamisorganitele ja nende toime
Järgnevas loetelus esitatakse mõned metallide töötlemisel ja keevitamisel kõige sagedamini esinevad ained, mis ei hõlma kaugeltki mitte kõiki.
Lisaks galvaanilisele kroomimisele esineb kroom ka roostevabas terases ning sageli ka nikli- ja molübdeenisulamites. Esialgne mõju võib põhjustada hingamisorganite ärritust ja nina limaskestade haavandeid. Esineb arvamus, et kuuevalentse kroomi ühendite ja nikliühendite korduv mõju võib aja jooksul põhjustada ninavähki.
Nina- ja kurguärritused ning nohu võivad järgneda vaske ja fluoriide sisaldava suitsu sissehingamisele. Mõnedes elektroodikatetes ja pinnakatetes esinevad fluoriidid võivad kõrge kontsentratsiooni korral põhjustada aja jooksul kopsuturset või luude kahjustusi.
Raudoksiidi suits on põhiline keevitajatele mõjuv suits, mis ärritab hingamisorganeid. Mõjudes ninale, kurgule ja kopsudele, võib pikaajaline toime põhjustada sideroosi, see on kopsude fibroos, mida sageli nimetatakse raudoksiidist tingitud sideroosiks.
Plii esineb sageli torudes, lehtmetallis ja fooliumis. Tugeva mõju sümptoomideks on isukaotus, metalli maitse suus, kõhukinnisus, rahutus , iiveldus, väsimus, kahvatus, nõrkus, valud liigestes ja valuhood. Väikeste kontsentratsioonide pikaajaline mõju võib kahjustada närvisüsteemi, kuseteid, sigimisorganeid ja vereloomesüsteemi. Raske pliimürgitus võib kahjustada kesknärvisüsteemi, põhjustades näiteks randme lõdvalt rippumist (perifeersete liikumisega seotud närvide kahjustust). Samuti võivad tekkida neerukahjustused, millest tekkib aneemia ja lihaste halvatus .
Mangaani kasutatakse peamiselt lisandina legeerteraste tootmisel, sest ta suurendab tunduvalt terase kõvadust ja tõmbetugevust. Mangaan võib põhjustada närvisüsteemi kahjustusi, suurte koguste korral võivad esineda pneumooniasarnased sümptoomid.
Allergiline kontaktdermatiit ja hingamisteede ärritused võivad järgneda nikli mõjule. Niklit kasutatakse sageli eriteraste tootmisel ja hõbemüntide valmistamisel.
MIG- ja TIG- keevitusel ning samuti ka alumiiniumi, roostevaba terase või vase keevitamisel võib tekkida gaasiline osoon , mis moodustub hapnikust ultraviolettkiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus esineb alati ülalnimetatud keevitusprotsessidel. Osooni sissehingamine võib ärritada silmi ja hingamisteid ning põhjustada peavalu ja isegi kopsuturset.
Vanaadiumi kasutatakse laialdaselt legeerteraste tootmisel ning ta võib põhjustada raskeid kopsupõletikke, bronhiite, kopsuturseid ning isegi keele värvumist roheliseks ja kergeid liigeste värinaid.8
Ohud kuulmisorganitele
Müra on sagedasti esinev töötervishoiuprobleem just metallitöötlemisettevõtetes. Müra on kergesti avastatav ja mõõdetav. Enamikel juhtudel on müra kontrollitav, kuid selle vähendamine on kulukas.
Rahuldavat lahendust võib pakkuda kuulmisorganite kaitsmine.
Mürale ja kuulmisorganite kaitsmisele ei pöörata sageli vajalikku tähelepanu, sest müra mõju ei ole surmav , see on alguses mittemärgatav.
Kui helilained tungivad kõrva, jõuavad nad trumminahale, mis kujutab endast toru suudmes asetsevat õhukest membraani, mis helilainete tõttu tõmbub pingule ning paneb vibreerima väikesed kuulmisrakud.
Kui heli/müra on neid rakke kord juba kahjustanud, siis need ei taastu enam. Kuulmise vähenemine on kumulatiivne ning, kui kuulmine on kadunud, ei saa seda enam taastada.
Pidev ilma kaitsevahenditeta viibimine tugeva müra käes võib olla ohtlik ning selle tagajärjeks võib olla kuulmise vähenemine (kaotus).
Kuulmislanguse tunnusteks võivad olla:
Sumin või muu ebaharilik müra kõrvades.
Madala/ kõrge sagedusega helide mittekuulmine.
Raskused kõne kuulmisel ja sellest arusaamisel .
Kõik helid on summutatud.
Organismile ja elukvaliteedile avaldatavad mõjud on järgmised:
Kõrge vererõhk.
Uneprobleemid.
Probleemid südamega.
Lihaste kokkutõmbed.
Närvilisus.
Kontsentratsioonivõime langus.
Väsimus.
Rahutus ja stress.
Uus Euroopa Nõukogu direktiiv 2003/10/EU “Direktiiv füüsikaliste mõjude (müra) kohta” määrab:
Mürataseme vähendamine 5 dB võrra.
Esmakordse mõju väärtus: 80 dB(A) ja 130 dB ( impulss ).
Teistkordse mõju väärtus: 85 dB(A) ja 135 dB (impulss).
Tuleb juurutada kuulmisorganite kaitsmise programm (kuulmise kontrollimine üks kord aastas).
Maksimaalne lubatav väärtus 87 dB(A)
See on maksimaalne lubatud piirnorm kaitstud kõrva sees.
Maksimaalne lubatud piirnorm elamurajoonis 60 dB(A).
Kõige paremini kaitsete oma kuulmisorganeid, kui kannate mugavaid kaitsevahendeid, milleks on kõrvatropid või kõrvaklapid.