Õpistiilid (0)

Õpistiilid 
Kalmer Marimaa
Õpistiil (vahel kasutatakse ka mõistet „õpieelistus”) on see, kuidas inimene on  harjunud  õppima.
Õppima õppides õpitakse tundma oma õpistiili ja seda, kas see on kõige  sobivam  või sobituks mõni
muu õpistiil konkreetsele  õppurile  paremini. See eeldab  enesetundmist  ja oskust oma  õppimist
kriitiliselt hinnata. Pole olemas universaalset õpistiili, mis sobiks kõigile. Inimesed on erinevad ja
seetõttu on olemas ka erinevad õpistiilid, mille hulgast tuleks leida endale  sobivaim . Kui see on
leitud, siis  tasuks  arvestada, et õpistiil, millega ollakse harjunud, ei pruugi olla püsiv, vaid võib
ajapikku   ka   muutuda.   Endale   sobiva   õpistiili   väljaselgitamine   ja   selle   rakendamine   kuulub
õpioskuste juurde. 
Oma   õpistiili   tundmine   on   oluline   olemaks   õpingutes   edukas.   See   aitab   kindlaks   teha   oma
tugevused ja nõrkused õppimisel, millega tasuks arvestada. Näiteks kui teatud õpistiil on tõhus
teatud õpiolukordades, tasub seda jätkuvalt rakendada. Samas tasub teada ka teistsuguseid õpistiile:
kui mõni õpistiil mulle ei sobi, kuid selle rakendamine oleks oluline teatud  olukordades  edukaks
õppimiseks, siis peaksin seda püüdma niipalju kui võimalik siiski kasutada. Oma õpistiili tundmine
aitab ka paremini  teistega  koos õppida, kuna osatakse arvestada, et teistel võivad olla teistsugused
õpistiilid ja koostöö nõuab seetõttu paindlikkust. 
Õpistiilide puhul  on võetud arvesse inimeste  taju-, isiksuse-, intelligentsitüüpide jms erinevusi.
Kuna õpistiilide käsitlusi on üsna mitmeid, siis siinses  materjalis  on neist käsitletud vaid mõned.
Huvi korral on võimalik teiste õpistiilide kohta juurde lugeda näiteks selle peatüki lõpus toodud
peamiselt kasutatud kirjandusest. 
Tajutüübist lähtuvad õpistiilid
See, kuidas me võtame vastu infot, sõltub meie taju tüübist, mis lähtub meie meeltest (nägemine,
kuulmine , haistmine,  maitsmine , kompimine). Iga inimene eelistab teatud tajumisviisi ja seetõttu ka
õpib erinevalt. Väidetavalt kujunevad taolised  eelistused  välja  hiljemalt  12. eluaastaks. Tajutüübist
lähtuvad järgmised õpistiilid:
* visuaalne õppija – omandab kõige paremini  visuaalselt  saadud infot. Õppimisel eelistab ta lugeda
raamatuid   ja   kirjalikke   materjale   kas    paberkandjal    või   elektroonilisel   kujul.   Võib   tänu   heale
nägemismälule mäletada, kus mingi tekstilõik, mõiste vms loetud materjalis asus;
*   kinesteetiline  õppija  – õpib kõige paremini füüsilise või käelise tegevuse abil (tegutsemine,
kirjutamine).
*  auditiivne  õppija – tal on hea kuulmismälu ja seetõttu eelistab õppematerjale kuulata. Talle sobib
näiteks  loengute   kuulamine  jms.
Õppimises   on  kasulik   arvestada   oma   domineerivat   tajutüüpi   (sest   sellega   kaasneb   tavaliselt   ka
vastav mälutüüp), kuid samas püüda kombineerida ka teisi meeli, kuna inimene õpib kõige paremini
neid kombineerides. 
1
Tajutüüpidest lähtuvate õpistiilidega on seotud VARK-süsteemil põhinevad õpistiilid.
VARK õpistiilid
Lühend „VARK” tuleneb nelja õpistiili ingliskeelsete nimetuste esitähtedest:
Visuaalne  – eelistab õppida visuaalse materjali abil (kaardid, joonised, diagrammid, nooled jne
sõnade asemel; NB! Siia ei kuulu nt (reaalelu) fotod, videod, esitlusfailid (PowerPoint jms) jne);
kasutab teksti värvilist markeerimist, et olulist esile tuua; kasutab illustreeritud  raamatuid
Auditiivne – eelistab õppida kuulates või rääkides (õppimisele aitab kaasa, kui ta saab õpitava üle
arutada, oma sõnadega üle  korrata  või küsida); eelistab  seminare , loenguid, diskussioone
Lugemine-kirjutamine – eelistab lugeda ja kirjutada sõnalisi  tekste
Kinesteetiline  –   eelistab   õppida   läbi   kogemuste   ja   praktiseerimise;   talle   sobivad   õppefilmid,
demonstratsioonid,   juhtumi   uuringud  ja   õpitava   praktiline   rakendamine;   seob  õpitavat   reaalsete
olukordadega; eelistab näiteid reaalelust; eelistab kasutada kõiki meeleorganeid; meenutamiseks
tuletab meelde tegelikkuses toimunud asju
VARK testi saab teha Internetis (seal leiduvad ka täpsem info ja juhised efektiivsemaks õppimiseks
iga õpistiili puhul):  http://vark-learn.com/the-vark-questionnaire/
VARK testi saab teha ka teistes keeltes (lehekülje paremas ülaservas on koht keele valimiseks), nt
eesti ja vene keeles. Venekeelset testi ma pole proovinud, aga eestikeelne on üsna halvasti tõlgitud
ja kohati tekstiliselt ebakorrektne, seega ma seda ei soovitaks. 
