kera Pressimine, sellega saab reguleerida veesisaldust Juustu soolamine - annab lisamaitset Juustupinna katmine siis parafiini või spetsiaalse vahaga, mis kaitseb juustu saastumise või vigastuste eest Juustu valmimine ehk laagerdamine, selle jaoks hoitakse juustusid kindlal temperatuuril ja niiskustasemel. Samuti on vaja nende välispinda puhastada ja pöörata, vastasel juhul ei valmi mitte lapikud juustukerad vaid kupliga :) Aga juustudest siis: Noor Gouda juust - 4 nädalase laagerdusega kreemjas, pehme juust. Helekollast värvi, maitselt mahe ja kergelt võine. Sobib hästi neile, kes eelistavad mahedamaid juustusid, pole väga suured juustu gurmaanid, aga samas tahaks ikkagi natukene maiustada või võileiva peale panna. Samuti sobib juust igasugustesse küpsetistesse. Veinidest ma soovitaksin siia juurde kerget valget veini.
eeldusel, et te olete oma tegutsemises kindel. Nt ise võib paigaldada järgmisi asju: · lüliteid · pistikupesi · lambipesi · vahetada kaitsmeid Enne kõikide elektritööde alustamist lülitage vool välja!!! Tavaliselt on kõige suurema ohuga ruumid köök,vannituba,saun,garaaz ja tööruumid. Vannituba ja saun:Mitte kunagi ei tohi elektriseadme kasutamisega samal ajal kasutada ka vett(pesumasin,föön jne)Valgustid peavad olema kupliga. Köök:Liiga palju kodumasinaid korraga kasutades ei pruugi kodune elektrisüsteem pingele vastu pidada ning seetõttu võivad juhtmed põlema süttida.Samuti von köögis ka vee oht. garaaz ja tööruumid:kasutatakse peamiselt suure elektritarbimisega tööriistu, mis seab rangemad nõuded juhtmestiku korrasoleku kohta.Samuti seal ei köeta eriti ja elektrikilp võib olla niiske ning muutuda ohtlikuks.Neis ruumides kasutatakse ka igasugu erinevaid süttivaid asju,siis
-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika, mis sisaldas ka empoore. 6.saj-l sai suuremaks probleemiks tsentraalehitise- (kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel) lähendamine pikkehitisele. Kreeka risti baasil ehitatud kirik Konstantinoopolis on Apostlite kirik. Justinianuse ajal püstitati riigi pealinnas Konstantinoopolis bütsantsi arhitektuuri tähtsaim mälestusmärk, Hagia Sophia katedraal. Bütsantsi sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitist. Sellises ehitises viibides oli kogu kiriku ilu igast küljest vaadeldav. Hagia Sophia katedraal onkuppelbasiilikas tehtud. Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mos´eeks.Praegu mõjuvad türklaste poolt hiljem juurde ehitatud tornid- minaretid (moee tornid) kirku juures võõralt. Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada
enkaustika - Vahamaal ehk enkaustika on maalimine vahavärvidega. Tegemist on antiikajast pärineva maalitehnikaga, mis kasutab vahas kuumutamise teel segatud värve. ETRUSKI KUNST Arhitektuur ja kujutav kunst. Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa. Leitud on tuhandei etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost ja Umbriast jt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: 10 kivisesse maapinda raiutud tunnelid; 11 ümmargused kupliga kaetud hauakünkad; 12 kivist ehitatud majataolised hauakambrid; 13 mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropolid). Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. 14 Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega. 15 Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega. 16 Hauamaalid (freskod) väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne)
Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte viimaste usund ei lubanud inimeste kujutamist kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses
Bellini Töötas Veneetsias, kus oli levinud õlimaal -maalis lüürilise meeleoluga usulisi pilte -talle on värvid tähtsamad kui joonistus ja mahud -täpsete kontuuride asemel pehmed üleminekud ja suur tähelepanu õhu ja valguse kujutamisele Kõrgrenessansi arhitektuur Bramanate Tempietto- kõrgrenessansi arhitektuuri esikteos Rooma Peetri kirik- koostas kirikule uue ehitusprojekti, kuid ehitamine jäi pooleli surma tõttu; hiiglasliku kupliga tsentraalehitis Michelangelo Buonarroti -jätkas Bramante tööd -mitmekülgselt andekas- skulptor, maalija, luuletaja, arhitekt, teadlane -muutis natuke Bramante projekti, ehitis sai ühtsema mulje ja keskne kuppel pääses paremini mõjule -hiljem muudeti ka Michelangelo projekti ja kirik polnud enam tsentraalehitis -kuppel kergem, peaaegu hõljuv -kreeka risti kujuline põhiplaan asendunud ladina ristiga Palladio -Rooma -matkis järjekindlalt antiikarhitektuuri -San Giorgio kirik
Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid (saunad), amfiteatrid, foorumid (väljakud, mida ümbritsesid tähtsad avalikud hooned), teed, sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll. Kaunistuseks kasutati sageli ka poolsambaid ja pilastreid. Roomlased eelistasid korintose stiili, sageli muutsid selle veel rikkalikumaks. Tihti ka segati ühes hoones eri stiile (I k. dooria, II k. joonia, III k. korintose). Arhitektuurinäiteid: Rooma linnas ehitati eriti palju keiser Augustuse ajal (30 e. Kr.-14 p. Kr.) · Colosseum Roomas, 1. saj. p. Kr. Amfiteater
roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli kasutusele ümarkaar. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi, eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Firenze toomkirik Kuppel koosneb sisemisest ja välimisest eraldiseisvast kihist. Seest paistab kuppel küllaltki madal, väljastpoolt aga kõrge. Uus ehitusviis ei nõudnud tugipiilareid ega kandepalke vaid võimaldas ehitada tavalisest
vastupidiselt neile oli etruski templite sammastel baas. Samuti ei olnud puudust arvukatest keraamilistest kaunistustest. 2 Etruski kunstis on säilinud peamiselt matusekommetega seotud kunst. Nende kunst erines nii perioodide kui ka linnade kaupa. Leitud on tuhandeid etruski hauakambreid (Toscanast, Laziost, Umbriast ja mujalt). Hauakambreid oli mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid; ümmargused, kupliga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid; mäekülge raiutud eeskodadega kambrid jne. Hauakambrid moodustasid surnute linnu (nekropole). Suurimad neist asusid Tarquinias ja Cerveteris. Hauakambrid olid sageli sisustatud eluruumina, seega olid seintele maalitud uksed ja aknad, et luua paremat illusiooni. Hauakamber oli kaunistatud arvukate seinamaalide, skulptuuride ja käsitööesemetega. Hauamaalid ehk freskod kujutasid endast väga elurõõmsaid (näiteks kujutati
India kunsti valdkonda kuulub suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, kus elab terve rida erinevaid inimrasse ning kus kõneldakse sadu eri keeli ja murrakuid. Juba neli ja pool tuhat aastat tagasi eksisteeris Indias kõrgetasemeline tsivilisatsioon hästi planeeritud linnade ja arenenud kunstiga. Pikkade aastatuhandete keskel oli kunst sellel tohutul maa-alal läbi teinud palju muutusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud stiile ja koolkondi. India on palju võõraid mõjutusi vastu võtnud ja enesesse sulatanud küll vanast Mesopotaaniast kui ka Hellasest. Induse jõe orus hakkas kujunema III. aasta tuhandel e.m.a. välja inimkonna üks vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsamate linnade Harappa ja Mohenjo-Daro kohalt on leitud kahe laiade tänavate, veevarustuse ja põletatud tellistega hoonetega linna jäänuseid, omapäraseid tarbekunstiesemeid ja piltkirjamärkidega kivipitsateid. Nagu kõikide vanade kultuuride phul on kunst olnud religio...
Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid (saunad), amfiteatrid, foorumid (väljakud, mida ümbritsesid tähtsad avalikud hooned), teed, sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll. Kaunistuseks kasutati sageli ka poolsambaid ja pilastreid. pilaster lame, püstine seinasammas, nelinurkse läbilõikega, toetab ja kaunistab seinapinda Roomlased eelistasid korintose stiili, sageli muutsid selle veel rikkalikumaks. Tihti ka segati ühes hoones eri stiile (I k. dooria, II k. joonia, III k. korintose). Arhitektuurinäiteid:
revolutsiooni ajal Itaalia 1.Pisa katedraal Kuppel oli nelitise kohal. Kiriku juurde rajati viltune kellatorn 2.Püha Markuse kirik Viie kupliga tsentraalehitis Rootsi 1.Lundi toomkirik Kindluskirik Leia internetist või mõnest arhitektuuri raamatust või teatmeteostest antud maa kohta mõned romaani stiilis kirikud, märgi tabelisse nende nimed ja too välja mõned eripärad, kas ehituse, tornide, ehitusmaterjali või muu kohta. 15. Analüüsi romaani skulptuuri figuurikäsitlust. Kuidas hindad selle looduslähedust ja tõetruudust? Mida
hakkasid kerkima kahekorruselised sammasõuedega (peristüülõuedega) majad. Ehitati ka teatreid, kõikvõimalikke spordirajatisi (staadion, gümnaasium, palestra) ja rahvakoosolekuhooneid. Joonis 5. Teater Segestas 6 VANA-ROOMA Laialt olid levinud ümar- templid. Tavaliselt olid need korintose sammas- tikuga ning madala kooni- lise katusega. Kreeka arhitektuurist sõltumatult kujunes templiarhitektuu-ris välja kuppelehitis – kupliga kaetud silindriline hoone. Basiilika on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, samba või piilari- ridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja nii palju kõrgem, et saab valgust külglöövide katusest kõrgemal olevaist aknaist (nn valgmikust). Amfiteater oli avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mille keskel olevat ellipsikujulist areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread.
