Islami kunst, Gooti ja Romaani stiil (3)

Islami kunst

On levinud Lähis- Idas, Kesk- Aasias, Aafrikas, Indoneesias, Põhja- Ameerikas jne.
( moslem = muslim = muhameedlane = maur = islamiusuline)
moslemitel oli 10. saj ühtne riik e kalifaat . Edaspidi jagunes erinevateks riikideks. 16- 20 saj olid suures osas türklaste ülemvõimu all. Ühendavateks teguriteks moslemite riikides olid: araabia keel ja koraan . Islami monoteism on äärmiselt range. Kunstis kehtestab piiranguid. Keelustatud on elusolendite kujutamine (soodustas kreeka ornamendi kunsti teket). Religioosses kunstis ei lubatud kasutada ka väärismetalle (lõi eelduse keraamika laialdaseks kasutamiseks) elusolendite kujutamise keeldu on vahel rikutud miniatuurmaalidel ja vaipadel .

Ehituskunst

Tähtsaimad ehitised on mošeed, alates 7.saj
Mošee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad sammaskäigud. Meka poolses seinas on palee niššid ja õuel on kaev . Mošee ümber on minaretid(4-8) mis võivad olla erineva kujuga: rõdudega, katusega jne. Hooned on rikkalikult ornamentidega kaunistatud (väänlevad taimed e arabeskid, kärjemotiivid) ornamendid võivad olla tehtud mosaiiktehnikas, nikerdatud kivisse, modelleeritud kipsist või pandud kokku raamilistest glasuurplaatidest.
Kuna islam tunnistab Muhamedi ??? kristlust, siis vallutuste käigus võeti üle palju kristlaste pühakodasid ( Hagia Sophia )
Ehitati ka luksuslikke losse ja linnuseid, mis on enamuses hävinud (Taj Muhal)
Tarbekunstis on kõrgtasemel vaibakunst, mida peetakse maailma tekstiilikunsti tipuks.

Viikingid

Paganlik kultuur. Kunsti õitseaeg 8-10.saj. sellest perioodist on säilinud rikkalikke hauapanuseid(laevmatuseid)
Vaatamata barbaarsusele olid nad kirglikud iluarmastajad. Käsitöölised muutusid ka tarbeesemeid kunstiteosteks. Keraamikat on vähe säilinud. Suurel hulgal on leitud metallitöötlemise näidiseid. Olid oskuslikud pronksisepad. Meistriteosteks on kõverad tseremoniaal pasunad .( kõrgus u 1,5 m). Esemete kaunistused on keerukad , põhimotiivid on loodusest. Inimestest rohkem on kujutatud loomi ja taimi.
Kunsti näiteks on ka ruunikivid , millel peale maagiliste kirjamärkide esineb ka inimeste ja loomade kujutisi.

Merovingid

Endise Rooma impeeriumi aladele tekkinud germaani hõimude riikidest sai tähtsaimaks Frangi riik. Seda juhtis Merovingide dünastia, mis andis nime kogu ajastule.(5-8saj) Pärisid rooma kunstitraditsiooni ja lisasid enda rahva kunsti elemente. Oskused olid tagasihoidlikud. Ehitistest on tuntuim ida-gootide kuninga Teoderichi mausoleum Ravennas (Itaalias) 6.saj. ainus kuppel ehitis.
Käsitöös oli tähtsaim kiriku tarvete kunstipärane valmistamine. Merovingide tähtsaim kunsti varamu on kirjakunst. Säilinud on pärgamendist käsikirjad kalligraafilises kirjas ja illustratsioonidega. Teoste sisu oli usuline ja need valmisid peamiselt Iiri ja Inglismaa kloostrites. Terve lehekülg kaeti pael ornamentidega, millesse põimiti mõni kristlik sümbol. Eriline tähendus oli lehekülje esimesel tähel e initsiaalil, mis võis kaunistusena täita suure osa leheküljest.

Karolingid

Lääne- Euroopas oli üldine kultuuri tase väga madal. Kirjaoskajaid oli mõni tuhat . Karl Suure valitsusajal muutus Frangi riik suurriigiks. Paralleelselt vallutustega kasvas aadlike huvi Rooma impeeriumi kultuuripärandi vastu. Karl Suur oli kirjaoskamatu kuid hindas kultuuri kõrgelt. Koondas enda õukonda kirjanikke, kunstnikke, käsikirjade kirjutajaid jne.
Uuesti õpiti püstitama kivihooneid, säilinud on losse ja kabeleid. Tuntuim on Aacheni lossikabel.( siseruum on kaheksatahuline ja välisring kuueteisttahuline.) Valitsevaks kirikutüübiks jäi basiilika . Arhitektuur oli tagasihoidlik , võlve ja kupleid ehitada ei osatud. Altarite alla hakati ehitama krüpte- ruum pühade säilmete hoidmiseks või tähtsate isikute matmiseks .
Kujutavas kunstis jäi juhtivale kohale miniatuurmaal. Initsiaalide kaunistamiseks segunesid inimeste ja loomade kujutised. Püüti edasi anda liikumist ja kujutada ruume ja maastikke. Kõige suurejoonelisemalt kujutati raamatute kaasi, mis võisid olla kullasepa ja juveliirikunsti meistriteosed .