Tulemuseks   võib   olla   ka   multimodaalne   õpieelistus/õpistiil.   Sel   juhul   esineb   õpistiilis   olulisel
määral   rohkem   kui   üks   eelnimetatud   eelistust,   mis   tähendab,   et   õppimisel   kombineeritakse
erinevaid õpistiile. Näiteks mõni kasutab ühes olukorras üht stiili ja teises teist (nt ühes lugemine-
kirjutamine   ja   teises   kinesteetiline   stiil).   Mõni   teine   multimodaalse   stiiliga   õppija   aga   eelistab
koguda   infot   erinevate   õpistiilide   kaudu   (visuaalselt,   auditiivselt,    lugedes -kirjutades,
kinesteetiliselt), et saada põhjalikum ja parem arusaam õpitavast. 
Myers -Briggsi isiksusetüübid ja õpistiil
Põhineb Carl Jungi psühholoogial ja käsitleb 16 erinevat isiksusetüüpi. Need on kombinatsioonid
isiksuseomadustest,   mis   lähtuvad   vastanditest:   ekstravertne-introvertne,    sensoorne -intuitiivne,
mõistuseinimene-tundeinimene,  otsustaja -kohaneja. Nende põhjal on võimalik tuvastada ka endale
sobivat  õpistiili ja samuti sellega seonduvaid nõrkusi. Lähemalt vt McMillan & Weyers (2011: 102-
107). Seal on võimalik teha lühitest oma isiksusetüübi väljaselgitamiseks, lugeda endale sobiva
õpistiili kohta ja teada saada seda, mida teha oma isiksusetüübiga seonduvate nõrkade külgede
parandamiseks õppimise kontekstis. NB! Leidsin Tabelis 14.2 vähemalt 3 viga: 5. tüüp peaks olema
ESTO  (mitte ESTK), 6. ESTK (mitte ESTP), 7. ESMO (mitte ESMK)! 
Kes   soovib   teha   põhjalikumat   testi   oma   isiksusetüübi   kindlaks   tegemisel,   neile   soovitan
veebipõhiseid teste :
http://www.humanmetrics.com/cgi-win/jtypes2.asp võ i
2
https://www.16personalities.com/
Veebipõhised testid peaksid andma sama tulemuse, mis saate eelviidatud raamatus testi tehes, kuid
võivad olla mõnevõrra täpsemad (nt kui raamatutesti põhjal ei suuda otsustada, kas olete näiteks
mõistuseinimene   või   tundeinimene).   Olles   teinud   veebipõhise   testi   ja   saanud   teada   oma
isiksusetüübi, on samuti kasulik lugeda läbi need punktid raamatust, kus kirjeldatakse teile sobivaid
õpistiile ja nendega seotud nõrkusi ning kuidas neid parandada.  
Mõned praktilised nõuanded
Oma õpistiili selgitamisel nt testide abil tasub meeles pidada, et pole olemas õigeid ega valesid,
häid   ega   halbu   isiksusetüüpe   ja   õppija   eripärast   tulenevaid   õpistiile.   Igal   õpistiilil   on   omad
tugevused, kuid ka nõrkused, mida tasub arvestada ja vajadusel parandada. Üks ja sama õpistiil ei
sobi  igasse  olukorda ja seega tuleks mõelda, kuidas oma õpistiili vastavalt olukorrale muuta. 
Õpistiiliga läheb kokku ka see, kui kiiresti tahetakse õppida. Mõnele sobib kiirem õpitempo, kus
teemad võetakse läbi ja omandatakse kiiremini. Mõnele sobib jällegi aeglasem tempo, kus on aega
õpitu üle mõtiskleda. 
Mõni eelistab koos teistega, mõni iseseisvalt õppimist. Sel juhul on oluline kindlaks teha,  kumb
meetod aitab tõhusamalt ja kiiremini õpitavat omandada.   
Peamiselt kasutatud kirjandus
Beljajev ,  R.,  Vanari,  K. 2005.  Õppimine  ja õppimisoskuste  arendamine  täiskasvanuna.  Tallinn:
Sisekaitseakadeemia .
https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16254/Oppimine_oppimisoskuste_arenda mi
ne.pdf?sequence=1
McMillan, K., Weyers, J. 2011. Õppimine kõrgkoolis. Tudengi  käsiraamat. Tallinn: SA Archimedes.
Rakenduspedagoogika õpik. 2002. Tartu: Kaitsejõudude peastaap.
http://rapla.kaitseliit.ee/files/rapla/img/files/Rakenduspedagoogika.pdf
3