Viigerhüljes (0)

Keskkool - Loodus - Loodus õpetus

1 Hindamata

Viigerhüljes
Robert kürsa
6a
Sisukord

Sissejuhatus

Välimus

Levik,elupaik

Toitumine

Sigimine ,areng

Ohustatus,kaitse

Hülgepüük

Hüljeste uurimine

Kokkuvõte
SISSEJUHATUS
Eesti hülged
Eestis merevees on kolme liiki hülgeid:
1. Viigerhüljes
Kõige tavalisem hüljes Eestis, on 1,5 m pikk.
2. Randalhüljes
Eesti vetes väga haruldane .
3. Hallhüljes
Kuni 2,6 m pikk ja kuni 300 kg raske.
Paljuneb aeglaselt ning on tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks .
On kantud maailma Punasesse raamatusse.
Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Kuuluvad hülglaste sugukonda. Elavad polaar- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes suuremas järves. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle . Küllap ka sellepärast, et inimene on teda aastakümneid peamiselt üle püssi sihtlati vaadelnud.Talvel teevad nad jäässe nn. rindauke, mille kaudu tulevad jää peale. Häälitsevad haukuvalt või möögivalt möirates.
Huvitav!
Teadlased on avastanud, et hülged kasutavad vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Ei ole teada, et ükski teine loomaliik kasutaks saagi jälitamiseks vuntse.
VÄLIMUS
Viigri pikkus on 120…180 cm, emased isendid kaaluvad kuni 40 kg, isased kuni 100 kg, harva kaaluvad nad rohkem kui 100 kilogrammi.Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam , pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga.Teistest loivalistest erinevalt ei paindu hüljeste tagaloivad pöialiigeste kohalt ette, vaid on kogu aeg taha suundunud (esiloivad on suhteliselt lühikesed). Loibadel on üsna tugevad küünised. Kõrvalesti ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaavad.Nägemine on nende allvee-eluks kohastunud loomade nõrgim meel, sestap saab viigriga silmsideme siis, kui kuulmine ja haistmine talle inimest ei reeda .
LEVIK, ELUPAIK
Viigerhüljes on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Teda leidub Põhja-Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres.Läänemere asurkond moodustab sellest suurest rahvast vaid murdosa ning on ilmselt oma liigikaaslastest igaveseks Skandinaavia poolsaarega eraldatud. Meie merre sattus viiger umbes kümme tuhat aastat tagasi, kui jääliustike kahanedes sai Läänemerest paariks aastatuhandeks Atlandi ookeani osa.Arktiliste merede asukana on viigri meeliselupaigaks rüsijää, kus loomad veedavad suurema osa aastast. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid.
TOITUMINE
Viigerhülge toidueelistused määrab põhimõte - vähese vaevaga ruttu priskeks. Peatoiduseks on seega kergelttabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja koorikloomad , kelle püüdmine nõuab vähe pingutusi .
SIGIMINE, ARENG
Viigerhüljes poegib pärast 9…10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt.
Rasked on hüljestele olnud 1990. aastate soojad kevaded, kui poegade sündimise ajaks pole jääd kas üldse või on seda väga vähe alles jäänud. Erinevalt hallist ei lähe viiger saarde poegima ja nii jäävad pojad tihti laguneva kevadjää meelevalda. Et lühikesest, vaevalt paarinädalasest lapsepõlvest võitjana välja tulla ja iseseisvalt hakkama saada, vajatakse parasjagu õnne.
OHUSTATUS JA KAITSE
Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad . Peamiseks vaenlaseks on neile läbi aastasadade olnud inimene, kes küttis neid nii liha kui naha pärast. Suurt mõju avaldab ka inimese poolt kasutatavate mürkainete sattumine merre. Mürkained ladestuvad hüljestesse ja seetõttu langeb neil viljakus ning elujõud. Mere saastumine on hüljeste arvukusele avaldanud arvatavasti isegi rohkem mõju kui otsene küttimine. Just inimese mõju tõttu on kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid. Kaasajal on viigerhüljes looduskaitse all ja mingit jahti talle ei toimu.
Viigerhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse.
KUIDAS HÜLGEID PÜÜTI
Hülgepüügiks kasutati hülgeõnge, hülgeraudasid või hülgevõrke.
Õngega püüdmine toimus veebruaris ja märtsis, kui hülgepojad olid veel nii abitud, et neid oli kerge kätte saada. Poeg leitud, raiuti lagedale kohale jäässe auk. Õnge külge seoti 20-30 sülla pikkune jõhvidest nöör, õnge üksik konks torgati hülgepoja selga ja lasti ta jää alla. Nööri teise otsa sidus üks meestest kõvasti oma käe ümber kinni. Emahüljes tuli oma poega päästma, nagu seda teeks ka inimene.
Hülgeraud ehk - ahing on oma põhimõttelt vanim hülgepüügivahend. Rauaga püük toimus talvel jäält. Selleks otsiti üles auk, kust hüljes jääle käis, ja selle ümbruses 3-5 väiksemat nn. "vileauku", mida ta hingemiseks kasutas. Viimased aeti jääpuru täis ning asuti suurema juurde varitsema. Kui hüljes pinnale ilmus löödi raud talle tugevasti pähe.
Hülgevõrk tehti kodus linasest või kanepilõngast. Võrgud lasti merre jää lähedusse ja kui pool jada oli sees, siis lasti paar püssipauku. Hülged ujusid jää alt välja, mõned võrkudesse, mõned mitte. Kuna kirjeldatud püügiviis nõudis mere poolt rannale lähenemist, saadi seda edukalt harrastada vaid väiksematel saartel. Teated võrgupüügist hüljestele pärinevadki peamiselt Kihnust, vähem ka Ruhnust ja Vormsilt.
HÜLJESTE UURIMINE
Hüljeste uurimine sai 1991. aastal asutatud Eestimaa Looduse Fondi üheks olulisemaks liigikaitseprojektiks, mille tulemused on lisanud oluliselt teadmistele Läänemere hüljeste tänapäevasest olukorrast. Tööde skaala on aastate jooksul olnud väga lai, ulatudes lihtsamatest loendustest-vaatlustest kallite kõrgtehnoloogiliste uuringuteni. Ettevõtmiste tulemusena on saadud kaasaegne ja usaldusväärne ülevaade Eesti rannikuvete, ja selle kaudu ka kogu Läänemere, hülgekarjade suurusest . Selgunud on
hüljeste peamised asualad , nende kaitsmiseks on kirjutatud eeskirjad.
KOKKUVÕTE
Viimase sajandiga on Läänemere mitmesaja tuhande pealine viigrikari hääbunud mõne tuhande loomani. Õnneks märgati asurkonna kahanemist ja küttimise lõpetamine ning loomade kaitse alla võtmine kõigis Läänemeremaades päästis hülged.
Viiger aga tunneb end hästi ka loomaaedades ja on sealt linnainimestelegi hülgena teretuttav. Kunagise spordikuulsusena - oli ta ju Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati maskott - on ta teenimatult unustusse jäänud. Nende loomade elu aga on huvitav ja saatus õpetlik, nii et peaksime neile rohkem tähelepanu pöörama.
Kasutatud kirjandus
et.wikipedia.org
www.miksike.ee
bio.edu.ee
10