· Maalikunstis suured silmad, kitsas nina ja vike suu (Kreeka kunsti eeskuju) · Figuuris ei näidatud inimese alasti keha, seda peeti patuseks. Arhitektuur · Arenes kiriku kaudu. Kirikute sisemusele pöörati alati suuremat tähelepanu kui välimusele fassaadil olid peaaegu ainsateks kaunistusteks liseenid(lamedad vertikaalsed ehisribad) ja neid yhendavad kaared. · Vanarooma arhitektuuris köitis ehitajaid eriti kuppel. · Kuna oskasid katta kupliga ainult ringikujulise ehitise, võeti kasutusele viklid, sfäärilised kolmnurgad, mis moodustasid neljast nurgast ylespoole tõustes ja omavahel yhinedes ringi. Kõige suurepärasem tulemus on Konstatinoopolis Hagia Sophia kirkus. · II õitsengu ajal hakati ehitama vikli ja kupli vahele tambuure. Tegid kupli veelgi kõrgemaks ning kogu hoone kergemaks ja elegantsemaks. Võte levis kogu Eur. · Pikapeale kujunes kiriku põhitüübiks tsentraalehitis
ikoonimaalis jne · Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik oli 6. saj lõpul ehitatud Hagia Sophia · Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mosee ja ehitanud külgedele neli minaretti · Hagia Sophia ehitati Justinianus I valitsemisaja alguses · See on omapärane tsentraalkirik · Seal on püütud ehitada kuplit ristkülikukujulise pikihoone kohale · On püütud ehitada basiilikat suure kupliga · Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes · Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku · Arhitektid lahendasid probleemi nii, et ehitasid ühe suure ja kaks poolkuplit · Kõrgemat kuplialust nimetatakse tambuuriks · 6. saj ehitati mitmeid kauneid kirikuid ka Ravennasse · Justinianus tegi meeleheitliku katse taastada Rooma riiki · Ta vallutas tagasi Itaalia, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Hispaania · Ravnnast sai Itaalia asehaldurkonna pealinn
Põhja-Prantsusmaa ja Inglismaa · 2 läänefassaaditorniga, nelitisega · Ladina rist · Nt Durhami katedraal Inglismaal, siit algus ka ristroidvõlvil Itaalia 1. Pisa toomkirik · Nelitise kohal kuppel · Ümarhoone kohal samuti kuppel ristimiskabel (baptisteerium) · Eraldiseisev kellatorn · Ümarkaared 2. Veneetsias Püha Markuse kirik · 5 kupliga tsentraalehitis Põhja-Euroopa · Lundi kirik Rootsis · Viborgi ja Ribe kirik Taanis · Norras puust kirik Borgundi Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried
Robert Adam. Klassitsistlik arhitektuur Ameerikas o Uue riigi, Ameerika Ühendriikide esindusstiiliks sai klassitsism. o Eriti soosis seda president Thomas Jefferson(1743 1826), kes oli ise arhitekt ning kavandas Virgina Ülikooli (pilt lk 184 all vasakul) ja osariigi esinduskogu hooned. o Noor pealinn Washington pidi saama reeglipärane ja paraadlik ning 1790. aastatel alustati Valge Maja (plit lk 184 all paremal) ja võimsa kupliga Kapitooliumi ehitamist. Klassitsistlik arhitektuur Prantsusmaal o Prantsuse varaklassitsistliku ehk Louis XVI stiili arhitektuuri suurmeistrid olid Soufflot ja Gabriel. o Jacques Germain Soufflot(17131780) kavandas Pariisi Pantheon'i (2 ülemist pilti lk 184). o Jacques Ange Gabriel(16981782) kavandas imeilusa Väikese Trianoni lossi Versailles'i pargis ( lk 184 keskmine parempoolne pilt).
. G. galileo pikksilm, jäi pimedaks, gravitatsiooni jõu uurimine, pendli seadus. 16. saj Gregorius XIII mingi üle uuele kalendrile, varem oli Juuliuse kalender. Arstiteadus 16. saj toimus arstiteaduse taasrajamine. Paracelsus haigusi põhjustavad organismi keemilised muutused ja seda saab mõjutada. Versalius pani alguse teaduslikule anatoomiale. Kunst renessanssi ajastul tõusis kunstniku ühiskondlik positsioon. Arhitektuur kupliga sentraalehitis, sambad, poolsambad, pilastrid, kolmnukrksete või poolkaarsete ehitusviiludega akna ja ukseraamistused, ümarkaar. Skulptuur alasti inimkeha, anatoomiliselt täpne inimkeha, autori isikupärasus, vabaplastika taassünd, ruumi ja värviperspektiiv, sümmeetrilisus, fresko ja õlivärvide kasutamine. Kirjandus Itaalia kirjanduse suurkujud oli Dante, Petrarca, Boccacio. Oluline oli see, et hakati kirjutama rahvuskeeles. Renessanssi kõrgajal oli tuntud Shakespeare.
