Juust (0)

Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud toode. Juustu valmistatakse kõige enam küll lehmapiimast, kuid selleks sobib ka paljude teiste koduloomade piim, näiteks kitse -, lamba- või pühvlipiim. 
Juustu tootmist võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus eemaldatakse piimast vesi, laktoos ja mõned mineraalid , et toota kontsentraat piima rasvast ja valgust. Põhilised juustu komponendid on piim, laap , bakteri kultuurid ning sool. Laap seob piimavalgud ning lõpuks muudab vedela piima pooltahkeks kalgendiks. Kalgendi lõikamisel hakkab eralduma vadak , mis koosneb põhiliselt veest ja laktoosist. Bakterite poolt toodetud hape aitab vadakul kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. 
Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest . 
Kõigepealt siis valitakse piim - juustu tootmiseks igasugune ei sobi, sellele piimale tehakse erinevad keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid
Piima ettevalmistamine, pastöriseerimine ning jahutamine kalgendamistemperatuurile
Lisatakse juuretis , seejärel laap ning lisandid (üldjuhul on selleks kaltsiumkloriid)
Piim kalgendatakse (see näeb välja nagu vedel tarretis ), siis hakatakse seda kalgendit lõikama, mille käigus siis eraldub vadak osaliselt. 
Juustu eelpressimine, mille käigus eraldub siis ka lõplik vadak.
Juustu vormimine , liigiomase kuju andmine - Hollandi tüüpi juustude puhul on see siis lapik kera
Pressimine, sellega saab reguleerida veesisaldust
Juustu soolamine - annab lisamaitset
Juustupinna katmine siis parafiini või spetsiaalse vahaga, mis kaitseb juustu saastumise või vigastuste eest
Juustu valmimine ehk laagerdamine , selle jaoks hoitakse juustusid kindlal temperatuuril ja niiskustasemel. Samuti on vaja nende välispinda puhastada ja pöörata, vastasel juhul ei valmi mitte lapikud juustukerad vaid kupliga :)
Aga juustudest siis:
Noor Gouda juust - 4 nädalase laagerdusega kreemjas , pehme juust. Helekollast värvi, maitselt mahe ja kergelt võine. Sobib hästi neile, kes eelistavad mahedamaid juustusid, pole väga suured juustu gurmaanid , aga samas tahaks ikkagi natukene maiustada või võileiva peale panna. Samuti sobib juust igasugustesse küpsetistesse. Veinidest ma soovitaksin siia juurde kerget valget veini.
Koostis: pastöriseeritud lehmapiim , piimhappebakterid , loomne laap, säilitusaine E251 , värvaine E160b
Toiteväärtus 100g kohta: energia 1527kJ/354kcal, valk 23g, rasv 30g, süsivesikud 0g, sool 2,1g, kaltsium 750mg
Milner Vermeer, aasta 2012 maailmameistri juust - 2012 aastal valiti see juust 2504 erineva juustu seast maailma parimaks juustuks. Ameerika Ühendriikides toimuval World Cheese Championship võistlusel, mis toimus siis 29dat korda. 22 nädalase laagerdusperioodiga küps juust, millele on täidlane maitse. Sellel juustul on madalam rasva ja soolasisaldus . Kuna rasvasisaldus ei ole nii kõrge ning juust on veidi vanem, ei ole juust nii kreemjas kui noor gouda. Pikema laagerdusperioodiga juustudel (alates viiest-kuuest kuust) hakkavad tekkima väikesed valged täpikesed, mis on soola-valgukristallid ning ajapikku need muutuvad järjest suuremaks . Juust sobib väga hästi niisama maiustamiseks, salatisse lisandiks, kergema täidlusega veini juurde. Samuti võib julgelt soovitada siia juurde Juustukuningate mee-sinepikastet.
Koostis: pastöriseeritud lehmapiim, sool, juuretis, laap, säilitusaine E251, värvaine E160b
Toiteväärtus 100g kohta: Energia 1289kJ/307kcal, valk 32,7g; rasv 19,5g, sool 1,7g
Kitsepiimajuust koriandri ja lambaläätsedega - kuna eestlastel on komme peljata kitsepiimajuustusid, siis neid tuleb pakkuda. Mina ise olen suutnud lugematu arv inimesi ümber veenda kitsepiimajuustu usku. Kitsepiimajuustud on kasulikumad inimorganismile, sest me omastame sealt paremini rasva (mida ka jälle kõik inimesed kardavad, aga ei ole põhjust), lisaks ka erinevaid toitaineid. Samuti ei ole kitsepiimas nii palju allergiat põhjustavat allergeeni kui seda on lehmapiimas. Eriti kasulik on kitsepiimajuust väikestele lastele, sest nende organism veel kasvab ja areneb. Kasulik just samuti nende eelnevalt loetletud põhjuste pärast. 
Juust ise on kuskil 3-4 kuuse laagerdusperioodiga. Inimesed, kes on väga tundlikud kitsepiimale omase maitse suhtes leiavad selle siit üles, kuid tegelikult ei ole sellel juustul intensiivset häirivat maitset, mis paljudele ei meeldi. Lisaks peidavad selle maitse ära koriandriseemned ja lambaläätsed. Tasub ka ära märkida, et koriandri seemned ja lehed on natukene erineva maitsega, näiteks kellele ta lehena ei meeldi ei tähenda, et seemnena samuti ei meeldi. 
Lambalääts on selline omapärane taim, mis annab juustule kreekapähkli maitset. Antud juustus jääb see küll natukene varju, sest koriander on niivõrd tugeva maitsega. Lambaläätse kasutatakse enamasti rohkem india köökides, meil see ei ole nii levinud, kuigi see on väga hea ja kasulik ravitaim. 
Juust on väga hea kaaslane toorsalatisse, sooja ahjusaia pale , sooja toidu sisse, pirukatesse ning samuti ka niisama maiustamiseks. Sobib pigem valge kui punane vein. 
Koostis: pastöriseeritud kitsepiim, koriandri- ja lambaläätse seemned, juuretis, mikrobioloogiline laap, sool
Toiteväärtus 100g kohta: energia 1459kJ/352kcal, valk 20,3g, rasv 30,1g, sool 1,7g
Muu info:
E160b - looduslik värvaine, see saadakse ühe troopilise puu viljadest. Kasutatakse enamasti suurtööstuses, et saada ühtlane ja ilus värvitoon kõikide juustude jaoks.
E251 - naatriumnitraat, säilitusaine. Seda kasutatakse toote säilivusaja pikendamiseks ning samuti ja toote värvuse hoidmiseks. E-ained on reguleeritud seadustega, seega ei tasu karta et neid kasutatakse ülemäärases koguses igal pool. 
laap - loomne laap on see, mida saadakse vasika maost, mis on siis naturaalne aine, et juustu laagerdada. Mikrobioloogiline laap on laboris kokku segatud ja annab täpselt sama tulemuse. See on alternatiivmoodus, mis sobib ka näiteks taimetoitlastele.