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kukimuki456 Õppematerjali autor

Referaat

viigerhüljes referaat hüljes

Kasutatud allikad

https://www.miksike.ee

Sarnased õppematerjalid

doc

Viigerhüljes

Viigerhüljes Robert kürsa 1 6a Sisukord 1 Sissejuhatus 2VÄLIMUS 3 LEVIK, ELUPAIK 4 TOITUMINE 5 SIGIMINE, ARENG 6 OHUSTATUS JA KAITSE 2 Sissejuhatus 3 VÄLIMUS Viigri pikkus on 120...180 cm, emased kuni 40 kg, isased kuni 100 kg harva kaaluvad NAD rohkem kui 100 kilogrammi. Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga. 4 LEVIK, ELUPAIK Viigerhüljes on põhjapoolkera meredes laialt levinud. Teda leidub Põhja-Jäämeres, Atlandi- ja Vaikse-Ookeani põhjaosas. Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres. Sinna on ta jäänud viimase jääaja reliktina

Loodusõpetus

docx

Eesti hülged

...................................................17 4. Hülgete jälgimisvõimalused tänapäeva tehnikaga..................................................................19 Kokkuvõte......................................................................................................................................23 Kasutatud allikad............................................................................................................................24 Jooniste loetel Joonis 1 - Viigerhüljes e. Pusa Hispida............................................................................................9 Joonis 2 - Hallhüljes e. Halichoerus grypus...................................................................................11 Joonis 3 - Randal e. Phoca vitulina.................................................................................................12 Joonis 1 - Viigerhüljes e. Pusa Hispida...................................................................................

Bioloogia

doc

Hülged, eksamimahuline uurimustöö

.............................................4 Levila ja alamliigid..............................................................................................................................4 Alamliigid............................................................................................................................................4 Hülge liigikirjeldus.............................................................................................................................5 Audru hüljes kolib Äntu kalade kõrvale............................................................................................. 7 Viigerhüljes.........................................................................................................................................8 Hallhüljes ........................................................................................................................................... 9 Vaenlased..............................................................

Bioloogia

doc

Ookeanis elavad imetajad

võtmine kõigis Läänemeremaades päästis hülged võiks öelda et kaheteistkümnendal tunnil.Tapatalgute lõpetamine ei toonud aga hülgeid merre tagasi, nagu olid lootnud optimistid. Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Sellesse vastuolussesüvenenud Põhjamaade teadlased avastasid, et püssitinast julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane - keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Kui algloomadest või hõljumist toituvad väikesed selgrootud ja neist omakorda elatuvad kalad talletavad vaid osa meres ringlevatest ja looduses mitte lagunevatest mürkidest, siis hüljes, kes neid väiksemaid elukaid isukalt süüa ahmib, kogub oma rasvavarudesse keemiat hulgal, mis võib tervise pöördumatult ära rikkuda. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tõhusad putukamürgid ja mitmed

Loodusõpetus