Arhitektuur Indias on arhitektuur ja skulptuur sulandunud omapäraseks tervikuks. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonnised monoliitseid Buddha mälestussambaid stambhasid, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Umbes samal ajal hakati ehitama ka stuupasid poolkerakujulise kupliga kaetud massivseid ehitisi Buddha mälestuseks. Tuntuim on Sarnathi stambha. Stuupa peasissekäigu juures seisab kõrge lõvifiguuridega sammas. Võimalik, et stuupa on välja arenenud hiiglaslikest mägedest, mis kuhjati vanade väejuhtide ja kuningate haudade kohale ning milles ühtlasi
sammaste arvuga pluss üks sammas. Suuremal osal rooma templitest (Ilmselt etruski eeskujul) on aga fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on külgseinad kaunistatud pool- või kolmveerandsammastega. Roomas peeti väga lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Sõltumatult Kreekast kujunes Roomas välja kuppelehitis- kupliga kaetud silindriline hoone (nt: Panteon). Kreeka arhitektuur jagatakse kolmeks klassikaliseks orderisüsteemiks - dooria, joonia ja korintose orderiks. Kreekas kasutati sambaid eelkõige toestamise eesmärgil (kogu ehitis seisnes kiviplokkide omavahelises sobitamises ja vastupidamises ilma sideaineta vastupidiselt Rooma ehituskunstile) kuid Roomas olid nad pigem dekoratiivse eesmärgiga.Roomas olid samba tüüpidest eelistatumaid korintose sambad, Joonia ja dooria sammast on suhteliselt
Ristroidvõlvi algus. Piisa toomkirik, ristimiskabel ja viltune kellatorn o Itaalias o 1052-1272 o Kiriku nelitist ja ristimiskabelit katab kuppel, väliskaunistuseks on ümarkaarsed galeriid. o Väga tuntud! o Kiriku kuppel oli nelitise kohal, kiriku juurde rajati eraldi kuppelhoone ristimiskabel (baptisteerium) ja eraldiseisev kellatorn, nn. viltune torn. Püha Markuse kirik o Veneetsias o Bütsantsi eeskujul o Viie kupliga tsentraalehitis. Põhja Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe toomkirik ja Viborgi toomkirik Taanis. Norras on eriti palju puust kirikuid. Neis kasutati viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord ka viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid ja paelornamentikat. Norra kirikud: o Palksõrestik o Neile löödud lauavooder o Kõrge katus o Lööve eraldavad püstpalgid, mis loovad mulje basiilikast.
° Seina- ja laemaalid Baroklik klassitsism arhitektuuris ° Versailles' ansambel on barokilikum kui Louvre'i idafassaad ° Siiski mõistuspärasem ja mõõdukam kui itaalia barokk seetõttu võib nimetada ka baroklikuks klassitsismiks. ° Samas stiilis mitmed hooned Pariisis ° Louis XIV lasi ehitada oma sõjaveteranidele 4000 kohaga vanadekodu ° Selle kasarmutaolise hooneterühma juurde kavandas J. Hardouin-Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku Baroklik realism kujutavas kunstis ° 17.saj I poole kujutavas kunstis oluline baroklik realism Georges de La Tour ° Tajutav Caravaggio mõju ° Olustikupildid, tihti vihjega mõnele religioossele teemale ° Inimesed kujutatud enamasti põlvedeni ° Piltide üldisele tumedusele vastandub valgusvihk allikaks kollane küünlaleek ° See loob esemete ja kehade metalsena mõjuva plastilisuse ning südamliku, salapärase meeleolu
IDAMAADE KUNST JA KESK- AMEERIKA Koostaja:Lanne Varjula 11B Keila Kool 2012 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja kolmada sajandi esimesel poolel eKr. ning levis naabermaadesse nagu näiteks Jaapanisse,Birmasse,Laosesse ning Indoneesiasse. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks ning teda peetakse vanimaks Budistliku arhitektuuri ehitusvormiks.Legend räägib,et Buddha olevat soovinud enne oma surma,et tema säilmed pandaks erinevatesse stuupadesse. Varaseimad säilinud stuupad asuvad Sanchis. Sanchi Stuupa koos taastatud aiaga. Budistlikud monumendid-kell Sanchis. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid olid seest väga lihtsad ning ilma
Füüsilist väsimust Silmade väsimist vilkuvast kujutisest Televiisori valguse spekter ei lange kokku päevavalguse spektriga SILMAD JA TELEVIISOR (2) Televiisorit tuleb vaadata õiges kauguses, mida suurem televiisori ekraan, seda suurem kaugus, aga mitte vähem kui 1,5 2 m. Soovitav, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisorile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades. ARVUTI MÕJU SILMADELE(1) Põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort ( häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus, mis puudutab sagedamini nägemiselundit), olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust.
värviliseks maalitud palke olid kõrged ja paksud õlgedest Templi saalide uksed on ühel kasutati sammastena, taladena, viilkatused, toetusid puust joonel, lage toetavad sambad. piitadena. Mitmekorruselised postidele. Hiina mõjust lisandusid Stuupad poolkera-kujulise katused. Ohtralt kaunistatud. pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad kupliga ehitised Buddha Kaljudesse raiutud templid, katuseräästad tornist kaugemale ja mälestuseks pagoodid(nagu India stuupa) kaardusid hoogsamalt ülespoole. Elumajades ei teatletud sümmetriat, tube eraldasid
Peajumalateks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva, lisaks arvutu hulk teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Tema ajast on pärit mitmekümnetonnised monoliitsed Buddha mälestussambad, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Üht sellist kapiteeli võib näha India Vabariigi vapil. Umbes samal ajal hakati ehitama ka stuupasid poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. Asoka laskis neid oma riiki püstitada umbes 84000 tükki. Indias on arhidektuur ja skulptuur sulandunud omapäraseks tervikuks ja eraldi neist kahest rääkida on raske. Templid peamised vana kunsti mälestusmärgid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber aga võis kasvada suureks, paljude ruumidega ehitiseks.