Romaanistiil

Keskaja esimene ühtne kunstistiil 10- 12 saj. Lääne- Euroopas. Tähtsaim valdkond on arhitektuur.
Ristiusk oli kindlustumas laiadel aladel. Toimusid pidevad palverännakud pühapaikadesse. Palverännutee äärde hakati püstitama palju kirikuid. Kasutati mitmeid Rooma ehituskunsti võtteid ja nimetatakse seetõttu romaanistiiliks. Erinevates piirkondades oli eriilmeline , kuid on mitmeid ühiseid tunnusjooni:

ümarkaar (aknad, uksed)

väikesed aknad

raskepärane mulje

sobiv kaitse otstarbeks

kaunistusi on vähe

mulje nagu oleks hoone geomeetrilistest kujunditest koosnev.
Põhiline kirikutüüp oli basiilika.
Vähem ehitati kodakirikuid. On samuti kolmelööviline, kuid kõik löövid asuvad ühe katuse all. Kesklöövil puuduvad aknad ja uksed võivad asuda hoonepikiküljel.
Itaalia
Tavaline oli kupli kasutamine, maailmakuulus on Pisa basiilika, mille hoone juurde kuuluvad eraldi seisvad baptisteerium e ristimiskabel ja kellatorn ( kampaniil )
Veneetsias on tugevate Bütsantsi mõjudeta Püha Markuse katedraal , mis on viie kupliga tsentraalehitis rikkalikult dekoreeritud fassaadiga.
Skandinaavias ehitati viikingi laevaehitusoskustele tuginedes palju puukirikuid(palkseinad ja laastust katused)
Ehituskunstis olulisel kohal olid ka linnused . Rõhku pandi müüridele ja tornidele, võimaluse korral kasutati ära looduslikud veekogud kaitseotstarbeks.
Skulptuur ja maalikunst üle 500 aasta toimus uus tõus. Kirikutele hakati tegema jutustava sisuga reljeefe(nn vaeste piiblid). Oluline oli väljendada kunstis kannatusi, ähvardusi või imesid ja anda edasi Piibli sisu. Populaarseim oli viimasekohtupäeva stseen -
Anatoomilist täpsust ei peetud oluliseks, proportsioonid olid ebaloomulikud ja tegelasi tehti äratuntavateks erinevate sümbolite abiga. Kirikute kaunistamiseks kasutati ka seinamaale ja –vaipu. Kuulsaim on Bayeux vaip.
Jätkus miniatuurmaalide õitseng. Raamatute kirjutamine ja kaunistamine oli äärmiselt aeganõudev. Sageli hoiti raamatuid varakambrites või ahelates.

Gootika

Levis 12- 16 saj peamiselt katoliiklikus Euroopas. Stiili nimetus on juhuslik ja tugineb keskaegsele gootide hõimule. Gootika väljendub peamiselt arhitektuuris. Gooti katedraalid on jäänud Euroopa tsivilisatsiooni uhkuseks tänaseni.
Põhitunnused:

teravkaar ; uksed ja aknad on kõrgeks venitatud ja teravatipulised.

Tugikaar; hoone välimises konstruktsioonis raskuste hajutamiseks.

Tornid; võimalikult palju, erineva suurusega, piklikud ja kaunistatud.

Võlvid; kõrged ja kaunistatud. Levinuim tüüp on ristvõlv

Palju aknaid, valgust, avarust, õhuline mulje

Vitraažid; värvilised mustriga klaasaknad. Ümmargusi nim roos akendeks.

Gooti pits; peened skulpturaalsed fassaadi kaunistused.
Põhiplaan ladina risti kujuline. Pikihoone oli kole või viie lööviline. Apsiidi asemel on tavaliselt kabelite pärg. Kõik detailid nii välises kui ka sisekujunduses rõhutavad kõrgusesse püüdlemist.
Maailma kuulsaimad gooti katedraalid on:
Notre Dame; Chartres ; Amiens ja Reims .

Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal

Gootika leviku üldiseloomustus: Gootika sobis hästi usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Uuendusi õpiti prantsuse meistritelt. Seda levitasid mungaordud . Oli erinevates Euroopa osades väga omapärane.

Dekoreeritud stiil: Inglise gootika u 1250- 1350. kirikute siseruum oli avar ja vööndkaared muutusid lamedamaks. Koori idaseinas suur aken. Väga palju ehisdetaile.

Itaalia gootika üldiseloomustus: Tehniliselt tagasihoidlik. Tugevaks jäi romaani ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid. Tugisüsteem oli kirikutel lihtne, vähem oli vertikaalsust rõhutatud, mõnikord oli kesklööv jäetud võlvimata(puulagi). Kirikul pole torne, külla aga on kiriku kõrvale eshitatud eraldi kellatorn.

Saksa gootika alates 14 saj: vastas linnakodanike maitsele. Lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi. Kahe läänetorni asemel üks ning loobuti kabelipärjast. Basiilikatele hakati eelistama kodakirikuid.

Gooti kujutav kunst

Iseloomustus: Kujutava kunsti peamiseks tellijaks oli kirik . Gooti skulptuur on võrreldes romaani skulptuuriga korrastatum, selgem ja harmoonilisem. Gootika imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab eelkõige õndsusetunnet.(Romaani kunst oli hoiatav ja ähvardav). Ornamentikas kujutatakse taimelehti väga loodusetruult. Inimese kujutamisel on endiselt tähtis hingeelu avamine, kuid süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena.

Muutused kõrggootika skulptuuris: Vabafiguurid . Rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad endiselt kogu keha. Kontraposti ei jälgitud, kuid tekkis S- tähte meenutav gooti poos. Figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased, väljendatakse suursugust kuid samas lahket väärikust. Figuur õhkab siirast usutunnet, selgust ja kindlust.

Vitraažikunsti üldiseloomustus: Klaasimaal . Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid tinaribid, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Väiksemad detailid kanti klaasile värviga. Värvid olid kirkad. Kujutised enamasti lihtsad ja monumentaalsed. Vitraažaknad sisaldavad religioosseid jutustusi.(ei ole ainult kaunistamiseks, vaid neid on võimalik “lugeda”)