Flaubert „Madame Bovary” (2)

Flaubert „Madame Bovary ”
Võrrelge Emma tegelikku ja unelmate elu!
Emma luges noorena palju romaane ja nende abil fantaseeris ta põnevast ja romantilisest elust kõrgklassis, kuigi ta ise oli pärist tavalisest mõisahärra perekonnast. Abielludes noore Bovary’ga, lootis, et pääseb keskklassist, et koos mehega nad pürgivad paremasse seisusesse , aga kõik juhtus sootuks teisiti. Tuli hoopis välja, et noor Bovary soovis oma unelmate naisega head ja rahuliku elu. Veel suurema tõuke oma fantaasiaid realiseerida andis ball, mille korraldas üks jõukas markii. Saades aru, et tõenäosus oma unelmad täide viia on väike, langeb Emma tihti masendusse, kuni nad esialgsest kohast minema kolivad. Et kuidagi moodi tunda ennast kõrgklassile lähedal, lasi Emma Charlesil pidevalt hea koguse raha raisata naisele, et too saaks kõik, mis ta tahab. Kuigi see rahuldas Emma vajadusi vaid mingiks ajaks. Ta leiab pidevalt oma mehes vigu ja ei saa enam aru, kuidas ta sellise mehega abielluda sai. Ka oma tütre vastu käitub Emma mitte-emalikult, vähese ema-instinkti tõttu. Et elu põnevamaks teha, on raamatu jooksul Emmal kaks afääri teiste meestega abielu kõrval. Need kahjuks mõlemad lõppevad tänu Emma liiga suurele romantilisusele ja fantaseerimisele või lihtsalt tüdimusele. Kuna peategelane elab oma poolfantaasia ja poolreaalses maailmas, ei suuda ta lõpuks enam kontrollida oma enda elu ja sündmustega, millega ta on hakkama saanud. Suure sisemise segaduse ja võime endaga toimetulemise puudus, viivad nii kaugele, et Emma sooritab enesetapu.
Milliseid võimalusi näeb ja kasutab Emma tegelikkuses pääsemiseks? Andke hinnang tema käitumisele!
Kuna Charles nii väga armastab oma naist, siis kasutab Emma seda suht tihti ära. Materiaalses mõttes, saab Emma põhimõtteliselt kõik mis ta tahab, kuigi see pakub talle lõbu ainult lühikeseks ajaks. Kuna Emma hakkab oma mehes nägema ebaperfektset meest, siis raamatu käigus on tal kaks armusuhet. Ka lapsest hoiab ta eemale, et mitte tunda ennast kodukanana. Käitub nagu meeleheitel naine, kes printsi valge hobusega asemel sai talupoja muulaga ja kes nüüd reaalsuse vältimiseks fantaseerib ning kui fantaasiast puudu jääb, siis ta teeb kõikvõimaliku, et oma unelmate elu saavutada, kuigi selle poole püüdlemisega ta hävitab mitte ainult iseennast , vaid ka oma perekonda.
Meestegelased romaanis , leidke neis + ja – jooni!
Charles Bovary - arst, Emma mees. Nigel arst, kes peale lihtsamate meditsiiniliste prodseduuride, midagi muud eriliselt ei osanud. Toetus oma otsustega ja uskus oma naist, kes tema silmis on nii täiuslik, et ei suutunud oma käitumisega mitte ühtegi viga teha, kuigi ta vahel ei saanud aru oma naise käitumisest. Oli „pime” mees, et ei taibanud Emma suhteid Leoni ja Rodolphe’iga. Aeglane ja natuke juhmi võitu. Pärast naise surma, saanud teada naise abielu reetmiste kohta, suri ta murtud mehena.
Monsieur Homais - apteeker, klatšimoor, upsakas, uhkeldaja, enesearmastaja. Aitab Charles’il nime teha kohaliku arstina. Talle meeldib iseenda hääle kuulmine ja tema pikkades ja pidevates analüüsides või kommentaarides, ei puudu mingid näiteid. Kohati väga pugev mees. Talle meeldib vaielda kohaliku peestriga usu teemadel . Emma arvates on ta täiesti tülgastavalt igav ehk siis täielik vastand talle.
Leon - Emma sõber, hiljem armuke; advokaadi büroo abiline . Kolib Emmast kaugemale pärast oma armastuse avaldamist, lootes teda unustada. Hiljem taas kohtudes, tänu oma järjepidevusele ja sihikindlusele suudab Emma endale võita armukesena, aga ruttu väsib Emma Leonist ära, sest see suhe muutub tema jaoks igavaks. Aina rohkem Leonile nõudes, lõppuks loobub ka Leon suhtes ja raamatu lõpus pärast Emma surma abiellub ta rikka naisega,
Rodolphe - Emma esimene armuke, rikkas maaomanik. Suure egoga ja teistega manipuleeriv mees. Tal on olnud juba seljataga mitmeid suhteid armukestega, aga nähes Emmat kui ilusaimait ja ihaldusväärsemat sihtmärki, jätab teised sinna paikka ja teeb kõik, mis võimalik, et Emma endale saada ja see tal õnnestubki. Suhe kestab neil kaua, kuni Rodolphe ära väsib sellest ja Emma pidevatest nõudmistest ja fantaasiast, kuidas nad koos Emma lapsega ära põgenevad. Pärast seda fantaasiat jätab Rodolphe Emma maha.
Monsieur Lheureux - butiigi omanik, kes teab täpselt, mida keegi vajab. Kuigi enamus kaupu on suht kallid, siis annab ta palju võlgu intressiga, et hiljem seda veel suurendada jne, kuni hetkeni, mil võlgnikud kaotavad kogu oma vara. Uss-mees. Lõpuks ta ka saavutab selle eesmärgi ka Emma näol, kes koos Chales’iga laostuvad.
Abbé Bournisien - kohalik preester , kes vaidleb pidevalt Hoimais’iga religioonsetel teemadel, kuigi tal endal on mingid spirituaalsed probleemid.
Hippolyte - närvile kaarikuhoidja, kes Emma, Charles’i ja Hoimais’i mõjul laseb enda peal katsetada uut kirurgilist protsessi, mille tulemusena kapotab jala.
Justin - Homais’i abiline; noor, silmapaistmatu ja lihtne. Armud hullupööra Emmasse ära, et arugi saamata laseb Emma kemikaalide juurde, millega Emma enesetapu sooritab.
Iseloomustage Flaubert’i stiili.
Kuigi Flaubert oli üks esimesi realismi esindajaid võib teoses kohata ka romantismi mõjutusi, nagu pikad looduskirjeldused, inimeste deitailsed kirjeldused. Ka Emma fantaseerimine on pigem romantisimi joon, millele Flaubert lisab reaalsuse juurde, muutes selle teose ja realismi joonte esindajaks . Kogu põhiteos on ehitatud hukule, et kuigi Emma saab vahel ikkagi kogeda teise mehe käte vahel nn õnne, maksab see talle lõpuks kõik kätte, kuni surmani välja, mis tapab hiljem ka ta mehe. Nii et selle raamatu võib paigutada kurvalõpuga raamatute hulka.