Valgus ja õhk pääsesid elamusse uksest ja aatriumi laes olevast avast. Lisaks elamule võtsid roomlased üle ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuuri mõjusid oli etruskide kunstis tunda, kuid nad kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Rohkesti on etruskide arhitektuuris säilinud hoopis nende hauakambreid. Neid on leitud Toscanast, Laziost ja Umbriast. Hauakambreid leidus mitut erinevat tüüpi. Ühed neist olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, teised ümmargused kupliga kaetud hauakünkad ning kolmandad mäekülge raiutud eeskodadega kambrid. Enamik neist haudadest paiknes tihedate ja suurte rühmadena nn surnute linnades (nekropolides, mis olid antiikaja kollektiivsed matmispaigad). Surnud tuhastati, seejärel pandi tuhk savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surnu portree. Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavais asendeis. Kuna etruskid uskusid hauatagusesse ellu, püüdsid
John D. Rockefeller, Jr. ostis selle krundi 8,5 miljoni USA dollari eest ja detsembris 1946 annetas maa ÜRO-le.Hoone projekteerimisega tegeles rahvusvaheline arhitektide rühm, mida juhtis Wallace K. Harrison USA-st. Rühma kuulusid mitmed tuntud arhitektid nagu näiteks Le Corbusier (Prantsusmaa) ja Oscar Niemeyer (Brasiilia). Lõplik projekt koostati Le Corbusieri visandatud idee põhjal, mis koosnes vastandite tasakaalust kõrge klaasist kontorihoone ja madala ümmarguse kupliga Peaassamblee hoonega. Valmides peeti lõplikku lahendust üheks modernsemaks arhitektuuri näiteks Manhattanil.Nurgakivi panemise tseremoonia toimus 14. septembril 1948 ja ÜRO peakorter avati 10. jaanuaril 1951. Selleks ajaks oli valminud 39- korruseline marmorist ja klaasist Sekretariaadi hoone. 1952 valmisid ka konverentside ja Peaassamblee hooned.ÜRO peakorteri aadress on 760 United Nations Plaza, New York, NY 10017, USA.
Kool ,,MINU SÕBER VAJAB ABI" Projekt Nimi 11.klass Valmimiskoht 2012 Sissejuhatus Valgusteid on vaja järgmistesse kohtadesse : 1. Maja ruumid: · Tuba: * 1 Laelamp * 1 Seinalamp * 1 Laualamp * 1 Põrandalamp · Köök: * 1 Laelamp * 2 Seinalampi · Panipaik 1: * 1 Laelamp · Panipaik 2: * 1 Laelamp · Esik: * 2 Laelampi * 1 Seinalamp · WC: * 1 Laelamp · Dusiruum: * 1 Laelamp 2. Abihooned: · Kuur: * 2 Laelampi 3. Õuevalgustus: · 1 Seinalamp maja ette · 1 Seinalamp maja taha · 1 Seinalamp maja kõrvale 4. Aiakamina valgustus: · 1 Seinalamp Valgustitele lampide valik Maja ruumid · Tuba Lambi tüüp Hõõglambi Valguse Lambipirni Energia Tk Pirne Hind ekvivalent vool nimi klass hind kokku k...
Palladio ehitatud Villa Rotondat. Sisekujunduses esindas varaklassitsismi inglane Robert Adam. Klassitsistlik arhitektuur Ameerikas. Uue riigi, Ameerika Ühendriikide esindusstiiliks sai klassitsism. Seda soosis eriti president Thomas Jefferson (1743-1826), kes oli ise arhitekt ning kavandas Virginia Ülikooli ja osariigi esinduskogu hooned. Noor pealinn Washinton pidi saama reeglipärane ja paraadlik ning 1790. Aastatel alustati Valge Maja ja võimsa kupliga Kapitooliumi ehitamist. Klassitsistlik arhitektuur Prantsusmaal. Prantsuse varaklassitsistliku ehk Lous XVI stiili arhitektuuri suurmeistrid olid Soufflot ja Gabriel. Jasques Germain Soufflot (1713-1780) kavandas Pariisi Pantheoni ja Jacques Ange Gabriel (1693-1782) imeilusa Väikese Trianoni lossi Versailles' pargis. Ampiirstiili päevil hakati ehitama Madelein'i kirikut, mis jäljendab täpset kreeka templit.
arhitektuurse mooduli: poolsammas ehk pilaster, mis ühendas endas kahte vastandlikku konstruktsioonipõhimõtet nii võlv- kui talakonstruktsiooni Laialt olid levinud ümartemplid. Tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Kreeka arhitektuurist sõltumatult kujunes templiarhitektuuris välja kuppelehitis kupliga kaetud silindriline hoone. Rooma Panteon Laeava Vaade ülevalt Vaade küljelt Sisevaade Kuppelehitis, kus tähtsaim ei olnud mitte välis-, vaid sisevaade. Panteoni ringikujulise siseruumi läbimõõt on 43,5 ja sama kõrgusega kupli laes on 9-meetrise läbimõõduga ava ruumi valgustamiseks.
Täpsemad Detailsemad Keerukamad poosid Hakatakse kujutama igapäevaelu ETRUSKITE KUNST Pronksi valmistajad 8-3 saj eKr (õitseaeg 7-6 saj) osavad kullassepad-ehted mereline teema looduslähedus terrakota - põletatud savi (enne põletati savi ära, seejärel vooliti kuju) Kunsti mõjutasid Kreeklased, sealt kandus edasi Rooma Hauakambrid: Ümarad, kivist, kupliga palju nekropole Maa-alused Kaljuhauad Hauakambrid olid kaunistatud nagu elutuba (uhkelt), illusioonsed aknad ja uksed Kujutatakse eluolu: rõõmu, musitseerimist, pidustusi Egiptuse kunstiga ühised jooned olemas, kuid siiski elavamad, soojemad, looduslähedasemad Seinamaal oli helge ja väljapeetud Proovisid psühholoogilisust juurde anda Proovisid reaalset olukorda endasi anda
· Iga üksikvorm peab olema täielikus kooskõlas tervikuga. · Loss ehk palazzo areneb välja Firenze palazzotüübist, see kujundatakse monumentaalsemalt. · Rustika kaob, selle asemele tuleb korralik kantkiviehitus, mis tavaliselt piirdub ainult alumise korrusega. · Fassaad liigendatakse pilastrite ja poolsammastega, kaunistatakse nissidega. · Uste-aknende kohal on viilud ja neid ümbritsevad pilastrid ja sambad. · Kirikuid püütakse kaunistada ilusa kupliga. · ,,Villa Rotonda" Skulptuur ja maalikunst: · Itaalia kõrgrenessansi maalijad võtavad omaks kõik 15. saj. saavutused (üksiknähtuste analüüs, üksikprobleemide lahendamine, realistliku vormikõne väljatöötamine, looduse põhjalik tundmaõppimine), kuid arendavad neid edasi ideaalse suurejoonelisuse ja ühtsuse suunas, lihtsustavad ja jätavad kõrvale kõik juhusliku. · Idealiseeritud tõde on kõrgrenessansi maalikunsti põhiolemus.
Peatselt andis ta käsu majakaehituseks. Ehitis valmis tema poja, Ptolemaios II Philadelphossevalitsusajal. Ehituseks kulus 12 aastat ning 800 talenti. See sai eeskujuks kõigile hilisematele tuletornidele. Valgust andis tornitippu ehitatud ahi, põhiliseks ehitusmaterjaliks olid suured lubjakivitükid. 796. aastal võis tuletorn kaotada ülakorruse, mida nähtavasti polnud sajandi vältel parandatud. Mõne teate kohaselt ehitas sultan Ahmad ibn Tulun ülakorruse asemele kupliga mosee, kuid see ei sobi geograaf Muhammad al-Idrisi teatega, et tema külaskäigu ajal 1115. aastal toimis ehitis endiselt tuletornina. 956. aasta maavärinas sai hoone tugevalt kannatada, sama kordus 1303 ja 1323. Kaks viimast maavärinat kahjustasid torni sedavõrd, et Araabia ränduri Ibn Battuta väitel ei saanud varemetesse enam siseneda. Jäänused hävitati 1480. aastal, kui Egiptuse sultan Qaitbayehitas tuletorni platvormile viimastest kividest kindluse.
KÄINA GÜMNAASIUM Maria Paat 10. klass Rooma kunst Referaat Juhendaja: Ingrid Rüütelmaa Käina, 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ROOMA KUNST........................................................................................................ 4 ARHITEKTUUR.........................................................................................................5 ROOMA MAALIKUNST...........................................................................................6 ROOMA KUNSTKÄSITÖÖ.......................................................................................7 ROOMA SKULPTUUR.............................
Islami kunst On levinud Lähis- Idas, Kesk- Aasias, Aafrikas, Indoneesias, Põhja- Ameerikas jne. (moslem = muslim = muhameedlane = maur = islamiusuline) moslemitel oli 10. saj ühtne riik e kalifaat. Edaspidi jagunes erinevateks riikideks. 16- 20 saj olid suures osas türklaste ülemvõimu all. Ühendavateks teguriteks moslemite riikides olid: araabia keel ja koraan. Islami monoteism on äärmiselt range. Kunstis kehtestab piiranguid. Keelustatud on elusolendite kujutamine (soodustas kreeka ornamendi kunsti teket). Religioosses kunstis ei lubatud kasutada ka väärismetalle (lõi eelduse keraamika laialdaseks kasutamiseks) elusolendite kujutamise keeldu on vahel rikutud miniatuurmaalidel ja vaipadel. Ehituskunst Tähtsaimad ehitised on moseed, alates 7.saj Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad sammaskäigud. Meka poolses seinas on palee nissid ja õuel on kaev. Mosee ümber on minaretid(4-8) mis võivad olla erineva kuj...
Barokilik klassitsism arhitektuuris. Versailles' ansambel on barokilikum kui Louvre'i idafassaad, kuid siiski mõistuspärasem ja mõõdukam kui itaalia barokk, mistõttu ka seda võib nimetada barokilikuks klassitsismiks. Samas stiilis ehitati mitmed hooned Pariisis. Louis XIV laskis ehitada oma sõjaveteranidele ligi 4000 kohaga vanadekodu. Selle kasarmutaolise hooneterühma juurde kavandas J. Hardouin- Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku. Barokilik realism kujutavas kunstis. 17.sajandi I poole kujutavas kunstis oli oluline barokilik realism. Caravaggio mõju oli tajutav Georges De La Tour'i (1593- 1652) maalides. Need on olustikupildid, kuid tihti vihjega mõnele religioossele teemale. Inimesed on enamasti kujutatud mitte täispikkuses, vaid põlvedeni. Piltide üldisele tumedusele vastandub valgusvihk, mille allikas on kollane küünlaleek. See loob esemete ja kehade natuke metalsena
Akt- alasti inimkeha kujutis kunstis. Mütoloogia- mingi rahva müütide kogu; teadus müütidest(jumalatest, kangelastest 5.Nimeta ja kirjelda mõnda ilmalikku ehitist ja monumenti, mida hakati ehitama Antiik-Roomas!(tempel Panteon) Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga Panteon, üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. Panteon oli kõigi planeedinimega jumalate tempel. Tempel on kaetud taevalaotust meenutava kupliga. Hoonele lähenedes võib näha traditsioonilist, kreeka, etruski templile omast sammastele toetuvat 3-nurkse viiluga portikust. Antiikajal tuli portikuseni tõusta mööda treppi. Sisemuses on näha ümarat ruumi, mida katab poolkera. Silindri diameeter ja ruumi kõrgus on 43,5 m. . Betoonist võlvi teevad kergemaks 4-nurksed süvendid kassetid. Ruumi ainuke valgusallikas on laes olev ümar ava. Vanasti oli kupli sisepind kullatud. 6.Mis liiki ehitisi ehitati 9-11
vahelisel alal. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr. Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega. Kogu areen oli ümbritsetud päästjatest, välja arvatud lõpuosa, kus seisid hobused ja kaarikud. Joonis 2 Circus Maximus Rooma Panteon on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Panteon ehitati kõigi Antiik-Rooma jumalate templina umbes 115–125 pKr. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik. 7 Joonis 3 Panteon Vana-Rooma kuulsaimate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad veel lisaks: Appiuse tee Akvedukt Caracalla termed Tituse võidukaar Basilika Ulpia Foorum Romanum
Lisaks elamule võtsid roomlased ole ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuuri mõjusid oli küll etruskide kunstis tunda, kuid nad kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Rohkesti on etruskide arhitektuuris säilinud hoopis nende hauakambreid. Neid on leitud Toscanast, Laziost ja Umbriast. Hauakambreid leidus mitut erinevat tüüp. Ühed neist olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, teised ümmargused kupliga kaetud hauakünkad ning viimaseks mäe- külge raiutud eeskodadega kambrid. Enamik nendest haudadest paiknes tihedate ja suurte rühmadena niinimetatud surnute linnades(nekropolides, mis olid antiikaja kollektiivsed matmispai- gad). Surnud tuhastati, seejärel pandi tuhk savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surnu portree. Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavais asendeis
,,Ta vaatas mind oma suurte pruunide silmadega ja küsis, kas Mihkel ei tulegi teda vaatama. Issand, ta on nii kohutavalt palju kehakaalus kaotanud. Ainsad asjad tema näos on kaks suurt pruuni silma. Ta vaatas mind nendega ainiti ja ma ei saanud talle öelda, et tema poeg on alkohoolik. Ma lihtsalt ei saanud talle seda öelda." Ema murdus uuesti ega olnud rohkem võimeline rääkima. Ega minagi. Ma vedelesin keset põrandat laes rippuvat kollase kupliga lampi vaadates ja mulle meenus, kuidas isa selle kord Peredelkino-perioodi avapäeval sampanjakorgiga kogemata tükkideks oli tulistanud. 3 Kasutatud kirjandus: 1. Mihkel Raud ,,Musta pori näkku" Tammeraamat, 2008 2. http://www.rada7.ee/?s=f&k=3&id=29978 intervjuu Mihkel Rauaga 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Raud 4. http://uudised.err.ee/index.php?06141349 Mihkel Raualt ilmus avameelne mälestusteraamat 5
Kujud pandi esinduslikesse paikadesse. Paremini säilinud skulptuur: Marcus Aureliuse ratsamonument. Foorumid ja monumendid olid kõigis linnades. Hilisemal ajal reljeefikunst hääbus. Paljud hooned hävinud või ,,taaskasutatud toorainena". Säilinud Fortuna Virilise tempel roomas vabariiklikust ajast. Peripteeri sammaste paigutus, naose ees portikus, külgedel seinaga liitunud poolsambad. Sarnane ka lõuna-prantsusmaal. Panteon- kõigiplaneedinimedega jumalate koda, kaetid meisterliku kupliga. Välisvaade ie lange sisevaatega kokku. Silinder mida katab poolkera, dia ja ruumi kõrgus samad 43,5m, raskus peamiselt kaheksale eenduvale müüriosale. Nissides sambad. Võlvi teebad kergemaks betoonist võlvid (kassetid). Kuppel oli kullatud, tänapäeval marmorite variatsioonid. Circus Maximus- kaarikute võiduajamiste ,,hipodroom". Müüre laiendati linna kasvades. Keisriajal müüre ei vajatud. Aurelianus ehitas uued suured müürid. Kokku 19 km pikad. Hiljem
Kõrgrenessansi arhitektuuri esikteoseks on väike kabel Tempietto, mille püstitas arhitekt Bramante. Kahekorruselist ümarehitist katab väike kuppel ning ümbritseb sammaskäik, mis kannab II korruse kõrgusel olevat rõdu. 2. Rooma Peetri kiriku ehituslugu, arhitektid. 15. sajandi lõpul lammutati ja otsustati ehitada uus ajakohasem kirik. Bramante tegi esialgse projekti. Selle järgi pidi kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis. Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkerakujuline. Bramante surma tõttu jäi ehitus pooleli. Jätkas Michelangelo, kes projeti muutis, mis andis ehitusele ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kupli kerguse saavutas Michelangelo üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridega, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgu ülespoole. Kupli alt suunduvad 4 ristiharudena avarat saali, mis Bramante ja
Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. • Versailles´ ansambel on baroklikum kui Louvre´i idafassaad, aga ka mõistuspärasem ja mõõdukam kui itaalia barokk, mistõttu võib Versailles´i ansamblit nimetada baroklikuks klassitsismiks • Louis XIV lasi ehitada oma sõjaveteranidele ligi 4000ne kohaga vanadekodu, selle juurde kavandas J. Hardouin-Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku Versailles loss Louis XIV otsustas siiski oma peamiseks residentsiks ehitada Versailles‘i lossi. Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud Juhtivaks arhitektiks sai Jules Hardouin-Mansart (1646-1708) Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati oluliselt, selle kogupikkuseks sai 580 m
Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. ITAALIA RENESANSS Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Jõukamad inimesed hakkasid nüüd suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Endiste kitsalt kokkusurutud
paljud säilinud]), rooma dekoratiivse fassaadiga korruselamud, paleed, keisrite foorumid, võidu- ehk triumfikaared (võidukaar on harilikult ühe või kolme läbikäiguga väravaehitis, mis püstitati keisri või väejuhi auks), termid · Basiilikast, mis oli mõeldud kauplemiseks ja õigusemõistmiseks, sai hilisantiigis jumalateenistuse paik kristlikele kogudustele · Pikihoonete kõrval eksisteerib vanaitaalia ehitisi meenutav kupliga tsentraalehitis Panteon, kristliku tsentraalehitise - Hagia Sophia kiriku Konstantinoopolis eelkäija Avalikud mängud · Gladiaatorite (elukutselised mõõgavõitlejad) võitlused. Vabariigi ajal korraldasid roomlased võitlusi usulistel tähtpäevadel, keisririigi ajal jäi usuline külg kõrvale ja gladiaatorite võitlustest said suurejoonelised vaatemängud nii ülemkihi kui ka rahvamassi lõbustamiseks. Rooma võimu
dialektika 5.aritmeerika 6.muusika 7.astronoomia Skolastika- keskaegne filosoofia, mis lähtus kirikust. Tsunft- käsitööliste ühing Gild- kaupmeeste organisatsioon Skraa- tsunfti põhikiri Moslemite 5 põhisammast: 1.Usutunnistus (ainujumala, Allahi kummardamine) 2. Palvus (5x päevas) 3.Iga-aastane paastumine (ramadani kuus) 4.Palverännak Mekasse (kuuaasta viimasel kuul-Hadž) 5.Almuste jagamine (rahaline annetus-2% sissetulekust) Mošee- islami kirik, kupliga. Medres- poistekool, islami keskõppeasutus ja ülikool. UUSAEG (16-18 saj.) Humanism-inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Renessanss-”taassünd” kõrgkeskajale järgnenud periood (14-17 saj) Euroopa kultuuriajaloos. Reformatsioon-Martin Lutheri poolt algatatud ja Saksamaal alguse saanud kirikureform ja usupuhastusliikumine, eesmärgistatuna ristiusu algete juurde tagasipöördumaks. Vastureformatsioon-Katoliiklik reformatsioon, Katoliku kiriku
ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid Lihtsus, sümmeetria, antiigi jäljendamine; hakati ehitama kupliga kaetud paviljone; sammaste kasutamine kokku omapäraseks tervikuks.
vaselõige "Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed). Tuntumad teosed: "Rüütel,surm ja kurat", "Aadam ja Eeva", "Autoportree" 4. Hollandi renessansi omapära ja meistrid. Hollandi arhitektuuris oluliseks arhitekt JAKOB van KAMPEN, kes projekteeris Amsterdami raekoja hoone. See ehitis sai eeskujuks paljudele 17. sajandi raekoja hoonetele. Eesti raekojad Narvas ja Tartus, on ehitatud nn. Campeni stiilis (omane just väikese kupliga torn). Kui hollandi arhitektuur jääb siiski Itaalia eeskujudest tuletatud kunstiks, siis hollandi maalikunst 17. sajandil on midagi absoluutselt omapärast ja uut. Üllatav selle omapära ja iseseisvuse juures on ühtlasi hollandi maalijate väga suur produktiivsus. Hollandi maalikunsti laadi väljakujunemisel oli olulise tähtsusega asjaolu, et enamik hollandlasi olid kalvinistid. Kalvinism suhtub vaenulikult kirikute kaunistamisse,
Kunstiajalugu Varakristlik kunst Alguses võeti Roomas kõik vallutatud alade usud üle. Nii oli ka kristlusega. Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid). Katakombides olid kujutatud kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
